Veebi seminar ja teised 2.0 põlvkonna vahendid

Eelmises uudiskirjas arutasime terminite e-õpe 2.0 ja veeb 2.0 üle. Leidsime, et e-õpe 2.0 rakendab õpetamise teenistusse uued, lisaväärtusega koostöövahendid, mida tähistatakse koodnimega veeb 2.0. Need on siis igasugused ajaveebid, wikid (juba kirjutame ka viki), mugavad veebipõhised audiovahendid jpm. Nende vahendite rakendamise efektiivse õppeprotsessi huvides pole sugugi mitte kerge ülesanne, sest enamiku nende vahendite loomisel ei peetud kaugeltki just õppimise protsessi silmas. Aga on ju igapäevane õppimine ise ka muutunud meie elus palju olulisemaks, kui me seda mõni aeg tagasi näha suutsime.

Igasugused „2.0” vahendid ei ole sugugi veel viimased silmapiiril terendavad asjad – ka vahendid märgendiga  „3.0” on juba kohal. Veeb 3.0 oma semantiliste tööriistadega, mis „saavad aru” sõnade tähendusest, on tekitanud palju vastukajasid. Mitmed arvavad, et iga uut tehnoloogiat ei tuleks kuulutada vahendite uueks põlvkonnaks, sest vahendeid ja uusi tehnoloogiaid tekib kogu aeg. Mõned saavad populaarseks ja jäävad kauaks kasutusse, teised tekitavad vaid pinnavirvenduse ja mõne aasta pärast ei mäleta neid keegi. Ja raske on ennustada, mis mingi uue vahendiga mõne aasta pärast juhtub – ei osanud ju keegi ka veebi idee kõikevõitvust tema algaastail ette näha. On hoopis tehtud ettepanek, tähistada nende x.0 märkidega aastakümneid. Et siis 90-ndad olid veebi ja e-õppe generatsioon 1.0, praegune aastakümme 2.0 ja järgmine olgu siis 3.0. Kaob vajadus igal aastal uut x.0 lainet välja kuulutada.

Veeb 3.0 nimetatakse intelligentseks veebiks. Ta ei ole veel valmis loomuliku keele kasutuseks, aga saab valmis olema töötamaks mõistete, nende homonüümide, sünonüümide, vastandmõistete ja tähenduslike hierarhiatega. Selline veeb on akadeemilistest katsetustest jõudmas esimeste reaalsete rakendusteni. Kogu seda personaalsete arvutite ja võrgustumise protsessi on väga hästi kujutanud Nova Spivak oma artiklis, mille pealkiri „How the WebOS Evolves?” puudutab ühte nn. kolmanda põlvkonna nähtust, arvutivõrgus elavat operatsioonisüsteemi. Artikkel ise on saadav siin ja sisaldab ülevaatlikku joonist sellest arenguprotsessist. Kuna joonisel on „Creative Commons” litsents, siis saame tema joonist ka uudiskirjas kasutada (vt. joonis 1).

Sellel graafikul on personaalarvutite ja Internetiga seotud  tehnoloogiad ja vahendite asukoht määratud sõltuvana sellest, kui palju nad aitasid siduda inimest informatsiooniga (vertikaalne telg) ja teiste inimestega (horisontaalne telg).  Ja nende põhjal siis saab liigitada vahendeid kuulumaks veebipõlvkondadesse 1.0 kuni 4.0, mis kaudselt on seotud ka ajateljega vastavate tehnoloogiate ja vahendite sündimise aja kaudu. Näiteks veebi aluseks olev HTTP protokoll (esimene versioon aastast 1991) on  esimese põlvkonna veebi saavutus, RSS  aga juba kui teise põlvkonda kuuluv tehnoloogia. Kolmanda põlvkonna kohta ei osata veel palju öelda, seda iseloomustavad ainult sellised vahendid nagu hajusotsimine ja intelligentsed agendid.

Joonis 1. Nova Spivaki nägemus arvutite ja veebivahendite arengust

Joonis 1. Nova Spivaki nägemus arvutite ja veebivahendite arengust

Saabuv suvi on hea aeg oma e-õppe alaste oskuste täiendamiseks ja oma e-kursuste arendamiseks. Seetõttu võtame siin vaatluse alla kolm veebi ja õppimisega seotud terminit: veebilevi (ibgl.k.webcast), veebikonverents (ingl.k. web conferencing) ja veebiseminar (ingl.k. webinar).Veebilevi ( ingliskeelne Webcast  on moodustatud terminitest web ja broadcast – levitama; vahel kasutatakse inglise keeles ka netcast) on audio- või videoinformatsiooni levitamine Interneti kaudu. Viimane toimub tänapäeval tavaliselt veebipõhiselt. Terminit kasutatakse nii audio- kui videomaterjali puhul, vastavalt sellele, kas edastatakse ainult heli või liikuvat pilti koos heliga. Veebilevi on üldine termin, haarates endasse nii reaalajas toimuva kui varemsalvestatu edastamise. Vaataja poolelt võiks eristada videofaili mahalaadimist (ja seejärel vaatamist) ja video(/audio)voo kasutamist (ingl.k. streaming audio/video). Viimasel juhul ei salvestata faili kettale vaid vaataja arvuti sisemälu puhvritesse ja mängima ei hakata mitte peale kogu faili kohaletõmbamist vaid siis, kui puhvrites on piisav maht olemas, et vaatamise ajal järgmisi osi puhverdades tagada katkematu video(audio)voog. Veebilevi terminit kasutatakse ühesuunalise edastuse puhul, s.t. kuulaja/vaataja ei saa kuidagi reageerida – küsimusi ega vastuväiteid esitada. Veebilevi kasutatakse nii raadio kui telesaadete veebipõhiseks edastuseks, sest nii raadiolevi kui televisioon on samuti ühesuunalise leviga. Ingliskeelne termin ‚webcast’ on kümmekond aastat vana, tekkis koos voogedastuse võimalusega Internetis ja osa allikaid kasutabki teda ainult voogedastuse puhul.

Veebikonverents (ingl.k. web conferecing) on videokonverentsi alaliik. mis rõhutab kahepoolset (või mitmepoolset) infovahetust. Lisaks aga tavalisele kahe- või mitmepoolsele pildi ja hääle edastamisele saab veebikonverentsil kasutada lisavõimalusi: slaidide näitamist, seansi salvestamist, reaalajas toimivat ühist valget tahvlit, jututuba, lühiküsitluste (ingl.k. polling)läbiviimist koos kiire kokkuvõttega jpm. vastavalt kasutatava tarkvara võimalustele.  Eestis me kasutame põhiliselt Polycom’i tooteid veebipõhise videokonverentsi läbiviimiseks. Sellega on tagatud hea pildikvaliteet ja mitmed lisavõimalused. Viimastel aastatel on aga videokonverentsi võimalus lisatud mitmetele seni põhiliselt audiosuhtlust lubanud vahendile. Näideks sobivad siia nii Skype kui MSN. Veebikonverentside pidamiseks kasutatakse järjest rohkem spetsiaalset tarkvara, millest räägime järgmise termini juures.

Veebi seminar e. veebinar (sõnadest veeb ja seminar, ingliskeelne webinar sõnadest web ja seminar) on termin, millega tähistatakse veebipõhiseid seminare. Sellistel reaalajas toimuvatel seminaridel on tihti palju osalejaid, kes igaüks paikneb oma arvuti taga kus iganes maailma otsas ja kasutavad tihti vaid tavalist veebibrauserit. Esinejaid, keda tavaliselt ei ole eriti palju, on samuti oma töölaua taga, oma arvuti juures, kasutades lisaks veebibrauserile ka audio- ja videovahendeid. Kuigi seminare saab piiratud arvu osalejate vahel pidada näiteks ka mitmepoolse videokonverentsiga, ei ole videokonverents sobiv näiteks sajakonna kuulajaga seminariks, kus peale kuulamise-vaatamise peaks saama ka küsimusi esitada, esineja küsitlustele vastata jne. Seepärast kasutatakse spetsiaalseid tarkvaralisi lahendusi, mida viimastel aastatel on tekkinud üsna palju ja milliseid tekib järjest juurde. Osa neist tarkvaradest on ühendatavad ka õpikeskkondadega WebCT ja Moodle. Veebi seminare on hakanud pidama paljud tarkvara tootjad tutvustamaks oma produkte. Nii näiteks tutvustab Adobe oma Acrobat Connect (endine Macromedia Breeze) tarkvara veebinaride pidamiseks veebi seminari teel (vt ka pilti). Samasse perekonda kuulub Horizon Wimba Live Classroom. Capterra loetleb 119 tarkvarapaketti veebikonverentside pidamiseks.

Joonis 2. Acrobat Connect

Joonis 2. Acrobat Connect

Vihmasel suvepäeval, kui igapäevased töömured kaugel, on vahel hea Internetist huvitav veebi seminar leida ja ennast harida, oma kursuse arendamiseks huvitavaid uusi vahendeid katsetada. Aga küsimus sellest, millised uutest vahenditest e-õppes tõsist kasu toovad, milliste jaoks leitakse edukad õppemeetodid ja millised kiiresti kaovad – see  on e-õppe arendamises üks keerukamaid küsimusi. E-õppe organiseerijad peavad tõsiselt mõtlema, milliseid vahendeid tasub katsetada, milliseid laialt propageerida, milliste kasutamisega korraldada uusi kursusi õpetajatele.

Ameeriklased küsivad: „Higher education is saturated with gee-whiz gadgetry that offers fleeting public interest.What technologies are passing fads, and which ones promise improved student performance?” Püüan tõlkida. Kõrgharidus on täis uusimaid tehnoloogiaseadmeid, mida saadab ajutine kõrgendatud publikuhuvi. Millised tehnoloogiad on vaid mööduv moeröögatus, millised aga tõesti parandavad tudengite õpitulemusi? See uus väljend „gee-whiz gadgetry” (nõõ! vihisevad vahendid) jookseb läbi paljude artiklite, raamatute ja isegi sotsiaaluuringute juba enam kui 5-6 aastat. Eks see ole ka meie jaoks tõsine küsimus.

Tags:

Autorist