4.-17. juuni toimus Viini Tehnikaülikoolis Euroopa Kaugõppe ja e-Õppe Võrgustiku (EDEN, European Distance and e-Learning Network) konverents “E-pädevused eluks, töötamiseks ja innovatsiooniks” („E-Competences for Life, Employment and Innovation”), kus Eestit esindasid 29 osavõtjat Tartu Ülikoolist, Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Ülikoolist, e-Õppe Arenduskeskusest, Rahandusministeeriumist ning Eesti e-Kutsekooli liikmeskoolidest (rakenduskõrgkoolid ja kutseõppeasutused).
Konverentil oli kokku osavõtjaid 39 riigist, peamiselt Euroopast, aga ka näiteks Hong-Kongist, Saudi-Araabiast, Malaisiast, Filipiinidelt. Eesti oli 29 osalejaga Austria (55), Norra (50), Inglismaa (45), Rootsi (41), Saksamaa (37) ja Ungari (30) järel suuruselt seitsmes delegatsioon. Elanike suhtarvu poolest tuleksime ilmselt esikohale.
Konverentsil tähistas korraldaja organisatsioon EDEN oma aastapäeva. EDENi konverentse on korraldatud ühtekokku viisteist aastat, viieteistkümnes erinevas riigis ja viieteistkümnel erineval teemal, mis on alati seotud olnud e-õppe ja kaugõppe arenguga hariduses.
Viisteist konverentsil osalenud haridustehnoloogi ühendasid rühmatöös oma jõud ning koostasid wikit kasutades ülevaate konverentsil käsitletud teemadest. Järgnevalt ongi teemade kaupa välja toodud mõned kokku kogutud mõtted ja osalejate muljed.
Elukestev õpe
Maruja Gutierrez Diaz (DG Education and Culture) rääkis elukestvast õppest ning sellest, kuidas see nõuab õpetamise ja õppimise ümbermõtestamist, võttes arvesse uusi õppimise nõudmisi, sisu, vahendeid ja lähenemisviise. Noorte vähemkogenud õppijate kõrvale eakamate ja kogenud õppijate ilmumisel peab muutuma ka õppeasutus ja selles läbiviidava õppimise metoodika. Tuleb pakkuda paindlikumaid süsteeme vanemale õppijaskonnale (õppimine töö, pere jmt kõrvalt). Tänapäeva õpilaste elutempo on kiire, kuid neil on siiski suur huvi õppida. Õpitakse 24/7.
Prof Mary Thorpe (The Open University) jagas praktilisi soovitusi, kuidas kasutada innovaatilisi lahendusi, et väärtustada hõivatud õppijate aega:
– kursusel navigeerimine tuleb teha kristalselt selgelt
– kursuse sisuni peab õpilane jõudma maksimaalselt kolme hiireklikiga
– konverentsid peavad olema korralikult modereeritud ning lugemisaja vähendamiseks tuleb esitada sisukokkuvõtted
– e-sõnumitele peab paigaldama filtrid
Kui varasematel aegadel läksime meie kooli, siis nüüd tuleb kool meie juurde (Dr Andy Di Paolo, Stanford Center for Professional Development). „Õpetatud õppimise” asemel on tänapäeval rohkem iseõppimist, kogukonnapõhist õppimist, juhendatud ning abistatud õppimist ja tehnoloogiliselt täiustatud õppimist. Elukestva õppe jaoks on erinevad võimalused ja seda mitte üksnes koolides või ülikoolides, vaid ka töökeskkonnas, kodus ning vaba aja tegevuste kaudu. Üks põhjuseid, miks elukestev õpe on muutunud nii oluliseks, on teadusliku ja tehnoloogilise progressi kiirenemine. Hoolimata alg-, kesk- ja kõrgharidusele kuluva aja pikenemisest, ei ole omandatud teadmised ja oskused piisavad kogu tööalase karjääri jaoks (http://en.wikipedia.org/wiki/E-learning).
Roberto Carneiro (Catholic University of Portugal) esitas oma ettekandes neli elukestva õppe strateegilist arengut: 1) õigus õppeajale pärast kohustuslikku haridust; 2) õppimisvõimalustega keskused õpetajate; 3) “usalduskriisi” ületamine ettevõtete ja koolide vahel ning 4) võrgustikud ja partnerlus elukestva õppe jaoks. Carneiro tõi välja, et „vana” kohanemisvõimelise õppimise asemele on tulnud „uus” generatiivne õppimine. Haridus on Euroopa kodaniku õigus, õppimine aga tema kohustus.
Kombineeritud õpe (blended learning)
Kombineeritud on õpe, mille puhul kasutatakse kombineeritult auditoorset ja e-õpet. Sellega ei propageerita 100% e-kursusi. Kombineeritud õpe on saanud kogu maailmas trendiks ning eesmärgiks. Konverentsil osalejaid innustati ajaga kaasas käima, kasutades uusi tehnilisi lahendusi ja võimalusi ka tavaõppes (st e-õppe kasutamine koos tavaõppega). Teiste riikide kogemused näitavad, et veebis on tavaõppega võrreldes võimalik rohkem õppureid kvaliteetselt õpetada ning on tunduvalt lihtsam koostada juba olemasolevatest kursustest e-kursuseid kui alustada täiesti uute loomisega.
Võrreldes ärivaldkondadega on haridussfäär suhteliselt aeglane innovatsiooni omaks võtma. Richard Straub selgitas, miks see nõnda on. Straub sõnas, et innovatsioon ei tähenda mitte vanade meetodite uuendamist ja ümber tegemist, vaid täiesti uute meetodite väljatöötamist ja rakendamist. Selleks aga on eelkõige vaja uuendusmeelseid haridustöötajaid, kes on valmis neid innovaatilisi meetodeid välja töötama.
Kontekst versus sisu (context versus content)
Peter Baumgartner tegi ettekande konteksti ja sisu rollidest. Tema juhtmõte oli: “Context is the king, content is just an aspect”. Ta selgitas, et aegade muutumisel on materjali sisu asemel saanud tähtsamaks selle kontekst ning õppimiskeskkond. Kui sisu oleks kõik, mis me vajame, poleks tarvis (üli)koole ning piisaks lihtsalt raamatukogudest.
Nimetatud teema all tutvustati ka avatud materjali sisu ideed ja projekte ning propageeriti vaba ligipääsuga tarkvara ja materjale. Kõnelejad eeldasid, et tulevikus käivad õpilased koolides oma isiklike sülearvutitega ja silmast silma suheldakse infotundides, kus saab vahetu kontakti õpilaste ja õpetajatega/õppejõududega ning koolides on oma serverid, kus on kõigi õppeainete kohta e-kursused.
Informaalne õppimine, sotsiaalsed võrgustikud ja sotsiaalne tarkvara
Mitmed esinejad konverentsil (Baumgartner, Staub jne) pöörasid tähelepanu sotsiaalsele tarkvarale, mis võimaldab inimestel teha koostööd läbi arvuti-kommunikatsiooni ja kuuluda veebikogukondadesse. Sotsiaalseks tarkvaraks on nt ajaveebid (blogid), wikid, sotsiaalsed võrguteenused (friendster, orkut, LinkedIn), sotsiaalsed juhendajad (CafeSpot, Tagzania), sotsiaalsed järjehoidjad (del.icio.us, furl), sotsiaalne tsiteerimine (CiteULike) ja sotsiaalne meedia jagamine (YouTube).
Seega õpetaja ja õpilase rollid muutuvad üha hägusamaks, kuna õpitakse eelkõige üksteiselt. Õppimine toimub õpilase initsiatiivil ning grupid moodustuvad alt-üles-printsiibil, huvide alusel. Seetõttu on ka Interneti roll teisenenud. Internet on muutunud lugemiskeskusest (reading centre) kirjutamiskeskuseks (writing centre), pakkudes palju erinevaid võimalusi koostööks ja suhtlemiseks ning aidates kaasa innovatsioonile õppeprotsessis.
21. sajandi tööoskused
Elukestev õpe ja info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) oskused on muutumas hädavajalikuks tööjõuturul konkureerimisel. Richard Staub tõi välja, kuidas kõrgesti tasustatud tööd on nihkumas teenuste valdkonda, seda eriti seoses infotehnoloogiliste oskustega. Tööstusest teenindusse liikumine eeldab töötajatelt ka rohkem „avatust” – oskust teadmisi kasutada ja levitada, taipu.
Don Carlson (Director of Education Microsoft – Western Europe) esitas tulevikupildi maailmast aastal 2050. Ühendatud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) rahvastikuprognooside kohaselt moodustab Hiina ja India rahvastik kokkuliidetult rohkem kui 50% maailma rahvaarvust. Ameerika Ühendriikides on endiselt suurim sisemajanduse koguprodukt (edaspidi SKP) inimese kohta, kuid Hiinas on prognooside kohaselt SKP inimese kohta kõrgem kui Euroopas. Globaliseerumine on üheaegselt suur oht ja suur võimalus kõikidele rahvastele. Prognoosid näitavad ulatuslikke muutusi maailma majanduses. OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) andmed näitavad selget sõltuvust hariduse kvaliteedi (mõõdetud tulemused matemaatikas) ja SKP vahel – mida parem haridus, seda kõrgem SKP inimese kohta. IKT etendab majanduses üha olulisemat rolli ja siin ennustatakse Euroopale tõsist kriisi puudulike infotehnoloogiliste oskuste tõttu. Näiteks hiljuti Itaalias läbi viidud uuringu kohaselt maksab elanike arvutioskuste puudulikkus riigile 15,6 milj EUR aastas. Microsoft on kaardistanud nõudluse IKT spetsialistide (tarkvara arhitektid, programmeerijad, infotehnoloogia juhid) järele kogu Euroopas. Euroopas süveneb IKT spetsialistide puudus. Kui täna suudetakse Lääne-Euroopas 100-st vastavast töökohast täita 92 või rohkem, siis aastaks 2008 vaid 86-92. Eesti koos teise Balti riikide ja mõnede Ida-Euroopa riikidega kuulub juba praegu nende hulka, kus IKT spetsialistide puudus on suurem kui 14%. Aastal 2008 ületab IKT spetsialistide puudus 14% rohkem kui pooltes Euroopa riikides.
Lõhe generatsioonide vahel: digitaalsed immigrandid vs digitaalsed pärismaalased
Põlvkondade vahel esineb nn digitaalne lõhe, mis mõjutab töötamist, õppimist, elu korraldamist jpm. Noored on sõltumatumad, tehnoloogia nende jaoks „peab olemas olema” ning nad ootavad interneti kaudu viivitamatut tagasisidet ja vastuseid, samuti näevad töökohta kui „kasvamise” kohta oles samal ajal iseseisvad ja kartmatud. Seevastu keskealised õppijad sõltuvad juhendajast, arvutit nende meelest „on hea omada”. Keskealine õppija arvab, et kõigepealt tuleb õppida „mida” ja „kuidas” ning alles siis „miks”. Samal ajal töötavad nad kogu elu ühes organisatsioonis ja püüavad vältida ebakindlust (Don Carlson).
Mitmesuguste e-õppe võimaluste oskuslik kasutamine aitab seda generatsioonide vahel olevat lõhet ületada ning edukalt õpetamist/õppimist toetada.
E-õppe alastest uurimustest
Duro Njavro, Katarina Karalic ja Karmela Aleksic-Maslac Horvaatiast tutvustasid uurimust, kus võrreldi oma kooli (Zagreb School of Economics and Management, ZSEM)
nn e-õppijaid (154) ja Osijeki Ülikooli Majandusteaduskonna õppijaid (160). ZSEM on hetkel ainuke kõrgkool Horvaatias, kus on kohustuslik kasutada traditsioonilisele auditoorsele õppetööle lisaks ka e-õppe keskkonda WebCT. Uurimus näitas, et e-üliõpilased on rohkem rahul oma õpingutega, nende hinded on üldiselt paremad ning nad käivad ka tundides tihedamini.
Éva Bodnár, Zoltán Kovács, Tamás Köpeczi-Bócz ja Judit Sass (Budapest Corvinus University) tutvustasid erinevaid õppimisstiile. Nii nagu tavaõppes on erisuguste õpistiilidega õpilasi, on seda ka e-õppes õppivate õpilaste hulgas. Õppimine on teadmiste, oskuste ja väärtushinnangute omandamise keerukas protsess.
Õppimine põhineb kaasasündinud mõtlemise, tunnetamise ja tegutsemisvõime kasutamisel. Seega omandavad õppijad materjali väga erinevalt ning ootavad ka õpetajalt teistsugust õpetamist. Uurimusest selgub, et õpilaste seas on enim nö segatüüpi õpilasi (56%). Peaaegu võrdselt jagunevad analüütilise (21%) ja holistliku (23%) õppimisstiiliga õpilased. Analüütiline õppimine on analüüsiv, loogika-keskne ja probleeme tükeldav. Holistlik õppimisstiil on tervikut haarav. Õpetaja ülesanne on e-kursuste ja e-õppimise planeerimisel leida kõikidele õpilastele piisavad ja jõukohased probleemülesanded, et hoida õpilased motiveerituna.
Kindlasti on paljudel õppejõududel ka Eestis kartus, et pannes oma loengumaterjalid Internetti üles, jääb auditoorium kuulajatest tühjaks. Derek O’Reilly ja Maria Flood Iirimaalt tutvustasid samateemalise uurimuse tulemusi, mis lükkasid ümber müüdi, et loengumaterjalide Internetis kättesaadavaks tegemine asendab akadeemilist loengut. Uurimuse järgi leidsid üliõpilased, et veebis asuv konspekt on vaid kasulik lisa loenguskäimisele. Ka õppejõud, kes on korra kasutanud Interneti võimalusi materjalide kättesaadavaks tegemisel, usuvad selle vajalikkusesse kursuse ülesehitamisel. Kokku osales antud uuringus 574 üliõpilast 7 aasta jooksul (1999–2005).
Tänapäeva IKT kiire arengu juures on õpilastel võimalus õppida oma kodus virtuaalses klassiruumis endale sobival ajal. Eva Jereb ja Igor Bernik Sloveeniast tutvustasid uurimust, mis kinnitas vajadust propageerida elektroonseid eksameid, mis oleksid sõltumatud ruumist ja ajast. Üliõpilaste seas on suur huvi e-eksamite vastu, kuid õppejõud pole tihti veel valmis neid läbi viima. Õppejõud vajavad rohkem tuge e-eksamite ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Elektroonsed eksamid säästaksid õppejõudude aega ja tagaksid üliõpilastele hindamise objektiivsuse, kuna elektroonse testi tulemused genereeritakse automaatselt. Motiveeritud uurimustulemustest, leidsid Jereb ja Bernik, et e-eksamit tuleks kasutada enamikel kursustel, kus see võimalik on (esialgu kombineeritult klassikalise eksamiga).
Mõned muljed konverentsist
Ija Ivanova, Narva Kutseõppekeskuse haridustehnoloog:
„Huvitav ja kasulik oli mitte ainult konverentsi ettekannete kuulamine, vaid ka suhtlemine kolleegidega. Mul õnnestus vestelda konverentsil Moskva delegatsiooni esindajatega. Kool, kus nad töötavad, on loodud 2003. aastal projekti „Informatsioonilise õpikeskkonna arendamine erivajadustega laste jaoks” („Развитие информационной образовательной среды для детей-инвалидов”) raames ning toetatakse Moskva Haridusameti poolt (http://www.home-edu.ru). Koolis õpivad lapsed, kes tervisliku seisundi tõttu ei saa tavalises koolis käia ning seetõttu pakutakse neile võimalust õppida e-kursustel.
Rääkisin selle kooli metoodikutega ning nad näitasid mulle kooli õpikeskkonda Moodle ja e-kursusi ning seletasid, kuidas toimub neil kursuste loomine, millist tarkvara nad kasutavad. Samtui kirjeldasid nad metoodikute ja õpetajate ülesandeid õppematerjalide väljatöötamisel. Kooli õpikeskkonnas on olemas ka e-kursused kooli õpetajate jaoks, kust nad saavad teadmisi ja informatsiooni e-kursuste loomise ja väljatöötamise kohta.”
Margit Konno, Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli haridustehnoloog:
„Kuulates konverentsil erinevaid ettekandeid, jäid kõlama mitmed märksõnad: eluaegne õppimine, kombineeritud õppimine, sisu ja kontekst jne. Kõige selle taustal meenus mulle Jaana Liigandi loeng (nov 2005), kus ta tutvustas 3 x 8 mõtteviisi (vt joonis 1) ehk „Mida on vaja selleks, et olla õnnelik ja rahulolev?”
Joonis 1. „Õnne valem”
Selleks, et saavutada õnn/harmoonia, tuleb leida kokkupuutepunkte. Töö peab mingis osas meeldima, et see oleks ühtlasi ka aeg endale. Perega koosolemine peab pakkuma rahuldust. Oluline on pühendada aega ka ainult iseendale üksiolemiseks või sõpradega suhtlemiseks. Kui see nii on, siis jääb aega ka taastumiseks/puhkamiseks.
Kuulates konverentsi neljal päeval huvitavaid ettekandeid tekkis mõte skeemile lisada õppimine (vt joonis 2) – elukestvast õppimisest räägitakse ju üha enam.
Joonis 2. Õppimine õnneliku elu osana
Kuidas aga jagada 24-tunnine ööpäev kõigi tegevuste vahel selliselt, et inimene saaks olla rahulolev ja õnnelik? Millist elu olete teie õppinud elama?
Üha olulisemaks muutub oskus aega planeerida, oskus õppida ning oskus teha õigeid ja sealjuures mõistlikke valikuid.
Oskus informatsiooni hankida ja süstematiseerida muutub möödapääsmatuks. Sisu tootmine (e-)õppes kaotab tähtsust – sisu on kõikjal. Kust ja kuidas leida aga just parasjagu vajaminevat sisu? Kui sisu on kuningas, siis kontekst on kuninganna (Erik Duval). Võtmeküsimuseks kujuneb lähemal ajal: KUIDAS õpetada ja õppida õppima nii, et inimene saaks olla õnnelik? Ja lõpuks, ärgem unustagem sedagi, et enamik meist töötab kutseõppeasutustes. Kutseõppes õppiva õppija oskused ja valmisolekud õppida erinevad täna enamasti ja väga suurel määral üliõpilaste (kõrgkoolis õppijate) omadest. Meil tuleb seda kindlasti arvestada, kui hakkame tekkinud küsimustele vastuseid otsima.”
Heikki Eljas, Tallinna Majanduskooli haridustehnoloog:
„Esinejate tase tundus olevat väga ebaühtlane, sellest oli juttu ka vestlustes konverentsi kohvi- ja lõunapauside ajal. Oli säravaid ja huvitavaid ettekandeid, aga ka selliseid, kus slaidil oli väike kiri või siis tume kiri tumedal taustal. Erilist hämmingut tekitas üks uurimus, kus uuringu all oli vaid ~15 inimest! Eelnevaga haakub ka mõte, et Eesti e-Ülikooli konverentsi tase oli ühtlasem ja ütleks isegi – keskmiselt kõrgem ja huvitavam. Siit kerkib uus küsimus: miks meilt keegi ei esinenud konverentsil ettekandega? Kas on tegemist eht-eestlasliku suhtumisega, kus hea taseme juures ei julgeta ega taheta end tagasihoidlikkusest näidata?”
Tiina Kasuk, Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakooli haridustehnoloog:
„Kuigi vahel tundus, et korraldus on käest ära või ettekandjad ei ole teinud piisavalt head kodutööd, suutsid korraldajad viimasel päeval oma kokkuvõttega neljal päeval toimunust üllatada. EDENi konverentsi korraldajad, ilmestamaks oma suulisi tänusõnu, olid pannud kokku huvitava pildishow esinejatest, konverentsi üldmuljest ja vastuvõttudest. Kõigele krooniks olid nad taustaks valinud Viinist pärit (ja koguni selles ülikoolis õppinud) muusiku Johann Straussi tuntud meloodia. Oluline on kokkuvõte, sest see jääb kõigile meelde…”
Katrin Kisand, Tartu Kunstikooli haridustehnoloog:
„Ühes avaettekandes jäi kõlama soov, et kunagi võiks rääkida ka e-õppe ilust. Ettekandja mõtles selle all sisulist, nö mängu ilu. Selleks aga peavad olema selged ka kõik tehnilised võimalused ja võtted sisu edastamiseks, sh materjali optimaalne struktureerimine, navigatsioon ja kujundus. Kahjuks torkas konverentsil silma paljude ettekannete kujunduse küündimatus ja tehniline lapsikus. Samas jällegi oli seos hea ettekande, hea esineja ja esitluse vahel. Ameeriklaste tempokad ja tugeva sõnumiga ettekanded hiilgasid ka korraliku kujunduse ja huvitavate slaidilahenduste poolest võrrelduna Balkani-äärsete riikide venivate ja kohati lausa raskelt jälgitavate mõttejadadega. Sarnaselt nende maade Eurovisiooni sooritustele jäid ka nende powerpoint’id meie jaoks hea maitse piiril balansseerivateks kellasid ja vilesid täis pildireaks, mis muutis arusaamatud uuringud veelgi arusaamatumateks. Julgen arvata, et ka nende e-kursuste ja õpiobjektide visuaalne stiil pole parem. Kuna tegemist on e-õppe temaatikaga, mis tähendab, et räägime õppeliigist, kus õppimine toimub suuresti virtuaalseid kanaleid pidi, mitte F2F (face to face) klassiruumis, siis on oluline mitte niivõrd õpetaja sära ja väljanägemine, vaid just materjali, st sisu veenev välimus.
Siinkohal kutsun üles ka Eestis välja arendama visuaalse kommunikatsiooni keskust / e-kirjastust, mis sarnaseks mujal maailmas edukalt töötavatele meediadisainikeskustele, mis tegelevad info visuaalse vormindamisega. Selliste keskuste või kirjastuste abiga oleks materjalikoostajate mänguruum kohe avardatud ning saaks rohkem sisse tuua näidismaterjali ja mängulisust, ilma et peaks põrkuma keerulise tehnilise või kujundusliku barjääri vastu. Austria konverentsi lõpetamistseremoonial oli kasutatud mängulisi elemente, liikuvat pilti ja muusikat – ja see töötas! Tõepoolest, inimesed elavnesid, see jäi meelde, ja mis põhiline – kinnistas positiivse elamuse konverentsist!”
Kokkuvõtteks:
Konverents oli õpetlik ja kasulik. Väga häid ja häid ettekandeid oli palju. Alati saab õppida ka sellest, kuidas mõnda asja tegema (esitlema) ei peaks. Üldmulje oli aga hea, sest esinejate ja ettekandjate mitmekesisus oli väga lai.
Tore, et saime osalemise kohta ka tunnistuse. Pisut imestasime, et kõik paralleelsessioonide ettekanded on avaldatud raamatus, mis kaalub üle 3 kg (mitte pole üleval veebis või avaldatud CD-l). Informatsiooni oli korraga väga palju ja eks see tahab pisut seedimist ning rahulikult konverentsi materjalide läbitöötamist, mida jagub järgmise konverentsini. Oluline on, et sai suhelda erinevate inimestega ja luua sidemeid, mis on tegelikult väga-väga tähtis.
Samuti on meie üksmeelne arvamus, et Viin on ikka võrratu linn oma muuseumide, losside, sildade, ÜRO-City ja äärelinna viinamarjaväljadega!
Ülevaadet EDENi konverentsist kirjutasid haridustehnoloogid järgmistest kutseõppekeskustest ja rakenduskõrgkoolidest Eesti e-Kutsekooli konsortsiumis:
- Jane Mägi Kuressaare Ametikool
- Anu Roio Tartu Lennukolledž
- Ija Ivanova Narva Kutseõppekeskus
- Maris Kaskmann Räpina Aianduskool
- Linda-Triin Ait Eesti Mereakadeemia
- Heikki Eljas Tallinna Majanduskool
- Varje Tipp Pärnumaa Kutsehariduskeskus
- Maarja Kask Tartu Kutsehariduskeskus
- Birge Talve Võrumaa Kutsehariduskeskuse
- Katrin Kisand Tartu Kunstikool
- Tiina Kasuk Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool
- Margit Konno Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool
- Veronika Kürsa Tallinna Polütehnikum
- Mario Mikvere Rakvere Kutsekeskkool
- Jevgeni Kareva Tallinna Ehituskool
e-Õppe Arenduskeskus
