Õpetaja Kaja on inglise keele õpetaja, kelle koolis on kavas hakata järgmise õppeaasta alguses traditsioonilist õppeprotsessi täiendama e-õppega. Õpetaja Kaja hakkas tegema vajalikke ettevalmistusi e-kursuse loomiseks. Ta tutvus teemat käsitlevate materjalidega ning sai muuhulgas teada järgmist:
E-õppe all mõistetakse õpet, kus õppeprotsess või osa sellest viiakse läbi Interneti vahendusel. Eestis toimub e-õpe enamasti kombinatsioonis traditsioonilise auditoorse õppega. E-õpe võib baseeruda tavalistel kõigile kättesaadavatel veebilehekülgedel, mis lisaks üldisele informatsioonile sisaldavad kursuse õpijuhist, õppematerjale, ülesannete kirjeldusi jm. Õpetajad ja õppijad suhtlevad e-posti, msn, Skype vms kaudu. Sagedamini toimub e-õpe mingi veebipõhise õpikeskkonna ehk e-õppe platvormi vahendusel. Eesti kõrgkoolides ja kutseõppeasutustes kasutatakse WebCT, Moodle ja IVA õpikeskkondi. Viimasel ajal on hakatud õppetöö läbiviimiseks kasutama ka sotsiaalse tarkvara võimalusi (nt ajaveeb, Wiki).
E-õppe platvorm on spetsiaalne serveris asuv tarkvara, mis võimaldab luua veebipõhiseid kursusi, mis on kasutajatele kättesaadavad veebilehitsejate vahendusel. Veebipõhised õpikeskkonnad sisaldavad vahendeid kursuse õppe- ja juhendmaterjalide esitamiseks, õppimise hõlbustamiseks (enesetestid, otsingusüsteemid, sõnastikud, viited lisamaterjalidele veebis jm), õppijate hindamiseks (ülesanded, testid), suhtlemiseks (foorum, postkast, jututuba) ning kursuse administreerimiseks (õppijate ning õpitulemuste haldamine, statistika õppijate tegevuse kohta).
Kaja sai teada, et e-kursuse üheks oluliseks komponendiks on õppematerjalid ehk kursuse sisu. Õppematerjalid võivad sisaldada teksti, pilte, animatsioone, heli- ja videofaile. Enamasti esitatakse e-kursustel õppematerjale veebilehekülgedena (htm- või html-failid). Õppematerjale ei pea tingimata looma e õppe platvormi abil. E-kursus koosneb paljudest erinevatest osadest ning selliseid osi on võimalik vastava tarkvara abil koostada ja muuta ka oma arvutis. Mõnikord on selline tarkvara üsna kallis, kuid leidub ka rohkesti tasuta programme, mida saab edukalt e-kursuse materjalide loomiseks kasutada.
Kogenud e-õppe kasutajatega vesteldes selgus Kajale, et tehnoloogia on vaid abivahend, mis iseenesest ei taga õppimist ega selle kvaliteeti. Internetipõhises klassiruumis kehtivad samad seaduspärasused, mis traditsioonilise auditoorse õppe puhul, kuigi õppijad ei viibi õpetajaga füüsiliselt ühes ruumis. E-õppe puhul on muutunud õpikeskkonna tähendus. See on paindlikum ja võimaldab pakkuda rohkem materjale ning erinevaid võimalusi õppijate aktiveerimiseks. E-õpet kasutatakse enamasti selleks, et pakkuda õppijatele paindlikke õppimisvõimalusi, vähendada auditoorse töö mahtu ning suurendada iseseisva töö osakaalu. E-õppes on info- ja õppematerjalid õpilastele paremini kättesaadavad ning õppetöö on erinevaid tehnoloogilisi vahendeid kasutades mitmekesisem.
Kaja jõudis seisukohale, et ta soovib tulevikus kindlasti e-õpet kasutada. Sellest, kuidas Kaja endale e-kursuse loomiseks abilisi otsib, võite lugeda uudiskirja järgmisest numbrist.