- Intervjuu Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli direktori Sirje Rekkoriga viis läbi Haapsalu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Herki Sula.
Kas Teile meenub mõni tööpäev, mil Te ei kasutanud kordagi arvutit?
Ikka meenub. Siis, kui tööasjus koolist eemal oldud – konverentsidel, lähetustel, esindusüritustel. Koolis oma töökohal olles avan aga arvuti esimese asjana kohe tööle asudes.
Kas olete ise mõnel e-kursusel õppijana osalenud? Kas võiksite sellest kogemusest pisut rääkida?
Olen osalenud kolmel e-kursusel: ühel e-õppe üldisel kursusel doktoriõppe raames. See oli Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli ühiskursus, vist 2004. aastal, kus tuutoriks oli Karin Ruul. Siis olin veel nii roheline, et ei saanud asjale suurt pihta. Kõik tundus nii keeruline, videokonverentsid Tartu ja Tallinna vahel olid tehniliste raskuste tõttu väga lünklikud jne. 2005. aastal olin õppijaks kahel Tartu Ülikooli e-õppe kursusel: e-kursuse õpidisain (2 AP); veebipõhise õppe tuutorite koolituskursus (1,5 AP). Sain mõlemad kursused edukalt läbitud ja minule meeldis e-õppimine väga. Nautisin Tartu Ülikooli kursuste tuutori, Lehti Pilti tööd ja väga põnev oli sellisel moel õppida: kaaslastelt õppida, ise õppematerjale läbi töötada, õppeülesandeid teha ja tuutorilt õppida. Kuna olen natuke omamoodi elurütmiga, armastan töötada hommikuti väga vara, siis oli tohutu mõnus pühapäeva varahommikul oma õppetööga tegeleda.
Teie koolil on e-õppe võimaluste kasutamisel juba mitmeaastane kogemus. Kuidas e-õpe EHTEsse jõudis?
Võlusõna WebCT kuulsin juba 1999. aastal Mart Laanpere haridustehnoloogia kursusel, kus sain tookord seda õpikeskkonda ka veidike näppida ja asi hakkas huvitama. Sain kohe aru, et e-õppes peitub tohutu potentsiaal. Mart Laanpere järgmisel kursusel mõni aasta hiljem kuulsin juba IVA-st ja õppisin seda kasutama. Niipea, kui koolijuhiks sain, hakkasin ka oma koolis e-õppe asja tasapisi ajama. Leidus nii mõnigi kolleeg, kes kaasa mõtles, õnnelike asjaolude kokkusattumisel on üks kolleeg, Margit Konno ka IT alal magistrikraadiga ja seeläbi ka arengutega kursis. Teine asjatundlik infotehnoloogist kolleeg võttis tehnilised probleemid oma mureks ja nii see algaski. Nii et innovatiivsed töötajad on ilmselt olnud see liikumapanev jõud.
Millest te e-õppega tegelemisel alustasite? Millised olid alustades õpetajate meeleolud ja ettekujutused? Kuhu te olete tänaseks jõudnud? Millised on edasised arenguvajadused?
Alustasime sellest, et tõime sisse IVA, tegime mitu koolitust kolleegidele. Meeleolu oli positiivne. Osad õppejõud hakkasid kohe aktiivselt asjaga peale ja vormindasid oma õppematerjalid e-õppe keskkonnale sobilikuks. Osad olid küll väga positiivsed, kuid ajapuudusel asusid asja juurde hiljem. Oli ka kahtlejaid. Kahtlusi tekitas peamiselt ajakulu, e-õppe rahaline külg jne. Tänaseks julgen arvata, et meil enam kahtlejaid ei ole. Oleme jõudnud selleni, et EHTE-l on e-õppe strateegia ja tööplaan. Meil on haridustehnoloog ja tehnoloogilise toe spetsialist, kes e-õpet toetavad. Meil on oma e-õppe platvorm IVA, mida kõik õppurid ja suur osa õppejõude kasutab. Sel õppeaastal on meil umbes 30 kursust suuremas või väiksemas mahus e-õppe keskkonnas. Osaleme aktiivselt e-kutsekooli turismi, majutuse ja toitlustuse võrgustiku tegevuses. Tegutseme projekti raames esimeste kursuste ja õpiobjektide väljatöötamisega. Võime öelda, et oleme päris tõhusalt edenenud, kuid edasi on veel pikk tee minna.
Kas e-õpe teeb EHTEt tugevamaks?
Loomulikult teeb. Siinkohal peaksin kõik e-õppe tugevused üles lugema, mis ka e-õpet kasutava kooli tugevusteks saavad. See tuleks aga päris pikk jutt.
Kuna meie õppijad on täiskasvanud, enamikus tööl käivad inimesed, siis kõige suurem trump on alternatiivide pakkumine ja paindlikkus, mida e-õpe võimaldab. Kuna meie kooli põhiväärtusteks on muuhulgas õppijakesksus ja paindlikkus, samuti koostöö, siis arvan, et e-õpe aitab neid põhiväärtusi järgida.
Milline on EHTE õppija? Kui kerge või raske on Teie jaoks õpikeskkonna kohandamine just nende õppijate erisustest ja vajadustest lähtudes?
EHTE õppija on täiskasvanud, väljakujunenud isiksus. Ta loob endale võimaluse õppida (tasuda õppemaksu, katta muud õppega seotud kulud) tavaliselt ise, töötades samal ajal erialasel tööl. Kuna ta tasub oma õppimise eest, on ta väga nõudlik kooli, õppetöö korralduse ja õppejõudude suhtes. Ta ühitab õppimise tööga ja vajab seetõttu sageli paindlikke võimalusi õppimiseks. E-õppe keskkond on meie õppijatele igati sobiv.
E-õppe rakendamise ja e-kursuste loomise juures pean kõige olulisemaks õppijakesksust ja lähtumist õpitulemustest. Olulisim on see, kes on õppija ja kuhu me õppega peame välja jõudma. Siis saab juba määratleda teed ja viisid, kuidas sihini jõuda. E-õppe rakendamine on end igati õigustanud, kui planeeritud õpitulemused on saavutatud. Kõik õppekeskkonnad, sealhulgas ka e-õppekeskkonnad, samuti õppemeetodid on selle eesmärgi teenistuses.
e-VÕTI projekti kodulehel seisab: “Kvaliteetne kutse- ja rakenduskõrgharidus on üheks parimaks võimaluseks iga inimese ja regiooni läbilöögivõime tugevdamisel. Inimese konkurentsivõime ja arengu tagab kättesaadav kvaliteetne kutse- ja rakenduskõrgharidussüsteem.” Kuidas seostaksite neid sõnu oma koolis toimunud arengutega? Kas olete teie koolis õppijate hulgas juba täheldanud, et seoses e-õppe võimaluste rakendamisega on nende läbilöögivõime ja arenguvõimalused uue mõõtme saanud?
Sellised protsessid on pika vinnaga. Me pole ka sellealaseid uuringuid veel teinud. Kui need, kes e-õppega alustasid, järgmisel 2007. aastal kooli lõpetavad, siis on aeg esimesi tibusid lugeda (EHTEs korraldatakse kolmandat aastat vastuvõtukatseid IVA-s).
e-VÕTI projekt on kestnud ligikaudu aasta. EHTE on erakool, kas sellest tulenevalt on olnud ka takistusi või ehk hoopis eeliseid e-õppe “rindel” ja konsortsiumi ning projekti töös osalemisel?
Projektis osalemine on meile siiani positiivne olnud. Kuna oleme ise aktiivsed olnud ja end asjadega kursis hoidnud, tundub kõik praegu hästi kulgevat. Tegevusi on selle konkreetse projekti raames olnud, tulemusi tuleb aga sügiseni, esimete kursuste valmimiseni oodata. Siis saab objektiivemaid hinnanguid anda. Eelmisel aastal koolitasime projekti abil mitut kolleegi, ka praegu on üle kümne meie õppejõu koolitumas. See on äärmiselt positiivne. Ja mitmed õppejõud on koos kolleegidega teistest koolidest asunud e-kursusi välja töötama. Ka see on väga positiivne.
Milline on hea e-õppejõud?
“Hea“ õppejõud on väga keerukas nähtus, mille kirjeldamine komplitseeritud. Neid kriteeriumeid on ilmselt päris palju. Siin võib vist kasutada ka lähtumist kliendi-õppija seisukohalt – nö „Ilu on vaataja silmades“.
Kui püüan mõelda konkreetselt minu arvates hea e-õppejõu peale, tuleb kohe meelde Lehti Pilt. Selline nagu Lehti peabki üks hea e-õppejõud just olema.
Minu jaoks on üks võtmeküsimusi e-õppejõu juures see, et hea e-õppejõud peab suutma sama, mida teeb auditooriumis töötav õppejõud (toetama, suunama õppija õppimist) oma kehakeelt ja emotsioone mõjutusvahendina kasutamata. Ja õppija kehakeelt nägemata, isiksust väikeselt distantsilt tajumata. Minu jaoks on õpe siiani olnud väga interaktiivne tegevus. E-õppes paljud kontaktõppes kasutatavad meetodid ei tööta. Hea õppejõud suudab ilmselt kasutada ära kõik e-õppe tugevused ja minimeerida ülalkirjeldatud nõrkused.
Kui palju teie kooli õpetajatest kasutab e-õppe võimalusi? Kuidas olete selle tulemuseni jõudnud? Millised on edasised arenguvajadused?
Hinnanguliselt kolmveerand õpetajatest kasutavad e-õppe võimalusi. Tulemusteni jõudmise peamiseks teeks on koolitused, mis võimaldavad e-õppe võimalusi ja tulevikuperspektiivi näha. Ja muidugi eeskuju või eestvedamine, nagu nüüd tavaks öelda. Edasi on veel pikk tee minna. Üks meie kooli jaoks avastamata maa on e-õppe kasutamine täiendkoolituses. Kursuste väljatöötamise ja rakendamise oskused vajavad ka kindlasti arendamist.
Kas olete ka ise e-õppejõuna tegev? Millist tuge isiklikult ühelt õpikeskkonnalt arvutipõhise õppe puhul ootate?
Olen ise turunduse ja klienditeeninduse õppejõud ja e-õppe keskkonda kasutan kolmandat aastat. E-õppe keskkond peaks mul võimaldama rakendada metoodikat, mida õpieesmärkide saavutamiseks vajaliku leian olevat.
Kas Teie arvates on võimalik kutse- ja rakenduskõrgharidust täielikult e-õppesse üle viia?
Kindlasti mitte kõikides valdkondades. Teeninduse valdkonnas, kus interaktiivsus teenidusprotsessis väga oluline, peaks osa õppest kindlasti kontaktõpe olema. Ja söögitegemist, juuste lõikamist, masseerimist jne ka arvuti kaudu selgeks ei saa. Mõne oskuse puhul tuleb vana head meister-selli süsteemi rakendada.
Kuidas suhtute müüti õpetajate hirmust, et e-õppe rakendumisega väheneb vajadus õpetajate järele ja paljud kaotavad töö – neid lihtsalt ei vajata enam ja saadetakse minema?
Olen selliseid seisukohti kuulnud. Asjatu hirm – see on minu arvamus. Kartmine siin kuhugi ei vii, pigem ettepoole vaatamine ja tulevikuks valmistumine. Kohanemine uute arengutega ja valmisolek muutusteks on niikuinii meie kiiresti muutuvas maailmas võlusõnad.
Herki Sula
