Mati Heinloo e-õppest

Edulugu
  • Intervjuu Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi õppejõud professor Mati Heinlooga viis läbi Eesti Maaülikooli haridustehnoloog Diana Sarik

Intervjuu küsimused on võetud Eesti e-Ülikooli õppejõu koolitusprogrammi e-kursuselt “Sissejuhatus e-õppesse: e-õpe meil ja mujal”

Mida tähendab Teie jaoks e-õpe?

Minu jaoks tähendab e-õpe elektrooniliste vahendite kasutamist õppeprotsessis.

Õpe jaguneb minu arvates klassikaliseks (kriidi ja tahvli abil) õppeks ja e-õppeks. E-õpe jaguneb omakorda auditoorseks e-õppeks ja veebipõhiseks e-õppeks (online learning).

  • Kui õppejõud viib läbi praktikumi elektroonilisi vahendeid kasutamata, siis on see klassikaline õpe.
  • Kui õppejõud peab auditooriumis loengut arvuti ja projektori vahendusel, siis see on auditoorne e-õpe.
  • Kui õppurid kasutavad arvutiklassis õppetöö teostamisel e-õppe keskkonda internetis ja õppejõud on õppuritega vahetus kontaktis, siis on tegemist osaliselt veebipõhise e-õppega.
  • Kui õppejõud ei ole õppuritega samas ruumis ja õppetöö toimub e-õppe keskkonnas ainult interneti vahendusel, siis on tegemist täielikult veebipõhise e-õppega.
Mati Heinloo

Mati Heinloo

Minu kursustes on kasutusel kõik nimetatud e-õppe vormid.

Millise kursuse läbiviimiseks Te e-õpet kasutasite?

Minu töörühm on e-õpet (minu mõistes) kasutanud õppeainetes “Algebra ja analüütiline geomeetria”, “Matemaatiline analüüs I”, “Matemaatiline analüüs II” ja “Statistika”. Igas õppeaines osaleb igal aastal ca 100 üliõpilast. Õppevormiks on päevane õpe. Peale selle olen koostanud kursuse “Mathcad algajaile”, mis on suunatud kõikvõimalikele iseõppijatele.

Milliseid ülesandeid ja tegevusi tegid õppijad e-vahendite abil?  Kas teie arvates oli e-õppe kasutamine selle kursuse puhul  õigustatud? Kas e-õpe aitas sellel kursusel õppimist efektiivsemaks muuta?

Õppijate kogu õppetegevus toimub e-vahendite (ehk elektrooniliste vahendite) abil. E-õppe kasutamine insenerimatemaatikas on end seni õigustanud. Insenerimatemaatika õppimine muutus mobiilseks ja atraktiivseks. Veebipõhises e-õppes saab üliõpilane õppida kõikjal (ka välismaal olles), kus on olemas internetiühendus. Matemaatika e-õppe interaktiivsus (animatsioonid, võimalus katsetada loenguteksti valemitega) WebCT ja Mathcadi ühendatud keskkondades võimaldas muuta matemaatika õppimise atraktiivseks.

Milline oli teie töömaht e-kursuse ettevalmistamisel ja  läbiviimisel? Kas see oli suurem või väiksem, kui tavalise auditoorse õppetöö puhul?

Töömaht e-kursuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel on väga palju suurem kui auditoorse õppe korral. Palju aega võtab e-õppe keskkonna reeglite tundmaõppimine, e-kursuste disainimine ja e-õppe keskkonda sobivate õppematerjalide koostamine. Kuna Maaülikoolis veel ei arvestata veebipõhise õppe kasutamist õppejõu töökoormuses, siis on e-õpe paljude õppejõudude hulgas ebapopulaarne. Olen ka ise sunnitud õppekoormuse vähendamise eesmärgil kaaluma e-õppest loobumist ja naasmist auditoorse õppe juurde, paigutades seejuures õppematerjalid instituudi serverisse nagu see oli mul aastatel 1996 – 2003.

Milline on teie suhtumine e-õppesse pärast e-õppe kasutamise kogemust?

E-õpet tuleb nüüdisaegses õppeprotsessis kasutada kindlasti. Toimugu see siis veebis või auditooriumis. Auditoorne õpe ei lisa õppejõule töökoormust, pigem vähendab seda. Veebipõhine õpe aga lisab õppejõule töökoormust.

Nüüdisaegses Eestis peab õppur, paraku, ka tööl käima, et elamiseks raha teenida. Valdavalt puuduvad õppurid õppetöölt mitte laiskuse vaid töökohustuste tõttu, mistõttu tudengid on õnnelikud võimaluse eest õppida e-õppes. Töökohustuste ja õppimise ühendamine on tihtipeale väga raske, mistõttu õppeedukuse langus e-õppes on olnud algusest peale prognoositav. Kui tudengitele veebipõhist õpet mitte võimaldada, siis peavad paljud õppimisest majanduslikel põhjustel üldse loobuma. Seetõttu  leian, et veebipõhist õpet on tarvis kindlasti edasi arendada, kui kõrgkoolid ei taha õpilastest ilma jääda. Kõrgkoolide administraatorid peaksid sellest ükskord aru saama ja e-õppega tegelevate õppejõudude lisatöö kõikides ülikoolides tasustama.

Kuidas on jaotunud töökohustused teie e-õppe töörühmas?

Minu töörühmas on peale minu veel kaks õppejõudu täiskohaga ja üks abiõppejõud, kes abistab siis, kui õppekoormus liiga suureks läheb. Olen koostanud õppematerjalid viiele e-kursusele ja disaininud need. Arvutiajakirja artiklist “E-ülikool täna ja tulevikus” (http://deepthought.ttu.ee/aa/modules.php?name=News&file=article&sid=245) loeme:”…professoritele võiks jääda kasvav ja suurem roll materjalide väljatöötamisel: assistentidele, tuutoritele väljatöötatud kursuste vahendamine”. Paraku tuleb minul, töörühma suure töökoormuse tõttu, peale teadustöö veel ka loenguid lugeda ja laboritöid juhendada. Järjepidevuse tagamiseks saavad minu töörühma õppejõud nii e-kursuste disainimise, õppematerjalide koostamise kui ka loengute pidamise kogemusi.

Tags:

Autorist