Sertifitseerimissüsteem hõlmab kahte taset:
- baastase (core level);
- valiktase (elective level);
Eri tasemete sihtgrupid moodustavad haridusteooriast tuntud kompetentsuspüramiidi: baastaseme omandajate ring on kõige laiem, langedes üldjoontes kokku kutseõppe sihtgrupiga. Valiktase vastab tinglikult IT kõrgharidusele. Selle kutsestruktuur hõlmab täiendkoolituse ja tööalase kogemuse kaudu esile kerkinud spetsialiste. Kindla taseme hariduse omamine ei ole kutseomistamisel eeltingimus, aga kuivõrd kutseharidus tervikuna on oma töö korraldamisel aluseks võtnud kutsestandardid, siis on ka kutsete omistamine tinglikult seotud haridusetasemetega.
Eestis on EUCIP praktilisse kasutusse jõudnud 2004. aasta maikuust alates, kui toimusid esimesed kutseeksamid. Seni on tehtud vaid I ja II taseme kutseeksameid, mille nõuded on leida Kutsekoja veebilehel.
Kutsete omistamise aluseks on kutseeksamite sooritamine, mille täpsemad reeglid on kirjas veebilehel. Kõrgematele kutsetasemetele on loodud kaheksa kutsestandardit.
Nimetatud I ja II kutsetaseme aluseks on EUCIP baastaseme eksamid, mille eesmärgiks on kindlustada taotleja teadmiste ja oskuste kontroll kogu IT-alase tegevuse spektris. Baastase on jagatud kolme ossa (moodulisse) spetsialiseerumise põhjal infotehnoloogia valdkonnas, kuid võttes rangeks eelduseks, et iga IT spetsialist peab omama teadmisi vähemalt ettepandud tasemel igas valdkonnas :
- JUHTIMINE (PLAN): organisatsioonid ja IT rakendamine, IT juhtimine, IT ökonoomika, projekti haldus, esitlus- ja suhtlusmeetodid, IT juriidika ja eetika
- ARENDUS (BUILD): süsteemiarenduse protsess ja meetodid, andmehaldus ja andmebaasid, programmeerimine, kasutajaliides ja veebiprojekteerimine
- HALDUS (OPERATE): arvutite komponendid ja arhitektuur, operatsioonisüsteemid, side ja võrgud, võrguteenused, raadio- ja mobiilsidepõhised arvutisüsteemid, võrguhaldus, teenuse pakkumine ja tugi
Joonis: EUCIP teadmisvaldkondade struktuur
Siiani on kutseeksamiteks valmistumisel olnud probleemiks asjakohaste õppematerjalide leidmine. ESF poolt toetatud projekti e-VÕTI („E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides”; http://portaal.e-uni.ee/e-voti) poolt on leitud võimalused rahastada kahe aasta jooksul õppematerjalide loomist. Möödunud 2006. aastal valmisid õppematerjalid järgmiste teemade kohta:
- arenduse moodul täielikult ja
- halduse moodulist teema
- arvutite komponendid ja arhitektuur
Nende teemade valiku kasuks tuli otsustada, sest väga palju oli läbikukkumisi arenduse mooduli eksami sooritajate seas. Eesti Infotehnoloogia Selts kui kutset omistav organisatsioon ja seega kutseeksamite eest vastutaja võttis teha e-õppe materjale nelja ainepunkti mahus. Loodud õppematerjalide autoriteks on Ija Ivanova, Väino Liimann, Martin Luts ja Heiki Tähis.
Kursuse loomisel oli kindel siht luua 100% e-õppe materjalid nii, et see oleks kokkuvõttev kordamismaterjal kutseeksamiteks valmistumisel. Niisuguse eesmärgipüstituse tingis eriala õpetamise viis koolides. Nimelt võivad olla kutseeksamiteks vajalikud teemad käsitlemist leidnud mitmes eri kursuses sõltuvalt kooli ja kitsama spetsialiseerumise spetsiifikast. Samas kutseeksamid kahel esimesel tasemel ei ole mõistlik korraldada kitsamate erialade jaoks.
Arenduse mooduli loomisel on eesmärgiks anda õppijale teadmised rakendustarkvarast ja süsteemitarkvarast, süsteemiarenduse põhisammudest, süsteemiarenduse erinevatest mudelitest, süsteemi elutsüklist, tarkvara ja süsteemi testimisest, infosüsteemide turvameetmetest, andmete olemusest, esitamisest ja töötlemisest, andmemudelitest, programmeerimise põhimõistetest, kasutajaliidestest ja veebiprogrammeerimisest. Halduse mooduli esimene valminud teema on arvutisüsteemide põhikomponentidest ja nende funktsioonidest.
Käesoleval, 2007. aastal valmivad õppematerjalid kõigi teiste teemade kohta kutseeksamite programmis. Nende loomist toetab e-VÕTI projekt jällegi nelja ainepunkti jaoks tarvilikus mahus.
Jaan Oruaas
