Kaasajal räägitakse üha enam, et motiveerida saab inimene end ise. Siiski – targalt koostatud tulemuspalgasüsteem saab sellele oluliselt kaasa aidata. Kuressaare Ametikoolis kehtib selline süsteem juba kolmandat aastat. Tänaseks on selge, et see on ennast õigustanud – tulemuspalka taotleb üha rohkem inimesi. Osakonnajuhatajal on lihtsam pöörduda kolleegide poole erinevate ülesannete täitmise palvega – nüüd on võimalik selle eest ka töötajale maksta. Üha sagedamini avaldavad õpetajad ise soovi osaleda mingis töörühmas ja aidata nii kaasa kooli arengule. Viimati komplekteeriti meie koolis sisehindamise töörühm – sinna kuuluvad ainult vabatahtlikud. Tööalastel koolitustel osalevad meie inimesed heameelega, sest see ei toimu oma vaba aja arvelt.
Kuidas meie koolis asi on korraldatud?
Aasta alguses rehkendame välja, mitu töötundi on vaja sellel õppeaastal töötada – nimetame seda üldtööajaks. Suurema osa sellest ajast annab õpetaja klassis tunde või valmistab neid ette. Seda osa nimetame me fikseeritud tööajaks. Selle aja üle ei pea õpetajad arvestust, see on igaühel tarifitseeritud põhipalga sees. Lisaks tundidele tuleb õpetajal teha palju muudki: osaleda koosolekutel, erinevates töörühmades ja ühisüritustel, suhelda praktikaasutustega, kirjutada ja koordineerida projekte, valmistada ette uue aine õpetamiseks ainekaardid, õppevahendid ja tööjuhendid, juhendada lõputööde kirjutamist jms. Oleme väga huvitatud, et meie majas töötaksid targad ja kaasaegsed õpetajad, kes on kursis oma õpetatavas valdkonnas toimuvate uuendustega või praktilise tööeluga. Seda eesmärki silmas pidades loetakse tööaja hulka ka õpetajate koolitustel osalemine ja erialane stažeerimine. Viimasele kulutatakse tavaliselt 2 – 5 järjestikulist nädalat ja oleks mõeldamatu kui õpetaja peaks seda tegema tasuta ja oma puhkuse ajast. Paljud meie õpetajad stažeerivad siiski ka suvel, nt teenindusvaldkonnas on just siis palju ja õpetlikku tööd. Puhkuseks peavad õpetajad valima sellisel juhul mõne muu aja.
Kuidas arvestatakse tulemustasu?
Üldtööajast lahutatakse maha fikseeritud tööaja tunnid. Nii selgub see aeg, mil õpetajal on võimalik teha muud tööd kooli huvides.
Tulemuspalga taotlemiseks peab õpetaja oma tööaja täpset arvestust terve õppeaasta jooksul. Kui deklareeritud tööajatabelitest selgub, et õpetaja on teinud tööd enam, siis makstakse talle tulemustasu 1,5 kordselt tundide eest, mis ületasid üldtööaja tunnid. Tööajatabelite kokkuvõtted tehakse kaks korda aastas ja tulemustasu makstakse välja enam töötatud tundide eest veebruaris ja septembris.
Praktiline kogemus on näidanud, et esimesel poolaastal on õpetajatel palju tunde ja seega üldtööaega väga palju ei ületata. Teisel poolaastal seevastu on õpetajatel lisatööd rohkem ja ka tulemustasud on priskemad. Enamus õpetajaid, kes oma tööaja üle täpset arvestust peavad, teenivad kaks korda õppeaasta jooksul lisaks kuupalga, paljud enamgi. Suuremad lisaraha saajad on need, kes tegelevad projektidega, käivad palju koolitustel ja stažeerimas.Kui suurtest summadest on jutt?
Näide
Käesoleval õppeaastal on 1489 töötundi. Tundide arvu leidmiseks korrutatakse aasta tööpäevade arv päeva töötundide hulgaga ja lahutatakse riiklikud pühad ning lühendatud tööpäevad. Esimesel perioodil tuleb teha 655 ja teisel 834 tundi. Fikseeritud tööaja leidmiseks korrutatakse õpetaja antavad tunnid koefitsendiga 1,5 või 1,2 (vastavalt teoreetilise või praktilise õppe mahule õpetaja töökoormuses). Saadud summa lahutatakse maha üldtööajast . Oletame, et õpetaja aasta koormus on 800 tundi ja see kõik on teoreetiline õpe. Fikseeritud töötunde on sellel õpetajal 1200. Nende tundide üle õpetaja arvestust pidama ei pea ja nende eest saadav töötasu sisaldub tema iga kuu palgas. Üldtööaega, mil õpetaja saab tegeleda muude töödega kooli huvides jääb tal üle 289 tundi (1489 – 1200). Sellest 1. perioodil, mis on lühem tuleb tal töötada 127 tundi (289 X 0,4). Lisatasuna makstakse välja tunnid, mis seda numbrit ületavad. Oletame, et õpetaja tegi lisatöid mahus 250 tundi. Seega makstakse talle välja 123 tundi üldtööaja hinnas (kutseõpetajal meie koolis 44.- ) korrutatud koefitsendiga 1,5 (123 X 44 X 1,5 = 8118.-). Näites toodud õpetaja 1. perioodi lisatasu on 8118 krooni.
Iga uuendus on raske
Kõlab nagu muinasjutt, arvasid kolleegid teistest koolidest. Siiski – tulemuspalga rakendamine meie koolis ei läinud lihtsalt ilma kõhkluste ja vastuseisuta. Tegemist on uuendusega ja ikka on neid, kes seda heaks ei kiida. Õpetajad, kes alati on lisatööd teinud, asusid uut süsteemi pooldama ja ka aktiivselt oma tegemiste üle arvestust pidama. Mitte kõik õpetajad ei ole seda veel tänaseks tegema hakanud. Nagu iga uue asjaga, tuleb ka meil oma palgasüsteemi pidevalt arendada ja täpsustada. Arenguruumi ja motivatsiooni selleks igatahes on.