Kadunud on lõputud kontrolltööde virnad!

• Tallinna Transpordikooli  õppedirektori asetäitja  Margus Laanemäe intervjuu sama kooli ajaloo- ja kodanikuõpetuse õpetaja Helle-Mai Lutsuga pärineb õppejõudude baaskoolituskursuselt “Sissejuhatus e-õppesse: e-õpe meil ja mujal”. Vahendas Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir.

Mida tähendab e-õpe? Palun sõnasta e-õppe definitsioon.

E-õpe on veebipõhine õpikeskkond, mis sobib auditoorsete kursuste „laienduseks” ning võimaldab vajadusel teostada ka kaugkoolitust.

Millise kursuse läbiviimiseks Sa e-õpet kasutanud oled?

Olen e-õpet kasutanud päevakooli ajaloo- ja kodanikuõpetuse ainetundides, kust võtsid osa esimese ja teise kursuse infotehnoloogia, automaatika- ja side, elektri- ja mehaanikaeriala õpilased, kokku 179 õppurit.

Milliseid IKT või veebipõhise õpikeskkonna vahendeid Sa kursuse läbiviimiseks kasutasid? Kas kursus oli 100 % veebipõhine või kasutasid e-õppe ja auditoorse õppe kombinatsiooni?

Oma töös kasutasin auditoorse ja e-õppe kombinatsiooni veebipõhises õpikeskkonnas IVA. Lähtudes  tänapäeva hariduselus toimuvaist paradigmaatilistest muudatustest, kus üleminek õpetajakeskselt õppimiselt-õpetamiselt on suunatud rohkem õppeprotsessile kui nähtusele omaette – õpetaja aitab õpilasel muutuda iseseisvaks õppijaks – on arvutikasutamine muutunud lahutamatuks osaks minu ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tundides. Lisaks arvuti tavapärasele kasutamisele – mitmesuguste skeemide, tabelite, karikatuuride, kaartide ning  kontrolltööde ja töölehtede vormistamine, samuti  esitluste koostamine (PowerPoint) – olen välja töötatud ka elektroonilised ainekonspektid, testid jm õpiobjektid. Need olen üles pannud oma koduleheküljele ning kooli e-õppe keskkonda IVA. Tabelid, diagrammid, karikatuurid jms on kantud lüümikutele, mida demonstreerin grafoprojektori abil, slaidiprogramme aga projektori ja arvuti vahendusel. Arvuti on abiks ka raadioprogrammide kasutamisel. Näiteks raadioarhiivist vajalike  helilõikude („Eesti lugu”, „Rahva teenrid” jt) kuulamiseks ja analüüsimiseks tunnis. Nii aitab multimeedia muuta tunnid igati kaasaegsemaks, sisukamaks  ja huvitavamaks. Osa ajaloo ja ühiskonnaõpetuse tunde toimubki arvutiklassis: e-testid, arutelufoorum ja ülesannete lahendamine CD-ROM-i vahendusel. Õpilaste kodutööde ülesanded on üles pandud IVA sektsiooni Raamaturiiulile ning oma valmistööd (täidetud töölehed, karikatuuride analüüsid, diagrammid, referaadid jne) saavad nad paigutada sektsiooni  Veebilaud või saata mulle e-postiga.

Milliseid ülesandeid ja tegevusi tegid õppijad e-vahendite abil?

IVA sektsiooni Raamaturiiulisse riputasin üles vajalikud õppematerjalid – konspektid, uurimistööde küsimused ja materjalid iseseisvaks uurimiseks. Individuaalsed kodutööd (uurimistööd, referaadid) panevad  õpilased ülesse Portfooliosse. Ajaloo- ja kodanikuõpetuse teadmistekontroll on  viimasel õppeaastal toimunudki põhiliselt IVA keskuses elektrooniliste testide näol, mis on õpilastes tekitanud suurt elevust. Eriti põnev on neid teste teha kodustes tingimustes, kuna see on vahelduseks rutiinsele klassitööle. Selleks avan testi kokkulepitud ajal, tavaliselt mõnel õhtupoolikul ning märgistan selle kindla ajapiiranguga. Õpetajal on eelnevalt vaja test ise aja peale läbi kirjutada ning lisada juurde ka väike mõtlemisaeg. Need õpilased, kes kavatsevad hakata maha kirjutama, ei jõua testi õigel ajal lõpetada. Sellist meetodit kasutan enamasti järelvastamiste puhul.

Õpilased peavad õppima tegevuses ja olema võimelised iseseisvalt töötama. Infotulva pidev kasv nõuab meilt üha enam oskusi informatsioonis orienteeruda, oskust seda otsida ning väärtustada olulist. Nad peavad oskama õppimisel kasutada kaasaegset infotehnoloogiat, raamatuid, artikleid ja muid  erinevaid allikmaterjale. Kaasaegne informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia annab õpilastele ligipääsu ja võimaldab analüüsida suurt hulka allikaid. Interneti kaudu saavad õpilased kasutada erinevaid infoallikaid ja tutvuda erinevate ajalootõlgendustega, samuti õpetavad igasugused andmebaasid ja töölehed õpilasi analüüsima statistilisi andmeid. Tuleb arvestada ka sellega, et internetis leiduva teabe kvaliteet on ebaühtlane, sõltudes selle loojast. Seetõttu olen eriliselt alla kriipsutanud ja nõudnud, et õpilased, rakendades oma ajalooalaseid oskusi,  hindaksid pakutavat materjali kriitiliselt: kes on antud veebilehe autor, millised on selle loomise eesmärgid, kas selles leiduv informatsioon on usaldusväärne jne. Töötades internetiteabega, ei tohi õpilased materjale lihtsalt mehaaniliselt salvestada ega  välja printida, vaid kasutama seda oma uurimistööde allikatena. Arvutikasutamise oskus ja vastavad tekstitöötlemisprogrammid aitavad neil tekste liigendada, sisestada pilte, tabeleid ja kaarte, kujundada ja redigeerida, pakkudes mitmesuguseid eksperimenteerimisvõimalusi.

Kas e-õppe kasutamine oli selle kursuse puhul õigustatud? Kas e-õpe aitas sellel kursusel õppimist efektiivsemaks muuta?

E-õpe on õppimise kutseõppeasutuses tublisti efektiivsemaks muutnud. Kuna kutseharidussüsteemis puuduvad õpilastel kodus töötamiseks vajalikud õpikud ja töövihikud – varem tugines õppetöö ainult tunnis konspekteeritule – tõstab info- ja kommunikatsioonivahendite (IKT) kasutamine tunduvalt õppetöö kvaliteeti. Praegu ei ole enam eluvaldkonda, kus IKT roll pidevalt ei kasvaks ning peale kooli lõpetamist tuleb meie noortel toime tulla teadmispõhise infoühiskonna poolt seatud normide ja reeglitega. Oleme olukorras, kus info on muutumas järjest digitaalsemaks ja komplekssemaks. Kuid just kutsehariduse kvaliteedist oleneb ettevõtete konkurentsivõime ning selle kaudu ka riigi areng ja elatustase. Seoses reformiga kutseharidussüsteemis, mille raames kavatsetakse hakata tõsisemat tähelepanu pöörama ka üldainete õpetamisele, õpikute küsimus enam nii teravalt probleeme ei tekita: õpetaja koostatud lisamaterjalid on nüüd kättesaadavad kõigile õpilastele.

Seepärast on oluline muuta veebipõhise õpikeskkonna kasutamine õppetöö lahutamatuks osaks.

Milline oli töömaht e-kursuse ettevalmistamisel ja läbiviimisel? Kas see oli suurem kui tavalise auditoorse õppetöö puhul, sama või väiksem?

Töömaht e-kursuse ettevalmistamisel on algul suurem kui tavalise auditoorse õppetöö korral seepärast, et õppematerjalid on eelnevalt  õpetajal vaja läbi töötada, trükkida ning lõpuks õpilastele elektroonilisel kujul kättesaadavaks teha. Kui see töö tehtud, on iga-aastaste täiendavate lisade tegemine juba vähem mahukas ettevõtmine. Sama olukord on ka testide osas: kui põhiosa testidest tehtud, siis mõned muudatused ei võta enam nii palju aega.  Kuid kasu, mis saadakse e-õppe käivitamisest hiljem, korvab esialgse vaeva hiljem mitmekordselt.

Milline on suhtumine e-õppesse pärast e-õppe kasutamise kogemust?

Niisiis on suhtumine e-õppesse väga positiivne:

• Kadunud on lõputud kontrolltööde virnad, mis  tihtipeale olid halvastiloetavad ja viitsid seetõttu palju aega. Nüüd teeb hindamise ära (väga suure täpsusega) arvuti, v.a muidugi esseevastusega küsimused. See on suur ajavõit õpetajatöös.
• Õpilastele pakub selline kaasaegne teadmiste kontroll samuti rohkem huvi ning töömahtki on tublisti väiksem.

Oma kogemuste põhjal võin väita, et töö e-õppe keskkonnas on kergendanud minu ainetundideks ettevalmistust. Kui  ma aineõpetamisel tuginen tavaliselt ühele-kahele kindla autori õpikule, siis e-õpikeskkonna kasutamine võimaldab mul õpilastele kättesaadavaks teha ka muid vajalikke lisamaterjale: kasutada allikmaterjalina ka teiste autorite õpikuid, ajaloolist kirjandust, artikleid jms. Digitaalsed õppematerjalid on kasutusel paralleelselt tunnis koostatava lühikonspektiga ja õpikutega (samuti tunnis kasutamiseks), võimaldades nii ainesse sügavamalt süüvida. Elektrooniliste õpiobjektide roll õpetamisel on õppeprotsessi rikastada ja paindlikumaks muuta. Just e-õpe võimaldab õppetööd taoliselt korraldada, tagades selle kättesaadavuse erineva võimetega õppurite sihtrühmadele. Oma õppetegevuse internetipõhiseks viimine on aidanud kokku hoida õppetunni väärtuslikku aega ning tööd diferentseerida.