Projekti e-VÕTI uuringute eesmärgiks on olnud uurida e-õppe arengut Eesti kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides. Projekti raames on viidud läbi kolm omavahel sisuliselt haakuvat uuringut: 1) e-õppe kui innovatsiooni difusioon kutseõpetajate hulgas, mille tulemusi võis lugeda eelmisest Uudiskirjast; 2) e-õppe edulugude uuring, millele on pühendatud käesolev artikkel ning 3) e-õppe monitooring, mille eesmärgiks oli uurida e-õppe hetkeseisu koolides ning töötada välja uurimisinstrument e-õppe arengu regulaarseks mõõtmiseks. Monitooringu tulemustega on võimalik tutvuda projekti e-VÕTI kodulehel.
Seitse edulugu erinevatest perspektiividest
Seitsme e-õppe edulugude kooli – Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool (EHTE), Sisekaitseakadeemia, Kuressaare Ametikool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Türi Tehnika- ja Maamajanduskool, Tartu Kutsehariduskeskus, Tartu Lennukolledž – juures võis näha erinevaid arengumustreid ning e-õppe arengut toetanud võtmetegureid. Koolides viidi läbi semi-struktureeritud individuaal- ja rühmaintervjuud erinevate osapooltega – kooli direktor/rektor, haridustehnoloog(id)/ IT tugiisik/ud, õpetajad/õppejõud ja (üli)õpilased. Edulugusid uurisid ja panid kirja Meril Ümarik, Jane Mägi ning Pille Pruulmann – Vengerfeldt.
Top-down versus grass-root arengumootor
EHTE, Tartu Lennukolledži ning Pärnu Kutsehariduskeskuse näol on tegu näidetega sellest, kuidas koolijuhi initsiatiiv on toetanud e-õppe kiiret arengut. Samas, Türi Tehnika- ja Maamajanduskooli näol on tegu ilmeka näitega, kuidas ühe autoõpetaja initsiatiiv ning koostöösidemed Soome partneritega viisid õpitarkvara tõlkimiseni, mida kasutatakse täna ka teistes Eesti koolides autoerialade õpetamisel. Edulugude hulgas olid ülekaalus pika e-õppe ajalooga koolid, kuid leidus ka koole, kus e-õpe on hoo sisse saanud alles 2005. aastal seoses e-VÕTI projektiga ning paari aastaga kiire arengu läbi teinud.
Tulevikuvisioonid
Kõikides edulugude koolides nähakse e-õppel olulist kohta ka tulevikus, valdavalt küll auditoorset tööd toetava õppevormina. Samas, EHTE-s on üheks tulevikuperspektiiviks arendada täiendkoolituses välja e-õppekava, mille raames oleks võimalik töötaval õppuril läbida ka 100% e-õppe kursusi. Sisekaitseakadeemias on kavas koostöös välisülikoolidega ettevalmistatava sisejulgeoleku magistrikava raames 100% e-kursuste väljatöötamine, mis võimaldaks tõsta õppetöö kvaliteeti läbi välisõppejõudude kaasamise.
Vajadus suurema riikliku koordineerimise järele
Koolide intervjuudest väljakoorunud lootuseks on, et Eesti kutseõppeasutustes ja rakenduskõrgkoolides võetakse kasutusele ühtne e-õppe keskkond, mille „maalitsentsi” ostmisel loodetakse e-Õppe Arenduskeskuse peale. Ühtse keskkonna kasutuselevõtt kergendaks koostöökursuste loomist ning koolituste vahetust. Avaldati vajadust ka kooliülese institutsiooni – haridustehnoloogiakeskuse, õpitarkvara kesksete serverite või õppematerjalide ühtsete andmebaaside – loomiseks, mis oleks orienteeritud elektrooniliste õppematerjalide tootmisele ning kust koolidel oleks võimalik vajalikke materjale tellida. Seega võiks koolisiseselt piirduda lihtsamate õppematerjalide koostamisega, kuid näiteks kvaliteetsed õppevideod võiksid jääda vastava ettevalmistusega spetsialistide pärusmaaks.
Hea e-õppe praktika 4 võtmetegurit
Kuigi eduloo koolide puhul võis näha väga erinevaid arenguteid, võiks kooli e-õppe arengut toetavad mehhanismid esitada üldjoontes nelja tegurina:
1) tugev e-õppe koordineerimine riiklikul tasandil (terviklik ja süsteemne e-õppe käsitlemine riigi tasandil, ühtne e-õppe keskkond, õppeinfosüsteem, ühtsed ja kättesaadavad õppematerjalide andmebaasid kõigile kutseõppeasutustele ja rakenduskõrgkoolidele ning selgelt reguleeritud omandiõiguse küsimus);
2) juhtkonna toetus (e-õppe tunnustamine, motiveeriv tasustamis- ja koormuse arvestamise süsteem, aktiivne koolisisene infovahetus ja koostöö);
3) infrastruktuur ja toimivad tugisüsteemid
4) motiveeritud ja pädevad õpetajad ning õpilased. Võib näha, et kuigi e-õppe praktika keskmes on kaks tegutsejat: õpetaja ja õpilane, on väga olulise tähtsusega just kontekstitegurid: Eesti tasandil toimuv e-õppealane arendustöö, aga ka kooli keskkonna erinevad faktorid.
Lõpetuseks tänab uurimismeeskond kõiki e-VÕTI uuringutes osalenuid suurepärase koostöö eest ning soovib kena õppeaasta lõppu!
Palusime uuringu tulemusi põgusalt kommenteerida e-Õppe Arenduskeskuse juhatajal Ene Tammeorul
Millised on tulevikuväljavaated e-õppekeskkonna maalitsentsi ostmiseks ja õppematerjalide ühtse andmebaasi soetamiseks?
Need kaks tegevust on olnud meie ühed prioriteetsemad. Ühiste litsentside ostmisi oleme ennegi praktiseerinud ja hetkel pakume kõigile haridustasemetele kolme maalitsentsi – MathCad, Horizon Wimba ja WebCT VISTA. Loomisel ja väljatöötamisel on e-Õppe Arenduskeskuse uus veeb, mis ühe alajaotusena hõlmab ka kõigi kutse- ja kõrghariduses pakutavate kursuste andmebaasi. Antud andmebaas lihtsustaks õppijate valikuid (info teatud valdkonna kursuste osas on kõik koos ja kergesti leitav) ja samas saab kergesti registreeruda kursustele. Hetkel käib meil andmebaasi väljatöötamine ja piloteerimine Tartu Ülikooliga.
Kuidas kommenteerite e-Õppe Arenduskeskuse juhatajana hea e-õppe praktika nelja võtmetegurit?
Neljast võtmetegurist tooksin esile just kaks, kuigi kõik neli tegurit mängivad rolli e-õppe juurutamisele ehk innovatsioonile hariduses. Esmalt peavad meil olema motiveeritud ja innovatsioonile avatud õpetajad, kes ei karda muuta oma õpetamisstiili, vaid oskavad uut tehnoloogiat ära kasutada õppeprotsessi mitmekesistamiseks ja õppijate motiveerimiseks. Teiseks peavad motiveeritud õppejõude toetama nende visioonäärsed koolijuhid, kes ei karda oma koolis juurutada uusi süsteeme, näevad tuleviku võimalusi ette ja oskavad neid võimalusi oma ideede elluviimiseks ära kasutada. Tuleb mõelda sellele, et ammu juba ei õpeta me uut töölisklassi ainult Eesti jaoks, vaid meie õpilased võivad töötada hoopis Hiinas, Ameerikas, Saksamaal, Inglismaal ja peame olema valmis neid aitama oma karjääriredeli kujundamisel. Kui need kaks – motiveeritud õppejõud ja visioonäärsed koolijuhid – on olemas, siis siit ei ole enam raske edasi minna riigi tasemele, sest koostöös peitub jõud ning muutused hariduses ei oleks nii valulikud. Peame mõistma, et innovatsiooni ning muutuste juurutamine koostöös annab meile suuremad edusammud kui igaühe vaikne nokitsemine oma nurgas.
Meril Ümarik
