MegaTrends in e-learning Provision

E-õppe tulevikust ning selles valdkonnas valitsevatest trendidest ei saa üle ega ümber praktiliselt ühelgi suuremal teemaga seotud konverentsil. Traditsioonilisele haridusmaastikule vastandudes on e-õppes toimuvad muudatused kiired, uusi märksõnu, termineid, teooriaid ja suundumusi pillutakse vasakult ja paremalt, erinevate ja sageli vastanduvate vaadete propageerijad teevad üksteist üle karjuda püüdes aina valjemat häält ning turule paisatakse mastaapsetes kogustes uusi rakendusi ja lahendusi, mis kõik väidetavalt muudavad õppeprotsessi paremaks, kvaliteetsemaks ja efektiivsemaks. Ning mis pole sugugi väheoluline – ka kasumlikumaks. Pole ime, et sellest pirukast on tükki üritanud hammustada väga paljud haridus- ning koolitusasutused. Miks osad on õnnestunud, teised lausa pankrotistunud või sunnitud tegevusi e-õppe suunal oluliselt koomale tõmbama. Sellele üritabki vastuse anda NKI Distance Education (Norra) poole koordineeritav „MegaTrends in e-Learning Provision” projekt, milles partnerina lööb kaasa ka e-Õppe Arenduskeskus. Kuna projekt ise veel kestab, siis keskendun allpool rohkem metoodika, ideestiku ning läbiviimise kajastamisele ja mitte niivõrd konkreetsetele tulemustele ning järeldustele, mille kallal töö veel käib.

Edufaktorite väljaselgitamiseks tuli esimese asjana identifitseerida e-õpet edukalt ja mastaapselt rakendavad institutsioonid Euroopas. Sätestatud kriteeriumid olid järgmised: vähemalt 100 igal ajahetkel pakutavat e-kursust ning vähemalt 5000 registreerumist nendele kursustele igal aastal. Projekt keskendub vaid kaugõppele ning arvestamisele ei lähe e-kursused, mida pakutakse statsionaarsetele üliõpilastele. Isiklikke kontakte ning mitmete suurte võrgustike (EADTU, EDEN, EADL) abi kasutades leiti 23 kriteeriumitele vastavat institutsiooni. Kindlasti ei ole see nimekiri lõplik, kuid projekti seisukohalt täiesti piisav number. Nimekirja koostamisel oli oluline ka asutuse enda tahe koostööd teha ja kohati delikaatset infot projektimeeskonnaga jagada.

Nimetatud institutsioonid võis laias laastus jagada kolmeks: kaugõppeasutused (5), kõrgharidusasutused, k.a. 2 konsortsiumi (13) ning koolitusfirmad (5). Andmete struktureerimiseks ning analüüsi teostamiseks sõnastas projektimeeskond 25 e-õppe edukusfaktorit, mis on jagatud järgnevasse viide kategooriasse:

Ajaloolised faktorid (4)
Tehnilised faktorid (4)
Sisufaktorid (4)
Juhtimis- ja strateegiafaktorid (9)
Majanduslikud faktorid (4)

Nende faktorite baasil koostati 25 küsimusest koosnev intervjuu, mis esitati igale nimekirjas olevale institutsioonile vastamiseks. Vastuseid hindasid iga asutuse puhul kolm projektimeeskonna liiget skaalal 1-5: hinne 1 on edukuse saavutamisel antud juhtumi puhul ebaoluline, hinne 5 väga oluline. Kujunenud keskmised hinded faktorite olulisuse lõikes on näha järgnevas tabelis.

Vaata graafikut originaalsuuruses.

Lisaks statistilise keskmise leidmisele on hetkel käimas tekstiline analüüs, kus proovitakse järgneva tabeli abil leida mitme kategooria juures esinevad nö. kriitilised edufaktorid.

Lisaks edulugudele analüüsitakse projekti käigus samale raamistikule tuginedes ka e-õppe initsiatiive/projekte, mis ei täitnud oma eesmärke, üldse ei käivitunud või lõpetasid tegevuse välise või projektidest saadud finantseeringu lõppemisel.