Audiovisuaalne kirjaoskus

Praegusaja infovahetuses on video muutunud üheks kõige jõulisemaks tegijaks. See on palju muutnud maailma elektroonilist meediat ja tänapäeva meediat tervikuna. Mitte kedagi ei pane imestama internetiportaalid YouTube, Vimeo, Blip-Tv ja paljud teised infovahendamise süsteemid, mida täiesti vabatahtlikult täidavad oma videoklippidega miljonid inimesed. Miljonid – mitte üksikud eriti andekad väljavalitud või audiovisuaalsele produktsioonile spetsialiseerunud ettevõtted. Miljonid täiesti tavalised inimesed!

Video – see on imelihtne!

Kõigile kättesaadavad tehniliselt kõrgtasemel videokaamerad, lihtsad ja suhteliselt odavad montaažiprogrammid muudavad filmitegemise müütidega kaetud kunstilise sebimise valdkonnast igale normaalsele inimesele omandatavaks audiovisuaalseks kirjaoskuseks.

Loomulikult on vastuväitjaid palju.

Nägin hiljuti ühes telekanalis pedagoogi, kes väitis, et internet on õppimise hukka viinud. Vanasti oli asi selge – läksid raamatukogusse, tellisid hulga raamatuid, olid lugemissaalis, kus kõik õppisid ja tegid raamatutest väljakirjutusi. Nüüd nad muudkui copy’vad ja paste’ivad.

Austatud professor ei mõistnud, et nüüdne internetist saadava materjali põhjal copy-paste tegemine ongi see kunagine raamatukogus istumine ja raamatutest väljakirjutuste tegemine. Ei muud. Loomulikult on üldise AV kirjaoskuse vastaseks ka filmiala profid, kes näevad siin tõsist ohtu väljakujunenud turusituatsiooni muutustele.

Audiovisuaalne kirjaoskus suudab muuta hoiakuid

Kui te küsiksite kuueaastase käest, mitu raamatut ta on läbi lugenud, võib vastus olla tagasihoidlik. Kui aga esitaksite küsimuse nähtud multifilmide, nende tegelaste, filmides kasutatavate relvade, teleseriaalide tegelaste ja filmide kohta, võite saada hämmastavaid vastuseid.

Lausa selliseid, mille kohta vanamoodsalt võib öelda, et kuku pikali!

Audiovisuaalne keskkond on noortele iseenesestmõistetav – samas nii tavaline, et nad selle olemasolu alati tähele ei pane.

Meie suhteliselt konservatiivses haridussüsteemis ei kasutata aktiivses meedias peituvat jõudu.

Mul oli väga hea sõber, nüüdseks kahjuks lahkunud, populaarne ja ka õpilaste poolt hinnatud füüsikaõpetaja, kes ütles, et ta suudab universumi ehitust seletada tahvli, kriidi, põrandakaltsu, harjavarre, küünla ja elektrilambi abil. Püüdsin talle tekitada fantaasiapildi, et tavalise tahvli asemel on vajadusel laest allalastav ekraan ja õpetaja ei pea päikesesüsteemi ehitust seletama, vaid võib seda näidata ja lasta selgitada maailma tippteadlastel. Pärast tuleb vaid lastelt küsida, millest jutt oli, mis meelde jäi ja mis arusaamatuks võis jääda.

Vastuväide oli päris jõuline. See õpetaja ütles, et eesti haridussüsteemis ei ole unelmad rakendatavad.

On ikka küll!

Kui õpetaja, lektori, agitaatori või kellegi muu eesmärgiks on auditooriumi hoiakute muutmine, diskussiooni tekitamine, millegi selgitamine ja intensiivistamine, siis ei ole mingit mõistlikku põhjendust nii tugeva mõjutaja – kui seda on video – kõrvalejätmine.

Auditooriumile mõjuva videoklipi tegemine vajab teadmisi kahes valdkonnas. Mida teha ja kuidas teha.

Seda, kuidas teha ja kuidas mõjuda auditooriumile, kuidas toimida, et sõnum oleks intensiivsem ja emotsionaalsem, kuidas kaasata audiovisuaalsete õppematerjalide tootmisse ka õpilasi – seda kõike konkreetne e-kursus teha püüabki. Film ei ole ainult meelelahutus. Teadmiste andmine ei pea ilmtingimata fun olema ja reaktsioonis soolhape + alumiinium ei pea kindlasti modelle ja kostüümikunstnikke kasutama. Mõjuvas kommunikatsioonis on olemas lihtsad soovitused: räägi asjast ja kasuta asjatundjaid, leia väite tõestamiseks visuaalseid tõestusmaterjale, kasuta auditooriumi manipuleerimiseks oskusi ja teadmisi, toeta oma väiteid konkreetse ja aktsepteeritud tõestusmaterjaliga. Austa oma auditooriumi ja ära karda, et nad sinust targemaks saavad. See võikski eesmärk olla.

Režissöör – see on Jumal

Nii vastas üks filmieriala edukalt lõpetanud tudeng esimesel vestlusel küsimusele – mis tüüp on režissöör?

Teema “Raske on olla Jumal” on leidnud arvukat kasutamist teaduslikus fantastikas ja mitmetes ulmefilmides.

Ometi on olemas teatud nõuded inimestele, kes oma tegevusega peavad mõjutama teisi inimesi – õppijaid, valijaid, ostjaid, otsustajaid jne. Režii peamine ülesanne on loomingulise kollektiivi juhtimine ja tegevuse suunamine audiovisuaalse teose mõjukuse nimel. Ära sunni inimest üle tänava minema – loo võimalus, et tänava ületamine on vältimatu.

Režissöör juhib inimeste tegevust ja tal peaksid olema järgmised isikuomadused ja võimed:

  •  lugupidamine ja kannatlikkus
  •  huumorimeel
  •  täiuslikkuse soov
  •  valmisolek muutusteks
  •  palju lugenud
  •  detailinägemise ja -arusaamise võime
  •  on mõistev – (empaatia/sümpaatia)
  •  on tundlik ja hooliv
  •  on vaimselt tugev
  •  on otsustusvõimeline
  •  suudab lahendada probleeme
  •  omab kompositsiooni- ja tervikutunnetust
  •  on usaldusväärne

Kes meist ei tahaks olla koos nii toreda inimesega!

Need on omadused, mis on hädavajalikud persoonile, kes peab suunama teiste inimeste tegutsemisi ja arusaamu. Need omadused sobivad imehästi ka õpetajale.

E-kursus “AUDIOVISUAALSETE ÕPPEMATERJALIDE LOOMINE” vaatab oma käsitletavaid teemasid ja ülesandeid just selles kontekstis.

Tags:

Autorist