- Loo aitas kirja panna ja uudiskirja toimetusse saata Tartu Ülikooli haridustehnoloog Marju Piir
Ülesanne kirjutada edulugu Tartu Ülikooli haridustehnoloogide tööst viis e-õppe huvilise reporterihakatise Tartusse Lossi tänavale. Just seal asub Tartu Ülikooli avatud ülikooli keskus, kust pidi olema võimalik leida seitsmest ülikoolis töötavast haridustehnoloogist kohe korraga kolm.
On varane hommik, kuid sellele vaatamata kuulen majja sisenedes jutukõminat. Teisele korrusele jõudes leiangi kolm heledapäist haridustehnoloogi istumas trepil ja tuliselt millegi üle arutlemas. Minu saabudes jutt vaibub ja imestunud nägudelt loen, et nii vara veel külalisi ei oodatud. Tervitused vahetatud ja kohtumise eesmärk teatavaks tehtud, saan teada nende nimed – Lehti, Triin ja Marju.
Võtame istet Lehti toas ja siis esitan neile oma ainsa ja ülimalt olulise küsimuse:
„Mis on teie salarelvad?“ Hetk vaikust ja siis kuulen, et pole siin mingit salarelva, on vaid meeldiv töö ja tahtmine seda teha, areneda ise ja arendada e-õpet. „Meile lihtsalt meeldib see, mida me teeme“, kuulen kui ühest suust. Loomulikult on see õige ja usutav, aga tahan siiski teada, miks Tartu Ülikoolis on e-õpe jätkuvalt populaarne, uusi e-kursusi lisandub iga nädal keskmiselt kaks, kursuste kvaliteet ja õppijate rahulolu on aga kindlalt tõusvas joones jne. Siin on kindlasti midagi, mida võiks jagada Uudiskirja lugejatega. Vestluse arenedes võtan välja paberi-pliiatsi ja meie tunniajase koosviibimise käigus jõuan täis kritseldada terve lehekülje märksõnu.
Niisiis – siin on haridustehnoloogide olulisemad „salarelvad“:
Head valikud ja hästitoimiv meeskond
Kui Lehti 2000. aastal Tartu Ülikooli avatud ülikooli haridustehnoloogina tööle asus, oli e-õpe juba alanud, esimesed e-kursused valmis ja peetud. Ometi võib tagasivaatavalt väita, et just tema tööle asumisel suurenes e-kursuste arv märgatavalt. Oma tagasihoidlikul moel oskas ta koguda enda ümber e-õppest huvitatud õppejõud, keda aidates, julgustades, toetades ja õpetades ning kellega koos õppides hakkas e-õppe Tartu ülikoolis üha enam populaarsust koguma.
Nii nagu Lehti ei tulnud tööle puhta lehena, nii olid ka teistel avatud ülikooli haridustehnoloogidel juba enne praegusele kohale tööleasumist (2004/05. õa) aastatepikkune kogemus e-õppe vallas. Kindlasti aitas see kaasa töösse sisseelamisel ja andis võimaluse kohe konkreetsete tööülesannete kallale asuda.
Statistika näitab, et kui tööle tuleb uus haridustehnoloog, siis tõuseb järsult e-kursuste arv. Ilmselt see peabki nii olema… samas võib seda pidada ka õigete valikute tulemuseks.
Trepikoosolekud
Avatud ülikooli maja teisel korrusel on üks väike paariastmeline trepp, mis jääb kolme haridustehnoloogi töötoa ristumiskohta. Ja just selle trepi peal armastavad nad hommikuti pooleks tunniks maha istuda, kõigil kohvitassid pihus ja pea värskeid hommikusi mõtteid ning arutlemist vajavaid probleeme täis. Nendes trepikoosolekutes pole midagi ametlikku ega eelnevalt kokkulepitut, aga need on mõnusad ja sageli ka üllatavalt tulemuslikud.
e-Lõunad
Juba kaks hooaega (loe: õppeaastat) on avatud ülikooli haridustehnoloogid korraldanud Tartu Ülikooli õppejõududele üritustesarja nimega „Lõunatund e-õppega“. Kaks kuni neli korda kuus saavad kokku erinevad e-õppest huvitatud inimesed – õppejõud, juhtivtöötajad, programmijuhid jne. Tullakse kas sülearvuti kaenlas või ilma, räägitakse WebCTst, koormuse arvestamisest e-õppes, õppejõudude motiveerimisest, veebipõhistest magistriõppekavadest jms – vajalikke e-arutelusid jätkub. Teinekord aga tehakse praktilist tööd oma e-kursuse kallal, arutletakse ja proovitakse läbi erinevaid e-vahendeid, jagatakse kogemusi jne. Üritused on populaarsed ja ilma eelregistreerimiseta sinna naljalt ei pääse.
Koolitused õppejõududele
Aastaid on haridustehnoloogid õppejõududele pakkunud e-õppe alased koolitusi – rääkinud e-õppe olemusest, plussidest-miinustest, kasutatavatest metoodikatest ja tehnoloogiatest, õpetanud disainima veebipõhiseid õppematerjale, looma oma e-kursusi jne.
Kindel tugi
Haridustehnoloogid on püüdnud olla õppejõududele alati toeks – kui vaja, siis aidanud kursust disainida, kui vaja, siis olnud kõrval ja andnud nõu nende esimeste e-kursuste läbiviimisel. Elu on näidanud, et oma teist kursust asuvad ka kõige kartlikumad õppejõud juba ise disainima teades, et alati võib probleemi korral oma haridustehnoloogi poole pöörduda. Oluline on sisendada õppejõududesse kindlustunnet. Stabiilne keskkond – WebCT on teeninud ära usaldatavuse, seda ei tohiks kuritarvitada.
Suhtlemine
Väga tähtsaks oskuseks on haridustehnoloogi töös suhtlemine. Võib öelda, et suhtlemine on eduka e-õppe üheks olulisemaks eelduseks. Seda ei kaalu üles isegi suured arvutialased teadmised – kui õppejõuga puudub tööalane soe ja usaldav suhe, teda vajadusel ei toetata, julgustata, nõustata, siis head kursust valmis saada on raske. Muidugi peab haridustehnoloog olema oma ala spetsialist, kuid ta peab ka olema väga hea suhtleja. Vikerkaareks on vajalik nii vihm kui ka päike.
Strateegia
Suureks toetuspunktiks on haridustehnoloogidele „Tartu Ülikooli e-õppe strateegia 2006 – 2010“. Lähtuvalt selle dokumendi visioonist ja eesmärkidest viiakse ellu strateegilisi ülesandeid: toetatakse õppijakeskset ja kõrgekvaliteedilist õppetööd; kaasatakse uusi sihtrühmi; tõstetakse õppejõudude; õppijate ja tugipersonali e-õppe alast pädevust; töötatakse välja koostöömudelid e-õppe läbiviimiseks; tagatakse e-õppe läbiviimist toetava infrastruktuuri ja tugiteenuste kõrge tase. Strateegia elluviimise käigus on loomisel ka kolm esimest täisveebipõhist magistriõppeprogrammi, mille valmimine on oluliseks tähiseks e-õppe arengus.
See, mis on, see toimib
Täiesti tavaline igapäevatöö, mõtlevad arvatavasti kolleegid teistest ülikoolidest ja kutsekoolidest. Tõepoolest – ei midagi erilist, ei mingeid salarelvi, aga see, mis on, see toimib kenasti.
„Me ei taha olla paremad kui teised, me tahame olla paremad kui olime eile,“ lisavad Lehti, Triin ja Marju lõpetuseks.
Marju Piir
