Varastatud unenäod… ehk “Võrgustik võrgutab” seminarisari

 “Halloo… Tere, ma tahan tulla neid papagoisid kuulama!”, “Kas kolme magava karu eest tõendi ka saab?” Jah, tõepoolest, sellised telefonikõned teevad kohe päeva rõõmsamaks. Tegemist on tavalise tööpäevaga Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse Innovatsioonikeskuses. “Võrgustik võrgutab” seminarisarjaga seostuvad esimesena ikka värvikad ja vaimukad pealkirjad, mis peale osalejate ka seminaril esinenud lektoreid on inspireerinud.

“Võrgustik võrgutab” seminarisari sai alguse 2008. aastal BeSt programmi raames ja on sellest ajast saadik populaarsust kogunud. Seminaride kandvaks ideeks on jagada õpetajalt õpetajale nippe, kuidas oma igapäevast tööd digiajastu tehnoloogiliste võimaluste ja vahenditega rikastada. Kogemustest õppimine on üks osa informaalsest õppest, mida õppija ei oska alati ise teadvustada ja samuti on see tihti vähem väärtustatud ka formaalse õppimise toetajana. Kuulates ja analüüsides teiste kogemusi, õnnestub ehk endal ka mõni ettevõtmine paremini, seminaril kuuldut kolleegidega jagades võib alguse saada uus oluline projekt.

Võrgustiku seminarid on kujunenud õpetajate ja haridustöötajate jaoks oluliseks kohtumispaigaks, kus lisaks töös vajalikele teadmistele ka uusi kasulikke kontakte saab. “Võrgustik võrgutab” seminaride missiooniks on erinevate haridustasemete töö lõimimine ja diskussiooni algatamine digitaalsete tehnoloogiate juurutamisel õppeprotsessis.

Seminaridel osalejate tagasisidest on välja koorunud, et võrgustiku formaat sobib õpetajatele väga hästi: juba aasta alguses on kõik seminari kuupäevad teada ja hea planeerida ühepäevast ja küllaltki intensiivset koolituspäeva iseendale, et olla vastupidiselt igapäevatööle hoopis ise õppija rollis ja viia end kurssi digiajastu teemade ja uudistega. Alati minnakse koju teadmistega uutest vahenditest ja suure sooviga kohe katsetama hakata.

Seminarisarja teemadering on olnud päris lai. Tutvustatud on erinevaid programme ja uuendusi, mida osalejad on saanud oma töös kohe kasutada. Kuulatud on põnevaid kogemusi, kuidas luua e-kursust kiiresti ja kergelt, räägitud innovatsioonist õppimises, sisuhalduspakettidest, edust ja ebaedust, mis e-maailmas tegutsedes õpetajaid on saatnud. Tutvustatud on õppematerjalide aita ehk repositooriumit, seda, kuidas materjale üles laadida ning kuidas neid leida ja õppetöös kasutada. Oleme lähedalt uurinud puutetahvlit ja õpiobjekti. Süvenenud autoriõigustesse, hindamisprotsessi ja loovuse tähtsusesse õppeprotsessi elavdamisel. Uurinud sotsiaalmeedia võimalusi õppeprotsessis, tutvunud erinevate vabavaraliste vahenditega ja viinud ennast kurssi m-õppe võimalustega. Teemasid, millele veel võiks keskenduda, on palju, ent samas ootavad osalejad kord juba räägitud teemade ülekordamist ja värskendamist, sest kõik muudkui muutub.

“Võrgustik võrgutab” seminaridel osalemine andis õpetajatele ja õppejõududele uusi teadmisi, oskusi ning eelkõige julgust ja indu nii iseseisvalt kui ka koostöös uusi vahendeid edasi katsetada ja neid õppetöösse integreerida.

Osalejad räägivad:

Birgy Lorenz

Pelgulinna Gümnaasiumi arendusjuht

“Kõige huvitavamaks esinejaks minule oli Meedi Neeme Rocca al Mare koolist. Ta rääkis muutunud hindamisest ja elust, mis tuleb klassiruumi. Tuleb muutuda, kuid inimesed ei taha või ei oska, sest pole enam sissekäidud rada. Tee tuleb ise leida ja tuleb olla enam inimene, mitte masin. Oluliseks on saanud koostöö, ilma selleta pole enam võimalik läbi saada, kui me üksteist ei usalda. Teine huvitav seminar oli “Tark m-ees taskus”, kus jagati palju praktilisi nippe ja trikke. Pärast seda konverentsi sai avatud ka Eesti m-õppe Facebooki kogukond: https://www.facebook.com/groups/342770419097096.”

 Heikki Eljas

Tallinna Majanduskooli haridustehnoloog

“Võrgustik võrgutab” seminarid on saanud kenaks traditsiooniks ja huvipakkuvateks kohtumisteks e-õppe huviliste seas. See, et nad toimuvad regulaarselt ja on pikka aega ette teada, aitab huvilistel neist osavõttu varakult planeerida. Paraku ei õnnestu koolitöös alati just seminari neljapäeva vabaks saada. Sel juhul on hea võimalus videoülekannet jälgida, aga igakord ei pruugi ka see õnnestuda. Siis ei jää muud üle kui seda e‑õppe portaalist järele vaadata.

Minu jaoks on seminaride põhieesmärk selge: levitada nende kogemust, kes midagi huvitavat on teinud. Kindlasti on see ka kohtumispaik, kus kolleegidega – haridustehnoloogidega teistest koolidest – kokku saada. Oleme me haridustehnoloogid ju enamasti üksikud toimetajad koolides ja mõnikord võib anda väike vahetu kontakt häid mõtteid ja ideid.

Parim meenutus seminaride kasust on selline. Paar aastat tagasi olin otsinud tulemusteta lihtsat vahendit, millega teha keeleõppe materjale interaktiivseks. Selleks et õpilane saaks oma kõnet salvestada ja siis üle kuulata või õpetajale saata. Ja siis ühel seminaril tutvustati väikest Java rakendust Nanogong. Paar tundi pärast seminari läks meil ühe keeleõpetajaga töö käima ja nüüd kasutame seda vahendit sageli.

Tahaks loota, et pärast programmi lõppemist võrgustike seminarid ikka jätkuksid.

 

Autorist