IT Akadeemia ja IKTP programmid – lisatoetus Eesti IKT kõrgharidusele

Eesti IKT sektoril on suur tööjõupuudus – ettevõtted ei suuda täita vakantseid ametikohti ja kavandada laienemist. Mitmed välisinvestorid on loobunud investeerimisplaanidest siinsesse IKT sektorisse. Alustavad tehnoloogiaettevõtted on rahvusvahelise edu korral sageli sunnitud tegevuse üle viima teistesse riikidesse, kus on IKT spetsialiste võimalik vabamalt leida. ITLi (Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit) küsitluse andmetel on lähema kolme aasta jooksul Eesti IKT sektoril vaja vähemalt 3000 uut spetsialisti.

Tööjõupuudus on toonud kaasa surve kõrgharidussüsteemile – enamik IKT valdkonna tudengeid leiab juba esmakursustel erialase töö, mis sageli toob kaasa kas õpingute venimise või katkemise.

Samas tulenes aastatel 2000–2004 OECD ja Euroopa Liidu riikides ligikaudu pool majanduse tootlikkuse kasvust IKT kasutuselevõtust ja selle mõjutustest. 2010. aasta IV kvartali andmetel tootis iga Eesti IKT sektoris hõivatu 10 378 eurot lisandväärtust kvartalis ehk 41 512 eurot aastas. See oli ligi kaks korda rohkem kui majanduses keskmiselt. Iga täiendavalt tööjõuturule sisenenud IKT-töötaja omab seetõttu majanduskasvule suurt positiivset mõju.

Tugev konkurents IKT sektori (palgataseme) poolt on takistanud ülikoolides õppejõudude normaalset järelekasvu – paljud andekad noored õppejõud on suundunud ettevõtetesse. Probleemidele võib veel lisada demograafilisest olukorrast tuleneva gümnaasiumilõpetajate arvu suure vähenemise. Seetõttu tuleb kõrghariduse mitme valdkonna tuleviku nimel meelitada Eestisse üha enam välisüliõpilasi.

Kõik see oli taustsüsteemiks IT Akadeemia (ITA) ja IKT riikliku programmi (IKTP) ideede tekkimiseks. Mõlemate puhul on tegemist riiklikult tähtsate programmidega, mille edukas käivitamine annaks olulise tõuke Eesti majanduskasvule.

ITA programmile pani alguse ülikoolide, ITLi ja Arengufondi poolt juba 2009. aastal allakirjutatud koostöömemorandum. Läbi mitmete ajurünnakute ja erinevate kontseptuaalsete lähenemiste jõudis see idee ITA programmi põhimõtete ning ITA juhtkomisjoni kinnitamiseni eelmisel aastal.

ITA pole uus ülikool, vaid koostööprogramm ja kaubamärk, mis aitab tõsta IKT kõrghariduse kvaliteeti ning turustada IKT kõrgharidust. Selle tulemusena kasvab IKT õppe atraktiivsus ning tase, IT alane ettevõtlikkus ja Eesti tuntus IT-hariduse sihtriigina; tööjõuturule lisandub paremate oskustega spetsialiste ning tagatakse õppejõudude ja teadustöötajate järelkasv.

ITA programm käivitatakse 2012. aasta septembris järgmiste tegevustega:

  • toetatakse ressursside parimaks ärakasutamiseks ülikoolidevahelist koostööd;
  • tugevdatakse ülikoolide akadeemilist võimekust rahvusvahelistumise ning õppejõudude karjääriredeli mudeli arendamise kaudu;
  • moodustatakse edukate tudengite toetamiseks stipendiumifond;
  • teostatakse rahvusvahelist ühisturundust ja värvatakse välistudengeid;
  • toetatakse õppimist spetsiifilistel IKT erialadel välisriikides.

ITA programmi kaasatakse ekspertide poolt heakskiidetud ja selgete arengueesmärkidega valitud IKT õppekavad. Tulevikus lisatakse ITA egiidi alla täiendavaid õppekavasid IKT sektori vajaduste ja õppekavade kvaliteedi põhjal. Toetuste aluseks on avalikud ja avatud konkursid, kus eelistatakse ülikoolide koostööd nii Eesti sees kui ka rahvusvaheliselt. 2012/13. õppeaastal alustatakse Tarkvaratehnika ja Küberkaitse TÜ ja TTÜ ühismagistrikavadega ning Informaatika bakalaureusekavad nii TTÜs kui ka TÜs.

ITA tegevusele on kehtestatud pidevalt jälgitavad mõõdikud (lõpetanute arv, väljalangevuse vähenemine, välistudengite arv jne). Pilootfaasis investeeritakse 2012. aastal 1,5 miljonit eurot. Järgnevate aastate jooksul loodame investeeringuid suurendada ning programmi laiendada.

Paralleelselt ITAga käivitatakse “Eesti IKT kõrghariduse ning teadus- ja arendustegevuse programm 2011-2012” (IKTP), mis kinnitati valitsuses 22. detsembril 2011. aastal. Programmi eesmärgid on järgmised:

  • IKT kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmine;
  • IKT valdkonna teadus- ja arendustegevuse võimekuse tõstmine;
  • koostöö tihendamine riigi, ülikoolide ja IKT sektori vahel;
  • ülikoolide ja ettevõtete osalemise suurendamine rahvusvahelises koostöös.

Programmi maht on sõltuvalt partnerite kaasrahastamise mahust 11,3–15 miljonit eurot ning sellest 85% kaetakse ELi Regionaalarengufondi vahenditest. Programmi kestuseks on 1.01.2012–30.06.2015.

Programmi käigus toetatakse järgmisi meetmeid ja tegevusi:

  1. Ülikoolide IKT-õppe struktuuriüksuste tugevdamine;
  2. IKT teadus- ja arendustegevuse toetamine;
  3. Rahvusvahelise teadusalase koostöö toetamine;
  4. Ühistegevuse arendamine, IKT kõrghariduse rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine, valdkonna populariseerimine.

1. ja 4. tegevuse elluviijaks on vastava Rakendusprogrammi alusel Eesti Infotehnoloogia SA (EITSA), 2. ja 3. tegevuse elluviimist korraldab avatud taotlusvooru alusel SA Archimedes.

Pealtnäha sarnased programmid on siiski sisult erinevad:

  • IKTP on rahastatud peamiselt ELi tõukefondide vahenditest ja on ajas piiratud; ITA puhul on tegemist valdavalt riigieelarveliste ning IKT sektori vahenditega ning selle eesmärk on jääda kestma paljudeks aastateks.
  • Suurem osa IKTP vahenditest on suunatud teadus- ning arendustegevuse toetamiseks, ITA toetab peamiselt õppetegevust.
  • ITA on eksklusiivsem ja jagab toetusi vaid valitud ning konkurentsivõimelisematele õppekavadele, IKTP laieneb kõikidele kaasatud ülikoolide IKT õppekavadele.
  • Programmide toetusmeetmed on erinevad.

ITA ning IKTP Rakendusprogrammi elluviimise ja juhtimisega tegeleb EITSA, strateegilised otsused võtab vastu ITA ja IKTP ühine juhtkomisjon.

Tags:

Autorist