Küsimused esitas Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Varje Tipp. Kokkuvõtte koostas ja vahendas Haapsalu Kutsehariduskeskuse haridustehnoloog Herki Sula.
Küsisime Eesti e-Kutsekooli haridustehnoloogide vahendusel koolirahvalt, mida on e-Kutsekooli konsortsiumis osalemine andnud?
Käesoleva artikli kirjutamine oli algusest peale eksperiment. Esialgu kavatsesin luua vastava ajaveebi (blog; http://en.wikipedia.org/wiki/Blog) ja andku aga kutsekoolirahvas oma head ja paremad mõtted tulla. Helistasin Pärnusse Varjele, et paluda abi mõnusa ajaveebi ülessättimisel. Varje oli just uurinud veebipõhist kollektiivse tekstiloomise abivahendit nimega ValgeTahvel (Whiteboard; http://writeboard.com). Asi köitis meeli ja nii otsustasime Varjega, et avaldagu inimesed arvamust ja ühtlasi kujuneb lõpuks kogu arvamustesüsteem artikliks just selle vahendi toel. Saatsime haridustehnoloogide listi kirja, et kutsekoolirahvas tuleks oma mõtteid avaldama. Kommentaarid ilmusid toredasti ja olgu need järgnevalt natuke redigeeritult avaldatud.
- ”Meie koolile on loodetavasti e-kutsekooli projekt andmas uue hingamise, mis võtab kindlasti veidi aega. Parimad kogemused on lisaks huvitavatele tehnilistele lahenditele kindlasti meie ühised koolitusüritused!! Tulevikus peaks umbes 95% meie õpetajatest kasutama e-õpet rohkemal või vähemal moel.”
- ”Sellist kutsekooli, milles e-vahendeid üldse ei kasutata, on tänapäeval vist peaaegu võimatu leida. Ja sellist kutset, mida vaid e-õppes omandada saab, on ka üsna ebareaalne leida. Jätame siin kõrvale akadeemiliste kõrgkoolide mõned erialad. Ka protsente pole vist mõtet siin välja pakkuda, sest see oleneb üsna mitmetest asjaoludest: kutseala, vanuseaste, õpetaja, materiaalsed tingimused, õppijate hoiakud ja võimed jm. “Loodusseaduseks” on ilmselt, et e-õppe osakaalu protsent õppeprotsessis on tõusev, aga millisele väärtusele ta läheneb, ei oska ma küll öelda.Koolidele on e-Kutsekooli projekt andnud kindlasti kaks tõuget: finantsilise ja sisulise. Viimase olulisteks komponentideks on oskusteave ja kogemuste vahetamine.
Parimaks kogemuseks võiks arvata selle kogukonna, mis on välja kujunemas ja üksteist rikastamas. ”
- ”Minu arvates on projektiga kutsekoolis natuke valest kohast alustatud. Kõigepealt oleks pidanud eelnema esimese etapina koolituse etapp, kus õpetajad oleksid saanud ettekujutuse tehnoloogia kasutamise võimalustest õppetöös, õppematerjalide loomisest ja õpitarkvarade olemasolust ning selle kasutamisest. Seejärel teise etapina oleks lihtsam olnud hakata looma e-kursuseid ja nn õpiobjekte. Praegu on küllalt vaevaliselt kõik tulnud. Õpetajad peavad ühtäkki koolituma, uute asjadega kurssi ennast viima ja samas looma kvaliteetseid e-kursuseid ja õpiobjekte.Projekt ise on väga vajalik, sest uut lähenemist on kutsekoolidele väga vaja, sest tehnoloogia oskuslik kasutamine toetab igati õppimist ja õpetamist. Õpiobjekt ja e-kursus ei tohiks olla eesmärk omaette, vaid eelkõige ikka pedagoogiline protsess ja oskuslik e-vahendite kasutamine.”
- ”Tänu e-VÕTI projektile on kasvanud e-õppe teadlikkus ning on hea võimalus olnud vahetada kogemusi kolleegidega teistest kutsekoolidest. Eriti tänuväärne on see, et tööle võeti haridustehnoloog, kelle poole saab alati pöörduda kui on “e” alane mure. Meie haridustehnoloog on ka väga palju aidanud just metoodiliselt.”
- ”Mina alustasin pea ees vette hüpates kokkadele Toitumisõpetuse e-kursust luues.Oli väga raske aga huvitav. Minu suureks rõõmuks on töö viljad magusad. Õpilased on rahul ja mina ise ka. Põhiline hirm oli, et äkki õpilased ei saa arvutiga hakkama. Paljud meie õpilased on tulnud väikestest maakoolidest ja seega olin veidi mures. Kuid arvutikasutusoskus oli piisav ja kindlasti see ka täienes e-õpet tehes. Minu kursus oli 50% ulatuses e-õppeline. Pool õppetööst toimus traditsiooniliselt klassis ja pool siis arvuti taga nii kodus kui koolis. Õpilastega rääkides ütlesid nad, et distsiplineeriv oli see, et ülesandeid oli võimalik lahendada kokkulepitud kellaajani ja mitte kauem. Paberkandjal referaatidega saab ikka veidi viivitada, kuid siin seda võimalust ei olnud. Plussiks loeti ka seda, et ei pidanud konspekteerima ja et materjalid oli kogu aeg kättesaadavad. Õpilased, kes kodus haiged olid, said nii õppida kui ka ülesandeid lahendada. Tore oli, et Interneti kasutamise võimalus oli praktiliselt kõikidel õpilastel. Kogu materjal on printimissõbralik, kes soovis, võis selle välja printida. Kuna Toitumisõpetus on esimesel kursusel, lõpueksamid aga neljandal kursusel, siis on hea kordamismaterjal alati käepärast võtta. Üllatusmoment oli see, et ka lapsevanemad lugesid materjali ja olid huvitatud. Eks see peakski võimalikult paljude inimesteni jõudma, tervislikud eluviisid hakkavad üha enam huvi pakkuma. Õpetaja poolt vaadates oli väga huvitav. Palju oli veel vaja õppida, kuidas kursust läbi viia. Põhiline minu kui õpetaja jaoks on, et materjal on kergesti ja pidevalt kättesaadav ning et mul on lihtne materjali peita, muuta ja uuendada.Pettumust valmistas, et aja kokkuhoidu e-õpe mulle ei toonud. Õpilased oli foorumites aktiivsed ja neile oli vaja vastata. Ülesannete lahendamistest kokkuvõtteid ja analüüse teha ja tagasisidet anda. See on väga oluline.
Olen lisaks põhikoolijärgsetele kokkadele kasutanud oma „Toitumisõpetuse” e-materjali ka müüjate õpetamisel. Samuti täiskasvanute koolitusel müüjate täiendõppes. Võimalusi on muidugi veel. Tunnen ise, et olen algaja, õppida on veel palju, et teha oma tööd paremini. Lugedes tehtud kursuste pealkirju oli mulle meeldivaks üllatuseks, et e-kursust saab teha väga erinevates ainetes.
Loodan, et kolleegidki muutuvad aktiivsemaks. Kindlasti on e-õppel tulevik helge, kuid minu nägemuse kohaselt siiski õppimist toetavana. Õpetaja eeskuju ja näost näkku suhtlemine kindlasti vajalik. Oluline on õpilaste individuaalsuse arvestamine, seda saab teha aga õpilasega igapäevaselt suheldes ja neid tundma õppides.
E-õpe oli kindlasti vajalik. Kuskilt tuleb alustada ja kui algus ongi raske, siis seda suurem on rõõm edust ja õpilaste säravatest silmadest.
Edu ja julgust kõigile!”
- ”Tänu e-Kutsekooli projektile on Tartu Lennukolledžis juba valminud mitu kombineeritud kursust, kus e-õppe osakaal on vähemalt 50%. Rohkem kui valmis kursusi, on veel valmimisjärgus kursusi. Lennunduses on e-õppe tugi eriti oluline, kuna lennunduses erialaõppes õpetavad tegevspetsialistid, nende jaoks on väga hea viia läbi just e-kursusi. Moodle keskkonnas on ka õppematerjalid üliõpilastele hästi kättesaadavad. E-kursusel läbiviimine on uus pedagoogiline kogemus, kus tuleb pöörata suuremat tähelepanu just õppijale ja õppematerjalide kättesaadavusele, kogu õppeprotsessi ülesehitusele. Parimad kogemused on seotud enda ja kolleegi poolt läbiviidava e-kursusega. Kursuse üheks osaks on harjutustestid, mida varasematel aastatel üliõpilased said harjutada vaid arvutites, kus oli vastav programm. Nüüd on need testid Moodle keskkonnas ja harjutamise aja valib igaüks ise.”
Varje Tipp
Herki Sula
