Märtsis-aprillis 2007. aastal läbiviidud õpetajate küsitlus on üks kolmest projekti e-VÕTI („E-õppe arendamine ja juurutamine kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides“) raames läbiviidavatest uuringutest. Uuring käsitles e-õppe kui innovatsiooni levikut kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides ning selle omaksvõttu õpetajaskonna poolt. Keskseteks uurimisküsimusteks olid, millised pädevused ja e-õppe rakendamispraktikad iseloomustavad erinevaid õpetajate gruppe ning millised tegurid motiveerivad või takistavad e-õppe senisest laiemat levikut õpetajate igapäevasesse tööpraktikasse. Uuringu meeskonda kuulusid Meril Ümarik, Krista Loogma, Jüri Kruusvall ja Mart Laanpere Tallinna Ülikoolist. Lisaks koordineerisid e-küsitluse läbiviimist Taavi Laanpere ja Helen Käit ning andmeid analüüsis Linda Pallas.
Siiani leidub õpetajaid, kes ei oma ega kasuta e-posti
Uuringus osales 34 e-Kutsekooli konsortsiumi kuuluva kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli õpetajad. Välja saadeti 495 küsimustikku sh 411 e-küsimustikku ja 84 paberankeeti. Paberküsimustikud saadeti õpetajatele, kes ei oma või ei kasuta e-posti aadressi või eelistasid täita ankeedi venekeelset paberversiooni. Tagasi laekus 273 küsimustikku, mis teeb tagastusprotsendiks 55%. Lisaks küsiti haridustehnoloogidelt kooli puudutavat taustinformatsiooni.
E-õppes on kutseõpetajad üldainete õpetajatest ees
Olulisteks e-õppe omaksvõtu eeldusteks võib pidada ligipääsu arvutitele ning vajalike pädevuste olemasolu. Uuringu andmed kinnitasid, et valdavalt on õpetajate ligipääs arvutitele kindlustatud. Seevastu on väga erinev kutse- ja rakenduskõrgkoolide õpetajate e-õppealaste pädevuste tase. Enamasti on õpetajad omandanud üldised arvutialased teadmised ning valdavad lihtsamaid tarkvaraprogramme. Võrreldes arvutialaste oskustega hindavad õpetajad oluliselt madalamalt oma e-õppealaseid pädevusi. Eelkõige napib õpetajatel oskusteavet kasutamaks mitmesuguseid e-õppe võimalusi – rakendamaks erinevaid e-õppealaseid metoodikaid, juhtimaks foorumeid või videosilda õppurite vahel. Nii e-õppealased kui üldised pedagoogilised pädevused on reeglina paremad nooremasse vanuserühma kuuluvatel õpetajatel ning kehvemad eakamal osal õpetajatest. Võrreldes üldainete õpetajatega on kutseõpetajatel märkimisväärselt kõrgemad arvuti-, e-õppe-, aga ka pedagoogilised teadmised.
Õpetajad vajavad koolitust erinevate õpiprogrammide ja e-õppe metoodikate rakendamiseks
Üheks oluliseks väljakutseks e-õppe arendajatele saab õpetajate vajalike täiendkoolitusvõimalustega kindlustamine. Vastanute hinnangul puudub vajadus elementaarse arvutialase täiendkoolituse järele, küll aga tuntakse vajadust lisateadmiste järele graafiliste kujundusprogrammide, õpilaste testimisprogrammide, andmebaasiprogrammide jms vallas. Ligi pooled õpetajatest vajaksid oma hinnangul koolitust e-õppe metoodikate temaatikal, aga ka üldisemates e-õppealastes tegevustes nagu näiteks õppematerjalide internetti üles laadimine. Samuti tuntakse puudust pedagoogilise täiendkoolituse järele.
Tahe e-kursuste õpetamiseks on õpetajate hulgas olemas
2/3 küsitlusele vastanud õpetajatest rakendab õppetöös mingeid IKT vahendeid (arvuti, dataprojektor, audiovahendid jms). Seejuures kasutab õpetamisel regulaarselt arvutit üle poole õpetajatest. Seoses e-VÕTI projektiga on hoogustunud paljudes koolides e-kursuste ettevalmistamine ja läbiviimine. Vastanud õpetajatest on 15 % e-kursusi juba praktiseerinud. E-kursuste potentsiaali asuda tulevikus suurel määral täiendama või asendama traditsioonilisi õppevorme näitab see, et üsna suur (28%) on nende õpetajate osakaal, kes pole küll e-kursusi rakendanud, kuid on läbinud vastavaid koolitusi ning koguni 61% vastanutest kavatseb tulevikus veebipõhiseid kursusi õpetama asuda. Siiski võib arvata, et tõenäoliselt on küsitlusele olnud enam motiveeritud vastama just pigem e-õppesse positiivsemalt suhtuvad õpetajad.
Probleemikohtadeks on kehv arvutioskus ja hirm hakkamasaamise ees Uuringu teoreetiliseks raamistikuks oli Everett Rogersi innovatsiooniteooria, mille järgi jaotusid õpetajad hoiakute alusel 5 e-õppe maksvõtjate gruppi – innovaatorid, varajane vähemus, varajane enamus, hiline enamus ja viivitajad. Võrreldes viivitajatega iseloomustab innovatiivsemaid õpetajaid suurem riskivalmidus ja avatus uutele ideedele ning suurem valmisolek e-õppe omaksvõtuks. Innovaatoreid motiveerib e-õpet rakendama sellest tulenev aja kokkuhoid ja võimalus oma tööd mugavamaks muuta, aga ka seetõttu, et e-õppes nähakse võimalust õpetamise kvaliteeti tõsta. Vähem innovatiivseid õpetajaid motiveerivad aga pigem välised tegurid nagu teiste kolleegide eeskuju või juhtkonna surve. Samavõrd kogevad õpetajad erinevalt e-õpet takistavaid barjääre. Innovaatorite jaoks pidurdab e-õppe senisest intensiivsemat kasutamist arvutite ja internetiühenduse halb kvaliteet, aga ka tugifunktsioonide puudulikkus koolis. Samas, hilise enamuse ja viivitajate jaoks on probleemkohtadeks kehv arvutioskus ja hirm hakkamasaamise ees. Neid õpetajaid iseloomustab ka üldine kriitiline suhtumine e-õppesse ja arvamus, et e-õpe ei haaku õppekavadega ning vähendab inimlikku kontakti õpetaja-õpilase vahel.
E-õppe rakendamine on ebaühtlane erinevates õpetaja gruppides
Kui eelnevalt on väidetud, et kooliti on e-õppe rakendamine Eesti kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides väga ebaühtlane, siis ka koolisiseselt iseloomustab erinevaid õpetajate gruppe ühelt poolt väga erinev pädevuste tase ja e-õppe rakendamise praktikad, teisalt ka erinev valmisolek ja motivatsioon uut õpetamisvormi tulevikus kasutada. Uuringu tulemusi on võimalik lugeda üsna pea projekti e-VÕTI kodulehelt. Uurimismeeskond tänab kõiki küsitluses osalenud õpetajaid ning haridustehnolooge suurepärase koostöö eest ning soovib edukat algavat õppeaastat!
Meril Ümarik
