Athabasca Ülikoolist Kanadas, mis on üks juhtivaid teadusuuringute keskusi e-õppe alal, on kuulnud vist enamus e-õppega kokku puutunud inimesi. Kui selle ülikooli teadusuuringute keskuse asepresident on e-õppealase raamatu toimetaja, siis äratab selline raamat usaldust – vähemalt minus äratas.
E-õppealased raamatud võib jagada kahte klassi: ühelt poolt need, mida on võimalik kasutada õpikutena ja mis esitavad mingi valdkonna tulemused süstemaatiliselt, üldaktsepteeritud vaatekohast. Neid on hea kasutada mingil alal esmase ettekujutuse saamiseks. Teised on pühendatud mingile kitsamal teemale, kus üheseid seisukohti pole veel välja kujunenud ja kus raamat kujutab endast artiklite kogumikku, kus erinevate autorite vaated võivad olla üsna vastandlikud. Sellesse viimasesse klassi kuulub ka vaadeldav raamat, mis sisaldab 26 artiklit õpiobjektide ja nende pedagoogilise rakenduse teemadel ning kus juba paljas autorite nimekiri võtab enda alla kaks tervet lehekülge ja sisaldab inimesi kümnest eri riigist, teiste seas sellised tuntud e-õppe kantsid nagu Holland, USA, Austraalia, Suurbritannia jne.
Artiklid on jagatud viide peatükki: õpiobjektid ja metaandmed; õpiobjektide loomine; õpiobjektide standardiseerimine ja asetamine konteksti; objektide profiilid, rakendused ja mudelid ning viimane osa – semantilisest veebist haridusmodelleerimise keeleni ja õpidisaini erivormideni. Kuna autorite vaated õpiobjektidele erinevad ja vahel üsna kardinaalselt, siis aitab raamatus orienteeruda korralik sissejuhatus. Viimane tutvustab kogu õpiobjektidealase kirjanduse maastikku, toob sisse enamuse olulistest terminitest ja näitab, kuidas erinevad autorid termineid tihti erinevalt mõistavad ja kasutavad, alustades kõige olulisemast, õpiobjekti enda definitsioonist.
Ka iga peatükk algab paarileheküljelise sissejuhatusega, ilma milleta on eri artiklitest ühtset pilti raske kokku panna. See tuleb eriti selgelt esile juba esimeses peatükis, kus ei puudu ka N. Friesen’i artikkel pealkirja all „Kolm vastuväidet õpiobjektidele“, milles kutsutakse üles tehnilise ja standardiseerimisetegevuste kõrval rohkem mõtlema hoopis õpetamise protsessi enese mitmekülgsusele.
Kokkuvõtteks – tegemist pole lihtsalt loetava raamatuga, aga kel huvi õpiobjektide praegusest arengust ettekujutust saada, siis neid saab see raamat aidata oluliselt. Seda raamatut ei pea lugema kaanest kaaneni – teda võib kasutada ka peatüki haaval, lugedes ainult huvipakkuvaid osi, või veelgi täpsemalt valides – lugedes vaid huvipakkuvaid artikleid. Kõik artiklid on ka eraldi arusaadavad, kui lugejal on mingi üldine ettekujutus asjast olemas.
Mida soovitada aga neile, kellele ajapuudusel vms. käib 350 lk. üsna keerulise teksti lugemine üle jõu? Kuna ma alustasin selle raamatu lugemist nii, et panin oma märkmed kirja Google’i dokumenti, siis võin lugejatega jagada oma märkmeid. Ettevaatust – tegu on ühe lugeja põhiliselt enda halva mälu kompenseerimiseks tehtud materjaliga. Aga see on kindlasti rohkem kui mitte midagi. Seega enne selle teksti E-õppe Uudiskirjale saatmist vajutasin Google’i dokumendis nuppu „Publish“. Aadress on: http://docs.google.com/Doc?docid=dhh89x8s_1cmh8ht&hl=en
Ja seda peaks soovitama kõikidele lugejatele – tehke konspekt ja säästke teiste lugemisvaeva või veelgi täpsemalt – kasutage oma märkmeid teistes huvi tekitamiseks.
Anne Villems
