Väike, aga tubli – Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž

Edulugu

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledž on üks Tallinna Ülikooli regionaalsetest kolledžitest, mis tegutseb alates 1998. aastast. Haapsalu Kolledži rajamise idee pärineb Läänemaalt – regiooni juhid pidasid tähtsaks kõrgharidust pakkuva õppeasutuse mõju piirkonna haridustaseme tõstmisel ja elanike väljavoolu vähendamisel.

Kui 1998. aastal alustati kahe töötaja ning ühe õppekavaga, siis praeguseks toimub õpe viiel erialal ja põhikohaga töötajaid on Haapsalus kokku 26. Õpetamas käivad kolledži õppejõududele lisaks enamasti Tallinna Ülikooli õppejõud, kuid ka partnerülikoolide lektorid ja oma eriala tunnustatud spetsialistid üle kogu Eesti. Kolledžis õpib 300 tudengit.

Uurisime e-Õppe Arenduskeskuse meeskonnaga Haapsalu Kolledži direktorilt Janno Kriiskalt, mis on selle väikese, aga silmapaistva õppeasutuse sisuks ja edasiviivaks jõuks.

Mida saab Haapsalu Kolledžis õppida? Mis on kõige populaarsemad erialad?

Haapsalu Kolledž: http://www.hk.tlu.ee

Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledžis saab omandada kõrghariduse kokku viiel uudsel erialal:

  • klassiõpetaja (I ja II kooliaste) põhikooli inglise keele õpetaja kõrvalainega,
  • rakendusinformaatika (multimeedium),
  • käsitöötehnoloogiad ja disain,
  • tervisejuht,
  • liiklusohutus.

    Haapsalu Kolledži rõõmsad tudengid

Kolledži õppekava arendamisel on ühelt poolt lähtutud regiooni vajadustest, teisalt ka üleüldistest trendidest ja tööturusituatsioonist nii Eestis kui mujal maailmas. Viiest õppekavast tervelt neli on rakenduslikud, mis tähendab, et vähemalt 15% õppekava mahust moodustavad praktikad. 3 + 2 süsteemis nähakse ette, et bakalaureuseõppe läbinutest peaks 75% lõpetajatest suunduma edasi magistriõppesse, et valitud valdkonnas spetsialiseeruda. Rakendusliku õppekava puhul antakse vajalike erialaste alusteadmiste kõrval esimese kolme õppeaasta jooksul ka kindel spetsialiseerumine ja ettevalmistus, et õppija siseneks tööturule oma ala spetsialistina. Selleks on vaja tunduvalt rohkem praktikaid, et teoreetilistes ainetundides õpitut kohe rakendada ja nii oma vilumust ja kogemusi kasvatada. Just praktilisemat laadi õpe ja teoreetiliste teadmiste tihe sidustamine reaalse eluga ongi see, mis meie õpilaste silmis on kolledži erialade tugevuseks.

Soovi korral võib rakendusliku õppekava läbinu minna edasi õppima ka magistriõppekavale nagu bakalaureuseõppest tulnud tudengid.

Populaarseimat eriala on keeruline esile tuua: kõik erialad on väga omanäolised ja erinevatest valdkondadest. Lisaks on ka sihtrühmad erialati üpris erinevad. Viimaste aastate vastuvõtu alusel võib öelda, et nt rakendusinformaatika ning käsitöötehnoloogiate ja disaini erialale kandideerijad on enamasti tulnud kindla sooviga seda eriala just meie juures õppida. See näitab, et meie püüdlused leida väga kireval kõrgharidusmaastikul oma erialadele kindel nišš on ennast tõestanud.

Eriala populaarsuse kõrval on oluline ka selle järjepidevus – ere näide on õpetajakoolitus, mille algus ulatub eelmise sajandi keskpaika. Tänaste klassiõpetaja eriala lõpetanute kutsekindlus (st nad töötavadki hiljem õpitud erialal) on üle üheksakümne protsendi. Seda ei tasu alahinnata!

Kes on teie üliõpilaskond? Mis neid Haapsalusse toob?

Meie juures õpib väga palju, väga erinevaid ja väga toredaid noori ning ka juba täiskasvanud inimesi. Otseselt noortele gümnaasiumilõpetajatele suunatud ja päevase õppevormiga on kaks õppekava – klassiõpetaja ja rakendusinformaatika. Ülejäänud kolm – käsitöötehnoloogiad ja disain, tervisejuht ja liiklusohutus – toimuvad tsükliõppe vormis, mis loob eelised juba töötavale õppurile. Nendel erialadel õpivad sagedamini kas samas valdkonnas tegutsevad või ümberõppivad inimesed. Muidugi ei ole mingeid takistusi nendele erialadele õppima asumiseks ka otse gümnaasiumist tulles.

Tulevased klassiõpetajad

Oleme oma õppijatelt tihti küsinud, kuidas ja miks nad meie juurde õppima on sattunud. Kõige olulisemaks faktoriks on siinkohal soovitused sõpradelt ja tuttavatelt, kes meil juba õpivad või on siin varem õppinud. See on meile ühtlasi hea indikaator, et oleme oma tegevustes hästi toiminud. Vilistlased ja nende tunnustus on meile äärmiselt olulised.

Ühte osa meie juurde õppima asujaid köidab kindlasti ka võimalus õppida väiksemas ja vaiksemas keskkonnas, kui seda on üks suur ülikool. Meie õpperühmad ei ole kunagi mitmesajapealised ning õppejõud suudavad ka reaalselt läbi viia personaalsemat õpet, kui seda suurtes vooruloengutes suudetakse. Kui lisada ka heal tasemel tehniline baas – informaatikutele alati ligipääsetavad arvutilaborid, helistuudio, mobiilne foto- ja videostuudio koos vajalike vahenditega, käsitöömeistritele ja disaineritele puidu- ja metallitöökojad jne –, siis saamegi ühele teadlikule ning õppimishimulisele noorele päris ahvatleva koosluse.

Ja mis ei ole sugugi vähem oluline, heade õppimisvõimaluste kõrval pakume oma tudengitele ka suurepäraseid sportimisvõimalusi – kaks korda nädalas on nende päralt spordisaal ning Haapsalu Veekeskusesse pääsevad meie tudengid poole hinnaga.

Olete üks väga usin arendusprojektide vedaja. Kust ideid ammutate ja millised arendusprojektid kütavad kõige rohkem kirgi? Kas mõni arendusprojekt mõjutab haridusvaldkonda laiemalt?

Head ideed sünnivad ikka inimestest. Meil on väga hea meeskond ja aastatega tekkinud kogemused on andnud suutlikkuse edukalt projekte vedada. Oleme võtnud endale eesmärgiks, et pidevalt peab iga õppekava valdkonnast vähemalt üks aktiivne projekt käigus olema. Nii meil ongi kogu aeg viis-kuus projekti käsil. Mõned neist on väiksemad, nt meie enda õppekavaarendustega seotud, teised aga suuremad, seotud korraga mitme erialaga ja suunatud pigem välja – kas regiooni vajadusi silmas pidades või veel laiemad.

Näiteks alles hiljuti, aprilli keskel, käisid projekti “ERASMUS Intensive Programmes” raames külas tervenisti 30 välisüliõpilast ja 9 välisõppejõudu meie Norra, Taani ja ühendkuningriikide partnerülikoolidest. Kahenädalases intensiivprogrammis tutvustati nii meie kui välistudengitele, kuidas kasutada interaktiivseks õppeks meediat. Selle programmi tegevusi kajastasid ka Eesti Rahvusringhäälingu uudised.

Õppetöö liiklusohutuse õppekaval

Üks teine värske projekt, mis samuti on üleriigilises meedias kajastamist leidnud, on koostöös Haapsalu linna ja Maanteeametiga korraldatav Haapsalu ning selle lähiümbruse kergliikluse uuring. Siin on võtmerollis meie liiklusohutuse eriala, kuid kaasatud on ka tervisejuhi ning rakendusinformaatika eriala tudengid, kes asuvad õppejõudude juhendamisel vastavat uuringut tegema. Liiklusuuringu eesmärgiks on vaadeldava piirkonna kergliikluse ohutuse tõstmine. Kaks aastat kestva projekti raames kaardistatakse liiklusohutuse seisukohalt prioriteetsed alad, analüüsitakse nende liikluskoormust ja senise liikluskorralduse otstarbekust, viiakse läbi ka elanikkonna küsitlus ning uurimistulemuse raportis tehakse omavalitsustele ettepanekud olukorra parandamiseks. Ettepanekuid ohutumateks lahendusteks koos analüüsile toetuvate põhjendustega esitletakse muuhulgas visualiseeritud 3D-lahendustena, millega meie rakendusinformaatika tudengid juba hoogsalt tegelevad.

Kuna rakenduslikud erialad on väga suure praktika osakaaluga ja praktika kvaliteedist sõltub kogu õppe kvaliteet, siis paljud arendus- ja koostööprojektid on algselt ajendatud meie püüdlusest leida tudengitele lahendamiseks elulisi probleeme, mille tulemus läheks hiljem ka reaalselt kasutusse. Just see on parim viis oma teoreetiliste teadmiste kinnistamiseks ning erialaste vilumuste kasvatamiseks. Tegelikult tegelevadki tudengid palju suurema innuga just reaalsete, mitte väljamõeldud ülesannetega: teades, et tööle on olemas ka reaalne tellija ning praktika ei lõppe vaid hindega, sest tulemust soovib keegi ka päriselus rakendada, suhtutakse praktikasse palju suurema tõsidusega.

Projektide algatamisele ja nende elluviimisele on tublisti kaasa aidanud ka see, et meil on olemas konkreetne inimene, kes kogu projektimajandust haldab. Tema käib infopäevadel, hoiab ennast meetmetega kursis ja annab meie majas selle info edasi konkreetsetele inimestele, kes võiksid sobiva projektiideega välja tulla. Igapäevaste toimetamiste kõrvalt ei suuda igaüks ennast lihtsalt kõige vajalikuga kursis hoida.

Mis on olnud Haapsalu Kolledži suurimad õnnestumised?

Meie jaoks on viimase aja suurim ja tähtsaim projektisaavutus kindlasti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) otsus rahastada Tervisedenduse ja Rehabilitatsiooni Kompetentsikeskuse (TERE) projekti täismahus. Keskus luuakse Haapsallu, et tagada ettevõtluse teaduspõhine arendamine kohaliku ravimuda ja taastusravi baasil. Selle väljaarendamisse on kaasatud tervisedenduse ja taastusravi rahvusvaheliselt tunnustatud tippspetsialistid. Keskuse kavandamine algas juba 2009. aastal ning ühtekokku toob see piirkonda investeeringuid suurusjärgus 3,75 miljonit eurot, millest EASi toetus on ligi 3,2 miljonit eurot.

Tavaliselt küll ei küsita ebaõnnestumiste kohta, aga meie ikka küsiksime: mis on olnud Haapsalu Kolledži ebaõnnestumised, mis on toonud väga hea õppimiskogemuse?

Õppejõud Ebbe Kromann Taanist räägib innovatsioonist ja loovusest

Ma ei oskagi ühtegi konkreetset ebaõnnestumist esile tuua. See on täiesti tavaline, et kõik projektid ja projektiideed ei leia toetust ega saa rahastust. Kuid see ei tähenda, et tehtud töö oleks olnud asjata – ideed jäävad ju alles ning ootavad oma õiget aega. Sageli juhtub, et nende pinnalt kasvavad hiljem palju suuremad ja tunduvalt paremad projektid.

Küll aga oleme õppinud aja jooksul seda, et võimalikult paljude erinevate projektide eestvedamine või nendega partnerina kaasa minemine ei tohiks saada eesmärgiks omaette. Väikese meeskonna ja seega piiratud inimressursi tingimustes tuleb hoiduda fookuse laialivalgumisest, mis hakkab omakorda inimeste tööd killustama. Lõpptulemusena tegeletakse natuke kõigega, kuid mitte millegagi nii hästi, kui võiks ja peaks. Ehk siis oleme õppinud, et tuleb teha valikuid ja valikud peavad selgelt tuginema prioriteetidele, mille oleme oma arengukavasse kirja pannud.

Millist rolli täidab Haapsalu Kolledž regionaalarengus? Kes on teie head sõbrad (loe: koostööpartnerid)?

On väga suur erinevus, kas olla üks paljudest kõrgkoolidest mõnes suurlinnas või ainuke kõrgharidust pakkuv asutus suhteliselt hõreda asustusega regioonis. Regionaalne kolledž peab toimima piirkonna hariduskeskusena ja eelkõige arvestama siinsete arenguvajadustega: ühelt poolt kõrghariduse omandamise võimaluste loomisega ja teisalt aktiivse osalemisega regionaalses arendustegevuses. Nagu juba eespool öeldud, nähti kolledži loomisel peamise mõjuna eeskätt piirkonna haridustaseme tõstmist ja elanike väljavoolu vähendamist. Sellest lähtudes on kolledž ka tegutsenud, viies kokku Lääne regiooni vajadused ning emaülikooli ja kõigi teiste partnerkoolide võimalused.

Tegevuse sidumine kohalike asutuste, ettevõtete ja organisatsioonidega tähendab head koostööd ja paindlikkust. Eduka ühistöö aluseks on pidev suhtlemine ja oma partnerite tegevuse vastu huvi tundmine. Sedasi talitades on üha enam hakatud ka meie vastu huvi tundma. Meie koostööpartnereid leiab nii avalikust, era- kui kolmandast sektorist. Kindlasti kuuluvad sinna hulka kohalikud omavalitsused ja üldhariduskoolid. Tugev side on meil ka Haapsalu Kutsehariduskeskusega, kelle lõpetajatele püüame pakkuda edasiõppimise võimalusi, et noored ikka kauem regioonis püsiks.

Lisaks piirkondlikule koostööle tuleb avatud silmadega ringi vaadata kogu maailmas. Kolledži üliõpilased ja õppejõud kasutavad aktiivselt akadeemilise välissuhtluse võimalusi ja loovad kontakte ideekaaslastega ülikoolides nii siin- kui sealpool Eesti piire. Meil on partnerlepingud Soome, Norra, Taani, Suurbritannia, Luksemburgi, Hispaania, Saksamaa ja Tšehhi ülikoolidega.

Mis on ühe väikese kooli edu valem?

Haapsalu Kolledži tõsisemad tudengid

Ühe hea kooli, olgu see väike või suur, edu valem on inimesed. Inimesed, kes siin töötavad, inimesed, kes siin õpetavad, ja inimesed, kes siin õpivad. Hea meeskond on meie suurim ressurss ja eduka toimimise alus. Vahetud suhted ning läbipaistev ja kaasav juhtimine on samuti olulised, eriti just väikeses meeskonnas. Ja kaasamise juures ei tohi unustada tudengeid!

Siinkohal ma sooviksingi tänada ja tunnustada kõiki kolledži töötajaid ning praeguseid ja endisi tudengeid. Ilma teieta ei oleks kolledžit ja ei oleks ka ühtegi edulugu, millest rääkida.

Ja siit siis e-Õppe Arenduskeskuse meeskonna lemmikküsimus: Kuidas teil e-õppega lood on?

Ma arvan, et väikese kooli kohta on kolledž olnud üpris edukas e-kursuste looja ning e-õppe rakendaja. E-õppe vorm aitab meil olla paindlikum ja tulla vastu just nendele tudengitele, kes käivad koolis kaugelt või siis töö ja pere kõrvalt. Kursuste loomisele aitab kaasa asjaolu, et meil on majas vajalik tugi haridustehnoloogi näol ja seltskond entusiastlikke IT-valdkonna inimesi, kes on üha enam suutnud n-ö e-õppe usku haarata teiste erialade inimesi. Tänavu jõudsid meie majja ka kaks esimest kvaliteedimärki, mille üle on meil väga hea meel! Ma olen kindel, et need ei jää viimaseks.

Tags:

Autorist