Maailma uudised

Uudised

U nagu Udemy

Uued ajad toovad uued suunad. Kui e-õpe käib veel paljuski “kinniste” keskkondade põhjal (vähemalt haldus), siis üha enam ilmub avatud keskkondi, kus igaüks saab luua oma kursuse või siis õppida soovitud kursusel. Kindlasti on paljud kuulnud eestlaste loodud traindom.com-i lehest, mis võimaldab teatava tasu eest kuus müüa oma teadmisi. Udemy.com töötab sarnaselt, kuid selle vahega, et tasuliste kursuste osa on praegu piiratud kindlate instruktoritega. Soovi korral võib tegijatega kontakteeruda ja täpsustada võimalusi tasuliste kursuste tegemiseks.

Udemyga kursuse loomine võtab hetke. Kui on olemas materjal, siis pärast registreerumist saab selle üles laadida, lingi kursusele laiali jagada ja õppetöö võib alata. Materjalide poolest on valik üsna sarnane varem teada keskkondadega – video, esitlus, dokument, audio või ka mis tahes muus vormingus fail. Loomulikult töötab ka vistutamine (virtuaalselt istutama – ingl k embed), mis esialgu suudab sisse lugeda mitte embed-koodi, vaid etteantud kanalite (YouTube, Slideshare, vimeo, blip) URLi põhjal sisu. Samuti on võimalus otse veebis järgmise tunni sisu valmis kirjutada – selleks on olemas väga lihtne ja mugav WYSIWYG (TinyMCE) redaktor, kus kasutusel meeldivalt vähe võimalusi. Kui materjalid üles laetud, tuleb kursus ka avaldada (publish) ning info õppijatele jagada, mis on moodsa sotsiaalse meedia ajastul ka Twitteri ning Facebooki kaudu võimalik.

Kui siiani tundus kõik väga tavaline, siis kirsiks tordile on voogedastus. Määrata saab ajad, mil toimuvad online-sessioonid, et otse oma õppijatega suhelda. Nagu korralikule online-sessioonile kohane, saab õpetaja valida mitme kujunduse vahel. Näidata saab slaide, töötab vestlus ja loomulikult pilt õppejõu veebikaamerast ning heli õpetaja häälega. Neid võimalusi annab mitme paigutusevaliku abil kombineerida. Vestluse ajal võib õppijatele esitada ka küsimuse, millele õppijad saavad vastata. Veel on olemas lihtne valge tahvel lihtsamate jooniste ja illustratsioonide tegemiseks sessiooni ajal. Kokkuvõtvalt tõeline raskerelvastus ühe korraliku e-õppe jaoks.
Loe lähemalt.

Skype avas koostöökeskkonna õpetajatele

Eesti uuendusmeelsuse ja innovaatilisuse lipulaevaks olev Skype avas hiljuti õpetajatele mõeldud koostöökeskkonna “Skype klassiruumis” (Skype in the classroom), mille kaudu saavad õpetajad üle kogu maailma otsida ja leida koostööst huvitatud õpetajaid ning koole. Skype on kõikjal maailmas saanud oluliseks abivahendiks, mis toob kooliõpilastele klassi kohale inimesed ja kohad, mis tavapäraselt jääks neile vahemaa tõttu või finantsilistel põhjustel kättesaamatuks. Aadressil http://education.skype.com asuv keskkond aitab rakendada Skype’i võimalusi just eespool kirjeldatud piirangute ületamiseks.

Vast avatud keskkond võimaldab õpetajatel kirjeldada sihtrühma ning teemasid, milles soovitakse Skype’i abil koostööd teha, ning leida nende samade kriteeriumite alusel teisi samast teemast huvitatud õpetajaid laiast maailmast. Esimeste kuude jooksul on uue keskkonnaga liitunud juba üle 11 000 õpetaja umbes sajast riigist.

Teemade ja sihtrühmade järgi kontaktide otsimise kõrval saavad kõik selle keskkonna liikmed eraldi jaotuses kirjeldada erinevaid metoodikaid tundide huvitavaks ja efektiivseks tegemiseks ning jagada oma kogemusi Skype’i kasutamise kohta õppetöös.

Liikmeks saamine on imelihtne:

  1. Logi aadressil http://education.skype.com sisse, kasutades enda olemasolevat Skype’i kontot.
  2. Kirjuta oma profiilis lahti sihtrühm(ad), teema(d) ja projektid, mis sinule huvi pakuvad.
  3. Avasta otsingu abil või kaardi pealt otsides teisi sinuga sarnastest teemadest huvitatud õpetajaid kõikjal maailmas, võta nendega ühendust ning korralda ühine tund Skype’i abil. Loe lähemalt.

E-õppe sõnavara ja terminid pole endiselt üheselt mõistetavad

USAs Missouri Ülikoolis tehtud uuringu tulemusel väidavad teadlased, et mitmed e-õppe iseloomustamiseks ja kirjeldamiseks kasutatavad terminid ei ole endiselt õppejõudude, koolide administratiivpersonali ja tudengite jaoks mõistetavad. Sellest tulenevalt on raskendatud ühiste strateegiate ja kirjelduste loomine ning elluviimine, mis omakorda takistavad e- ja distantsõppe valdkondade arenemist. Kahjuks puuduvad samalaadsed uurimused ja järeldused Eesti e-õppevaldkonna kohta. Täpsemalt saab uuringu tulemuste ja väidetega tutvuda allika lingi kaudu. Loe lähemalt.

“Koolisöökide maailm on imeline”

Tublid toimetajad portaalist izismile.com on kogunud kokku terve hulga fotosid erinevatest koolitoitudest üle maailma ning pannud need pildid üles oma veebileheküljele. Pildikogus on näiteid Jaapani, Prantsusmaa, USA, Ghana ja paljude teiste riikide koolitoitudest (kaasa arvatud Eesti). Jagame seda huvitavat pildikogu teiega suviseks meelelahutuseks ja mõtteaineks. Loe lähemalt.

Innovatsioon Steve Jobsi stiilis

Steve Jobs on peaaegu sünonüümiks sõnale innovatsioon. Ta on klassikaline ameerika ettevõtja – alustanud oma ettevõttega vabas magamistoas oma vanemate majas, oli ta esimese igapäevaselt kasutatava personaalarvuti kokkupanija. Ta vallandati oma loodud ettevõttest ja 12 aastat hiljem, kui Apple oli pankroti äärel, naasis ta sinna.

Nüüd on võimalik kõigil tutvuda Steve Jobsi põhitõdedega. Carmine Gallo raamat “The Innovation Secrets of Steve Jobs” toob teieni seitse printsiipi, millele suuresti toetub Steve Jobsi edu. Need on printsiibid, mis on juhtinud Jobsi kogu tema karjääri jooksul, ja mis kõige olulisem – printsiibid, mida ka sina saad kasutusele võtta, et “mõelda erinevalt” ja viia oma toode või teenus uuele tasemele. Loe lähemalt.

E-õppe maksumus – $12.50 tunnis

Tony Bates analüüsis oma ajaveebis põhjalikult e-õppe maksumust. Ta uuris õppejõu rollis, kui kalliks kujuneb e-õpe asutusele, kes pakub oma õppuritele e-õpet. Eelduseks on, et tudengid kasutavad oma arvuteid ja tasuvad ise internetiühenduse eest. Esialgu ei võtnud ka artikli autor seda summat väga tõsiselt, kuid pärast pikemat analüüsi leidis ta, et see hind kehtib enamiku täielikku e-õpet pakkuvate tänapäevaste kursuste puhul (autor pakub, et erinevus ei saa olla suurem kui 20% hinnas ja seda ka pigem väiksema kui suurema summa suunas). Täpsemalt saab autori metoodikaga tutvuda allika lingi kaudu. Loe lähemalt.

Tags:

Autorist