Haridustehnoloogi kabinetist sisse astudes leidis Kaja eest noore ning meeldiva inimese, kes kuulutas esimese asjana, et ilma e-õppe toeta kursus pole tänasel päeval enam piisavalt kvaliteetne. Sihtrühm ehk 20-aastaste põlvkond ammutab suurema osa infost just veebikeskkonnast.
Õppijate juhendamine ja jälgimine veebipõhises keskkonnas
Seejärel selgitas haridustehnoloog, et e-õppe kasutamine ei tähenda kogu auditoorse õppe asendamist veebipõhise õppega. Kõige õigem on auditoorset ja veebipõhist õpet sobival viisil kombineerida. Näiteks võivad toimuda tavapärases mahus auditoorsed seminarid. Kursuse veebipõhises keskkonnas on olemas õppematerjalid, tööjuhised, ülesannete kirjeldused, hindelised testid, foorumil toimuvad arutelud kursusega seotud teemadel ning kodutööde esitamine. Veebipõhise õpikeskkonna vahendeid on hea kasutada kursuse haldamiseks, et saada infot õppijate tegevuse kohta, pidada arvet testide ja ülesannete tulemuste üle ning anda õppijatele tagasisidet.
Üleminek auditooriumist arvutisse
Haridustehnoloog uuris, milline on Kaja kursuse õppeprotsess olnud varem auditoorses õppes. Nüüd soovitas ta Kajal mõelda, kuidas muuta tegevused, mida ta traditsioonilises õppes kasutas, e-õppe jaoks sobivaiks ning milliseid uusi tegevusi võiks kasutada. E- kursuste puhul sobib kasutada foorumi arutelusid etteantud teemadel, rühmatööd, esseesid, teste, eneseteste, probleemide lahendamist veebis leiduvate materjalide põhjal ehk nn veebiülesandeid. Soovitatav on kasutada mitmekülgseid tegevusi, kuid samas peab vältima õppijate ülekoormamist.
Samuti peaks mõtlema, kuidas jagada õppijatele informatsiooni. Lisaks õppematerjalidele peaksid kursusel olema õpijuhis, ülesannete kirjeldused, loengute slaidid, sõnastik, audio- ja videoklipid, artiklid, viited veebilehekülgedele ning kui tegemist on algajate e-õppijatega, siis ka õpikeskkonna kasutamise juhend. Kasutada võib ka paberkandjal materjale – õpikuid, artikleid jms.
Hoolikalt tuleb planeerida kursuse struktuuri, sest see määrab ära kursuse kasutajasõbralikkuse. Kursuse avaleht peaks kindlasti sisaldama juurdepääsu sellisele infole, mida tavaliselt jagatakse õppijatele traditsioonilise õppetöö puhul esimesel loengul: kursuse eesmärgid, struktuur ja ajakava (milliseid teemasid läbi võetakse ja millal), arvestuse või eksami sooritamise tingimused ning õpetaja kontaktandmed.
Kursust planeerides peaks kohe alguses mõtlema, kuidas hakkab toimuma õppijate hindamine. E-õppe kursuste puhul on soovitatav, et hindamisel arvestataks õppijate aktiivsust veebipõhistes aruteludes, rühmatöös või projektis osalemist, testide sooritamist, ülesannete õigeaegset ja korrektset täitmist. Kursuse lõpus oleval eksamil võiks olla väiksem osatähtsus.
Esimese kohtumise lõpus näitas haridustehnoloog Kajale paari olemasolevat e-kursust, tutvustades ühtlasi veebipõhise õpikeskkonna põhilisi võimalusi.
Lepiti kokku, et järgmisel korral tuleb Kaja haridustehnoloogi juurde juba oma e-kursuse konkreetse kavaga ning siis hakkab reaalne töö pihta. Sellest, kuidas Kaja kooli haridustehnoloogiga koostöös e-kursust looma hakkab, võite lugeda uudiskirja järgmisest numbrist.
Lehti Pilt
