Ülikoolide e-õppe uuringud lõpusirgel

Euroopa Sotsiaalfondi toetatud REDELi projekti üheks tegevusliiniks oli erinevate e-õppealaste uurimuste koondamine eesmärgiga anda tervikpilt valitsevast olukorrast. Juba möödunud aastal said „kaante vahele”  organisatsioonikultuuri ja e-õppe vahelisi seoseid uurinud ORKU ning Eesti e-Ülikooli loomise mõju analüüsinud  HARPO. Praegu oleme lõpetamas  tudengite ja õppejõudude e-õppe  kasutamise uuringut Tiiger Luubis 3. Kõiki suuremaid avalik–õiguslikke ülikoole ning EBS (Estonian Business School) ja Audentest haaranud küsitluses vastasid 460  tudengit ja 385 õppejõudu küsimustele oma IT-alastest pädevustest  ja harjumustest ning oma kogemustest ja ootustest e-õppe suhtes.

Kasvutendentsi pole märgata
Esialgne analüüs näitab, et  e-õpe eksisteerib tänases Eesti ülikoolihariduses valdavalt auditoorse õppe toena ja kasutab peamiselt faili- ja teabevahetuse tööriistu. Osaliselt veebipõhiseid kursusi, kus kasutatakse mõnd e-õppe keskkonda, on viimase kolme aasta jooksul teinud  40% küsitluses osalenud õppejõududest. Täielikult veebipõhiseid kursusi, kus kogu õpe toimub veebis, on teinud vaid 8%.  Eri e-õppe vorme kasutavaid õppejõude on kokku 40%; tudengitest on mingilgi veebipõhisel kursusel osalenud natuke väiksem hulk – 35%. Paraku ei anna uuring märke e-õppe arvestatavast laienemisest. Natuke üle poole tudengeid tõdeb, et nad pole viimasel ajal hakanud rohkem e-kursusi võtma, samuti tegid õppejõud e-kursusi küsitlusaastal (2007/2008) vähem kui 2-4 aastat tagasi.

Kiviaegsest töömahu arvestusest 
Hariduse jaoks positiive sõnumina avastasime, et kõik õppejõud on üpris uuendusmeelsed ja kasutavad varmalt mitmekesiseid meetodeid. Samas selgus seegi, et e-õppe kasutajad ei ole oma kolleegidest oluliselt innovaatilisemad; muu hulgas pole e-õpe vähendanud auditoorse töö  hulka ega suurendanud õppejõudude ajaressurssi. Aja nappust toovad nii e-õppe kasutajad kui mittekasutajad peamise põhjusena, miks e-õpet üldse ei tehta, või mis takistab selle edenemist. Korduvalt märkisid õppejõud ka seda, et töömahu arvestus on ajast maha jäänud ning e-õppes tehtud tööd koormuse hulka ikka veel ei arvestata.

Veebipõhist õpet ähvardab kängumine
Uuringuandmed ei näita märgatavat varieerumist ülikoolide, erialade, vastajate vanuse, õppejõudude kvalifikatsiooni või tudengite õppetaseme järgi. Kuna juurdepääs arvutitele ja Internetile on saavutanud peaaegu maksimumi, siis pole probleemiks ka klassiklaine digilõhe. Senise analüüsi põhjal hakkab aga kooruma pilt, et pärast esialgset e-õppe entusiasmi on nii õppejõudude kui tudengite hoog raugemas. Veebipõhist õpet ähvardab kängumine tavapärase stuudiumirutiini surve alla. Samas pole kõik šansid veel kadunud. Näiteks tuvastas uuring, et veebipõhised kursused  ergutavad akadeemilist mobiilsust, tõmmates tavakursustest märksa rohkem tudengeid nii teistest Eesti kui ka välismaa kõrgkoolidest.
Täna on Eesti kõrghariduse e-õppe ees keerulisemad väljakutsed, kui aastaid tagasi, mil seisti alles päris alguses.

Tags:

Autorist