Koostöö Eesti hariduses Eesti e-Ülikooli näitel

Parafraseerides ühte Eesti kuulsat raamatut, siis võiks alustada nii: „Kui mina Eesti e-Ülikooli jõudsin, olid e-kursused juba alanud.“ Minu tööleasumisel 2003. aastal oli Eesti e-Ülikool tegutsenud 6 kuud. Veebruaris oli edukalt korraldatud esimene konverents, kus Haridus-ja Teadusminister koos nelja avalik-õigusliku kõrgkooli ja kahe erakõrgkooli rektoritega kinnitasid Eesti e-Ülikooli konsortsiumi asutamise. Sealt edasi soetati koos õpikeskkonna WebCT litsents ja esitati ühiselt Euroopa Liidu programmi MINERVA alla UNIVe projekt, mis sai ka rahastuse ning Eesti e-Ülikoolil oli koordineerida esimene rahvusvaheline projekt.

Eesti e-Ülikooli asutajad jõudsid tõdemusele, et Eesti vajab ühtset koostöövormi e-õppes ja see toimiks siinsetes haridustingimustes edukalt. Eesti e-Ülikooli konsortsiumi loomisel tutvuti ja võeti aluseks ka välismaal tegutsevad erinevad samalaadsed koostöömudelid. Kuid päris üks-ühele ühtegi mudelit üle ei võetud. Suurem analüüs erinevate Euroopas eksisteerivate konsortsiumite kohta koostati UNIVe projekti raames ning selle raames Eesti pool ka tõdes, et 2003. aastal Eesti e-Ülikooli konsortsiumi loomisel tehti väga õigeid otsuseid.

Kui algul nimetati Eesti e-Ülikooli projektiks, siis 2003. ja 2004. aasta olid Eesti e-Ülikoolile tõsised eneseleidmise ja tõestamise aastad. Nüüdseks on projektist kasvanud välja tugev meeskond, kes tegutseb Eesti haridusmaastikul küll projektidepõhiselt kuid jälgejätvalt. E-õppest ja sellega kaasnevast on hakatud aina rohkem ja rohkem rääkima.

E-õppe ja selle juurutamisega on kaasnenud üks fenomenaalne tõik – meeskonnatöö. Kui muidu püüab oma ainet iga õppejõud ja õpetaja ise anda, siis e-õppe puhul püütakse leida mõttekaaslaseid nii oma kõrgkooli kui ka naaberkõrgkooli kolleegide hulgast. Meeskonnatööta ei valmi ükski e-kursus. Koostöö ja meeskonnatöö on olnud ka üks alustalasid Eesti e-Ülikooli edasiarendamisel. Kui ma ligi kolm aastat tagasi tulin tööle Eesti e-Ülikooli, siis üks minu soove ja esmane ülesanne oli kohtuda kõigi e-Ülikooli nõukogu liikmetega ja rektoritega, kes allkirjastasid Eesti e-Ülikooli memorandumi, et saada vastus küsimustele – miks nad asutasid e-Ülikooli konsortsiumi ja mis on see, mida meilt oodatakse? Vastused oli erinevad, aga sealt joonistus välja e-Ülikooli praegune arengukava ehk silmapiir, kuhu me iga päev liigume. Samal kohtumisel tegin ma kõrgkoolide esindajatele ka selgeks, et Eesti e-Ülikool ei tegutse tegelikult Rävala pst. 14, vaid nende enda kõrgkoolis. Kaks nädalat tagasi olin ühel Dr Tony Bates’i loengul, kus ta ütles, et e-õppe arenduses mängib suurt rolli meeskonnatöö ning võidavad need, kes seda oma töös rakendavad. Suures plaanis ei puuduta see ainult e-õpet, vaid kogu hariduse arenguprotsessi. Praegune Eesti e-Ülikool on kõrgkoolide enda nägu ning kõrgkoolide koostööta ei saaks me rääkida Eesti e-Ülikoolist.

Alates 2005. aasta algusest oleme koostöösse ja ühistegevusse kaasanud rakenduskõrgkoolid ja kutsekoolid. Nemad tegutsevad ühiselt Eesti e-Kutsekooli konsortsiumis. Nende koolide avatus ja soov midagi koos ära teha on andnud hea stardiasendi. Koos sai kirjutatud suuremahuline projekt Euroopa Liidu Sotsiaalfondi, et arendada ja juurutada e-õpet kutsehariduses. Suure entusiasmiga on käivitatud temaatilised võrgustikud ehk koostöövõrgustikud. Temaatiliste võrgustike eesmärk on aidata kaasa valdkonnasisese dialoogi loomisele ning tuua ühise laua taha sama valdkonna esindajad erinevatest õppeasutustest. Põhirõhk ei ole ainult e-õppe arendamisel, vaid kogu valdkonna õppeprotsessi kaasajastamisel ja innovatsiooni levitamisel. Võrgustikes näeme osalejaid kõrg-, kutse- ja üldhariduskoolidest. Väga tähtis on luua koostöövõrgustikud erinevate haridustasemete vahel. Rõõm on tõdeda, et koostööd tehakse heameelega ning otsitakse ja käiakse välja hulga huvitavaid ideid ja mõtteid.

Traditsiooniks on saanud iga-aastased Eesti e-Ülikooli kevadkonverentsid ja Eesti e-Kutsekooli sügisesed koolitusseminarid, kus tutvustakse Eesti kogemusi ja paremaid näiteid erinevate tehnoloogiate kasutamisel õppeprotsessis. Lisaks siinsetele õpetajatele ja õppejõududele oleme kutsunud välisriikidest juhtivaid e-õppe asjatundjaid tutvustama uusi e-õppealaseid trende. Ka selleaastane 6. – 8. aprillini toimuv kevadkonverents „Õpetamine ja õppimine muutuvad niikuinii“ analüüsib ja arutleb hariduse muutuste ja uute trendide üle. Püüame leida vastuseid küsimustele: milline näeb välja tulevane õpetamis- ja õppimisprotsess; kui palju meil tuleb muuta ennast ja kui palju tehnoloogiliselt; kas uued paradigmad lisavad Eesti haridusele uusi väärtusi ja võimalusi või vastupidi; kuhu jääb autorikaitse virtuaalses maailmas; milline näeb välja tänapäeva õppur ja mida ta ootab koolist, kutsekoolist ja kõrgkoolist, liikudes pidevalt edasi astmelt – astmele.

Eesti e-Ülikool koostöös Teiega on algatanud palju erinevaid tegevusi. Praegu hoiate Te käes viimast meie koostöö tulemust – E-ÕPPE UUDISKIRJA. See on hetkel E-õppe Uudiskirja esimene ja viimane paberversioon. E-õppe Uudiskiri hakkab ilmuma virtuaalsel kujul, et tutvustada Teile uuemaid trende, uudiseid ja tegemisi e-õppe vallas. Iga E-õppe Uudiskirja number keskendub kindlale teemale. Esimene E-õppe Uudiskiri tutvustab Teile Eesti e-Ülikooli konverentsi 6. – 8. aprillil. Saate tutvuda lähemalt esinejatega, teemadega ja aruteludega, mida kuulete kolmel väga tihedal kuid huvitaval konverentsipäeval. Loodan, et E-õppe Uudiskiri saab olema hästi mahukas ja igast numbrist leiate enda jaoks midagi huvitavat ja põnevat, mis ärgitavad ka Teid ennast kaasa lööma E-õppe Uudiskirja valmimisse.

Tags:

Autorist