Tõenäoliselt on olemas kusagil väga hea definitsioon e-õppe kohta, seetõttu loodan, et ma ei pahanda selle definitsiooni autoreid, kui püüan kirjeldada oma lihtsustatud arusaama e-õppest. Minu meelest on e-õpe mistahes õpe, mida tehakse arvuti abil. Selleks võib kasutada ühes äärmuses lihtsalt internetist vastuste otsimist mingitele põnevatele küsimustele või siis tervikliku, spetsiaalselt õppeotstarbel koostatud tarkvarasüsteemi sihipärast kasutamist kogu õppeprogrammis.
Olen pidevalt tundnud huvi tehnika vastu ja hakkasin tudengite harimisel kohe järk-järgult uusi vahendeid kasutama. Alustasin lihtsamate vahenditega – loengumaterjalide ja -videote allalaadimise võimaldamisest kuni tudengite omavaheliste arutelude jaoks foorumite loomiseni. Oma veebilehele www.rillo.eeolen järk-järgult lisanud uusi mooduleid, mille abil õpiprotsessi lihtsustada. Küsimusele, kas e-õpe lihtsustab või raskendab õppejõu tööd, ei oskagi vastata. Alustasin õpetamist koheselt e-õppe vahendite abil, seetõttu on raske võrrelda. Kui lihtsalt auditooriumi ette minna, siis on alati võimalus viimasel hetkel improviseerimisega korvata puudujääke oma ettevalmistuses. E-õppe puhul seda võimalust ei ole. Võiks öelda, et õppejõud on e-õppe meetodeid kasutades rohkem “alasti”. See sunnib nii e-kursust tervikuna kui ka iga loengut individuaalselt heal tasemel ette valmistama. Lisaks on internetipõhise e-õppe raames tekkiv kommuun midagi, mis lihtsustab tööd. Õppurid hakkavad mõnede teemade üle sügavamalt arutledes omavahel üksteist abistama. Olen jätnud alles ka varasemate aastate vestlusarhiivid, et uutel tudengitel oleks võimalik lisaks omaenda tarkusele kasutada ka varasemate aastate osalejate teadmisi.
e-kursuse loomiseks ei ole ilmselt mingit ühtset retsepti, kuidas ülesandeid e-kursuse loomisel jagada ja kelle abi kasutada. Kindlasti sõltub palju õppejõu enda universaalsusest ning sellest, kui häid tehnikaalaseid teadmisi konkreetse e-kursuse ettevalmistus nõuab. Aga isegi nendel puhkudel, kui tehniline lahendus on väga lihtsaks tehtud, ei pruugi sellest abi olla. Mõni üksikul teemal suurepärane esineja ei pruugi olla sugugi hea terviku aduja, kes suudaks e-kursust tervikuna kujundada.
Mul on juba viiendat aastat väga hea kogemus Tallinna Tehnikaülikooli juhtimise õppeainega. Anname seda koostöös 8-liikmelise õppejõudude seltskonnaga, kellest pooled on hõivatud loengutega ja pooled seminarirühmadega. Oleme kasutanud seda ühtse kommuunina, kus oleme koostanud nii kursuse tervikuna kui ka arutlenud selle üksikuid detaile. Oleme saanud rollid üpris ühtlaselt omavahel ära jagada. Ka õppuritele paistab sobivat e-toega õpe. Mõned neist eelistavad olla aktiivsemad klassiruumis, teised – mõnevõrra häbelikumad – on jälle agarad veebi kaudu suhtlejad, kes hindavad väga võimalust pisut rohkem mõelda. Seetõttu ei tohiks keskenduda ainult e-õppele, vaid e-õpe peaks käima käsikäes tavapäraste auditoorsete meetoditega.
Marko Rillo
