Kakuonu ehk Kaido Kikkas

• Pildid: Kaido Kikkase erakogu

Kui mõni hommik on kuidagi eriti hall ja töö ei edene, siis tasub minna istuda Kaku kõrvale ja küsida, et kuidas läheb ja millega tegeled? On absoluutselt kindel, et vastuseks kuuled mõned kasulikud viited uute infotehnoloogiliste lahenduste kohta, portsu häid nalju, mõne huvitava loo, seiga või lihtsalt tuletab ta sulle meelde, et saab sind selles ja tolles asjas aidata…

Kas mäletad lapsepõlvest, kelleks Sa saada tahtsid? Oli sul iidoleid või eeskujusid, kellele sarnaneda soovisid?

Otseselt ehk mitte. Aga eks erinevad filmi- ja romaanikangelased mängisid ikka oma osa, Robin Hoodist Sherlock Holmesini. Natuke suuremana lugesin Tolkieni ja fännan teda hirmsat moodi tänase päevani. Ehk sealt võikski võtta tegelase, kelle moodi sooviksin olla – Aragorn. Mitte seetõttu, et ta lõpuks kuningaks sai, vaid tema iseloomu ja oskuste pärast, eriti tahaksin temalt õppida tagasihoidlikkust.

Mis põhjusel valisid omal ajal õpinguteks Tallinna Tehnikaülikooli? Mis sind tehnika poole tõmbas?

Tegelikult lõpetasin inglise keele eriklassi omaaegses 44. keskkoolis (praegune Mustamäe gümnaasium), nii et keskharidus on pigem humanitaarne. Aga tollal pidi koolis ka nn lisaeriala õppima ja meil oli võimalik käia arvutiõpetuse tundides. Algul oli seal pool klassi, kuu aega hiljem olin üksi ja sain sealsetelt arvutimeestelt eratunde… Sealt ilmselt see huvi tekkis.

Kuidas Sinust õppejõud sai?

Ilmselt on midagi päritud (ema ja kaks tädi on õpetajad). Magistriõppes pidi juba nn pedagoogilist praktikat tegema, endalegi üllatuseks läks see täitsa ilusti. Doktorantuurist alates olengi enam-vähem pidevalt õppetööga tegelenud.

Sulle omistati 2007. aasta kevadsemestril IT Kolledžis „parima õppejõu“ tiitel? Kuidas Sinust üliõpilaste lemmik on saanud?

Üks kommentaar tudengitelt oli “Väga hea must huumor”… Võib-olla aga ka seetõttu, et ei armasta võimunäitamist, üritan tuletada enda kooliaegu meelde (minu Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud olid väga tasemel õpetajad ning samas väga mõnusad inimesed) ja end tudengi rolli panna. Hinded ümardan kahevahel olles kah ülespoole. 🙂

Kuidas Kaidost Kakk sai?

Kunagi tegi üks Grendeli-nimeline Tartu bänd segase laulu “Kakk ja pääsuke”, mis rääkis kakust, pääsukesest ja puravikust, kes üksteist ei salli. Lugu hakkas nii hullusti kummitama, et seda tuli igal pool jorutada. Viimaks sai see endale jututoas kasutajanimeks võetud ja ülejäänu on ajalugu – tekkis alter ego Kakk Siiber, KLD (Kõikide Lolluste Doktor).

Oled tuntud sõnameister. Selgita lugejatele, mis on:

• Kakupesa?

… on Kaku kodune internetiserver, elab peegli taga esikukapis ja teenindab enamikku minu õppetööst ja ka muust netivajadusest. Tehnokiibitsejatele: kahetuumaline AMD protsessor, 4GB mälu, 2x500GB RAID1 kettad, Ubuntu Server Edition, Elioni 1Mbit SDSL.

• Kaku Akadeemia?

E-õpe Kaku moodi ehk kõik minu õppematerjalid, mida levitan eranditult vaba litsentsi (GNU FDL) alusel.

• Pingviiniaabits?

Omaaegne Tallinna Ülikoolis kirjutatud ja tavakasutajatele suunatud Linuxi õpik, tänaseks juba üsna vananenud.

• tudengite välimääraja?

1999. aastal vaimuvälgatusena kirjutatud libapsühholoogiline käsitlus kaheksast peamisest nais- ja meestudengi tüübist. Tartu eripedagoogid lubasid lõõpimisi mulle selle eest psühholoogia magistrikraadi anda…

• väike siibrisõnastik?

Napakate definitsioonide leksikon, mida ei ole tervislik tõsiselt võtta.

Mis sind e-õppe temaatikani viis?

Otseselt ilmselt tööleasumine Tallinna Ülikooli haridustehnoloogia keskusesse 2002. aastal, kuigi enda materjalid panin veebi juba 1996.

Kas oled suutnud e-õppe pisikuga nakatada ka enda lähedasi?

Eks mingil määral kindlasti. Kuigi ma ei pea e-õpet universaalseks lahenduseks. E-õppe puhul jääb siiski puudu inimlikust mõõtmest. Üritan ise rakendada võitluskunstidest pärit liini – õpetaja on jaapani keeles “sensei”, see sõna tähendab otsetõlkes “varem sündinud” (seda kasutatakse ka üldise lugupidava pöördumisena vanema inimese poole). Ehk siis mitte mingisugune kaikaga kubjas, vaid vanem sõber, kes on muuhulgas ka mõned lollused elus juba ära teinud ja saab nooremaid nende eest hoiatada. Seda kõike on praegu e-vormis natuke raske saavutada.

Sa oled oma huvialadena nimetanud: internet ja võrgukultuur, vaba tarkvara, muusika, kirjandus, luule, filosoofia, teoloogia, sõjaajalugu, võitluskunstid ja mootorrattasõit. Räägi nendest lähemalt (eredamaid hetki). Kas vanasõna „Kes teeb, see jõuab!“ peab paika?

Eredaid hetki on olnud iga ala pealt. Viimase aja eredamad momendid on vist seotud sellega, kuivõrd edukaks on osutunud võitluskunstide kasutamine puuetega inimeste taastusravis. Muusikas on värskeim ere hetk eilne (01.september) mitmetunnine jämm Mardiga (Laanpere) iCamp projekti lõpuüritusel. Aga ilmselt peab see vanasõna tõesti paika.

Kas oled oma loomult alati selline naljavend olnud? Kas oled mõelnud ka humoristina karjääri teha?

Eks huumor on aidanud rasketest momentidest üle, neidki on jagunud. Aga humoristiks… Kas midagi sellist (vaata pilti)? Ehk siiski mitte… 🙂

Kui saaksid valida ajastut elamiseks ja töötamiseks, siis mis ajastu oleks Sinu valik?

Ilmselt tänapäev. Vanadest aegadest tunnen aga enim huvi keskaja vastu, seda nii Euroopa kui Jaapani poole pealt. Miks keskaeg – Jaapani poole pealt muidugi samuraide kuldajastu ja traditsiooniliste võitluskunstide sünniaeg, Euroopa poolelt… Ütleme siis, et vaimsus. Midagi sinna kuningas Arthuri kanti. Ühine nimetaja olekski ehk “rüütlikultuur”. Võib ka veel korra Aragorni meenutada. 🙂

Mis oleks Eesti hariduses teisiti kui Sina oleksid haridusminister?

Ilmselt mind sinna keegi ei pane… Aga näiteks:

• Õpetajate palgad peaksid võimaldama valikut kandidaatide vahel (pole otseselt haridusministri võimuses, kuid midagi ehk siiski). Siis on ka võimalik inimestelt enam nõuda (näiteks pidevat erialast vormisolekut).
• Kohustuslik matemaatika riigieksam, arvuti/meediaõpe (muuhulgas koos elementaarse andmeturbe ja võrgukäitumise õpetamisega – aitaks ära hoida suuri rumalusi ning ahistamiste ja pettuste ohvriks langemist võrgus) ning maailmavaate- ja eetikaõpetus gümnaasiumis (kogu multikultist pasundamise juures unustatakse vastavad teadmised täiesti andmata – tüüpiline eestlane satub budisti ja nudisti eristamiselgi raskustesse, eri sorti kristlastest rääkimata. Väiksemaks muutuvas maailmas võib sihuke võhiklus aga isegi ohtlik olla).
• Kehalise kasvatuse süsteemi põhjalik reform – ühelt poolt nõue, et igaüks end võimetele vastavalt liigutaks, teisalt võimalus teha seda endale sobivas vormis ning ilma absurdseid normatiive nõudmata.

Kokkuvõttes oleks kooli ülesanne kasvatada oma peaga mõtlevaid ja riigile lojaalseid kodanikke …

Loe lisaks:

Huvitavamad faktid Kaku eluloost

Sünniaeg: 12.09.69

Töökoht: IT Kolledži õppejõud, Tallinna Ülikooli sotsiaalse ja vabatarkvara dotsent (0,25)

Haridus: Tallinna Tehnikaülikool, tehnikateaduste doktor, 1999

Huvitavamad faktid Kaku eluloost:

• Kange suhtumine oli olemas juba päris väiksena – vanaema teadis rääkida, et põnn keeldunud bussi esiosas istumast kohale, kus oli punase ristiga silt. Et see on haigete koht!
• Vaatas noorena liiga palju van Damme’i, Norrist ja Seagalit ning on nüüdseks tegelenud erinevate kaklemise kunstidega juba aastast 1990. Tegelikult on need igapidi väga palju juurde andnud – nüüd üritan saadut teistele edasi anda.
• 
  Hakkas enne klaverit mängima (neljaselt) kui kõndima (kuueselt).
• Mängis koos nelja teoloogiatudengiga mitte eriti vagurat ja leebet muusikat tegevas ansamblis “Probaton” (kreeka k. “lammas”).
• Veetis märgatava osa lapsepõlvest Haapsalus sealses sanatoorses haiglas.
• Ühe teooria järgi on arenenud pingviinist, karust ja papagoist. Ei karda külma (ja fännab Linuxit), armastab magusat (ja vahel kipub kaklema) ja patrab kogu aeg (ning enamasti ei tea, mida  räägib).
• Eesti Karismaatilise Episkopaalkiriku Harkujärve koguduse liige

 Kolleegid Kakust

Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogia keskuse juhataja

Olen Kaidoga koos töötanud 2002.aastast kui ta tuli Tallinna Tehnikaülikoolist üle meie haridustehnoloogia keskusesse teaduriks. Praeguseks on ta oma põhitöökohaga küll liikunud IT Kolledžisse, kuid kuna ta jättis endale 0,25 dotsendikohta Tallinna Ülikooli informaatika instituudis, siis hoian ma Kaku töölauda oma paremal käel ikka tema päralt ja kord-paar nädalas astub ta ikka läbi.

Tegelikult kutsume me oma seltskonnas teda üliharva Kaidoks – meie jaoks on ta ikkagi Kakk. Ja Kaku nimega seostub kindlasti eelkõige kirglik avatud lähtekoodiga tarkvara reklaam (s.h. pidev Microsofti e. Pisipehme aasimine), kiiksuga huumor, idamaised võitluskunstid ja minu jaoks ehk isegi kõige olulisem – muusika. Ei lähe mööda ühtegi haridustehnoloogia keskuse väljasõitu või pidu ilma, et me Kakuga koos ei musitseeriks – tema oma sündi või basskitarriga ja mina oma kitarriga.

Kakuga suhtlemine pakub alati paraja portsu positiivset ellusuhtumist, temaga koos õpid tundma rõõmu lihtsatest asjadest. Samuti olen temalt õppinud seda, kuidas jääda heaks sõbraks inimesega, kellega sul on radikaalseid maailmavaatelisi erinevusi. Ja muidugi õpin temalt jätkuvalt seda, kuidas ühise musitseerimise oskusi täiustada.

Hans Põldoja, Tallinna Ülikooli teadur

Olen Kaidoga koos töötanud viimased kuus aastat. Esmalt seostub mulle temaga fanaatiline vaba tarkvara usk ja omapärane huumorimeel. Kaidolt võiks õppida seda, kuidas ta suudab igapäevase töö kõrvalt nii paljude erinevate hobidega tegeleda, nagu jaapani keppidega vehkimine, tsiklisõit, muusika, jne.

Peeter Normak, Tallinna Ülikooli Informaatika Instituudi direktor

Tihedam koostöö Kaidoga algas 2002. aastal, kui Kaido lõi kaasa teaduse sihtfinantseeritava teema Nr. 0132492s03 “Veebipõhise konstruktivistliku õpihaldussüsteemi pedagoogilised lähtealused ja rakendusmudelid Eesti kõrghariduse kontekstis” ettevalmistamisel. Alates 2003. aastast oli ta vanemteadurina mainitud teema üheks põhitäitjaks.

Kaidot iseloomustavad väga kindlad ja selged seisukohad praktiliselt mistahes IT valdkonna probleemi kohta, suur töövõime, muusika. Kaido meelistemaatikat markeeriksin eelkõige järgmiste märksõnaga: vabavara, avatud lähtekood,  autorikaitse. Kaido töövõimet iseloomustab aga fakt, et ta valmistas ühe õppeaasta jooksul ette ja viis läbi neli uut mahukat inglisekeelset magistrikursust! Muusikas ei ole Kaido mitte ainult ekspert ja muusika passiivne tarbija, vaid ka suurepärane interpreet; ta on võimeline koos kolleegide Mardi, Erika, Jaagupi, Mauri ning TLÜ informaatika instituudi vokaalrühmaga panema kuulajad nii rõõmust hõiskama kui hardusest nutma.

Kaidolt olen õppinud aktiivset eluhoiakut ja soovi asju paremaks muuta.

Kalle Tammemäe, IT Kolledži rektor

Tunnen Kaidot kui TTÜ kolleegi enam kui tosin aastat. Esimesed sisulisemad kokkupuuted langevad aega kui ta juhatas TTÜ arvutuskeskuses Rehabilitatsioonitehnoloogia laborit. Olime koos ka professor Leo Võhandu doktorandidele mõeldud tuntud Eriseminaride sarja kuulajad/osalised. IT Kolledži algusaastatel võttis Kaido üles uudse sissejuhatava õppeaine IT sotsiaalsed, eetilised ja professionaalsed aspektid, mille kohmakas nimetus mugandus tema käes kiiresti ITSPEA-aineks. Alates k.a. augustist töötab Kaido juba täiskohaga õppejõuna IT Kolledžis. Teravamalt on meelde jäänud üks kaugetest kohtumistest TTÜ Rehabilitatsioonitehnoloogia laboris, kus ta demonstreeris erivajadustega inimestele mõeldud elektroonikaseadmete kasutamise hõlbustamiseks lisandeid – suuri punaseid nuppe, mis on paigutatakse konkreetsele isikule füüsiliselt sobivamatesse ruumipunktidesse. Kaido nimega seondub vägagi palju – lisaks tuntusele ning tudengite poolt hinnatud õppejõuna mitmetes kõrgkoolides on silmatorkav tema nähtavus muudes virtuaal- ja reaalmaailma sfäärides nagu Kakuakadeemia, vaba tarkvara foorumid, Eesti Infotehnoloogia Seltsis ja Linux User Group-s  ning hoopis teisest äärmusest – tema tegevus idamaiste võistluskunstide alal. Samas arvan, et ma ei tunne pooltki tema tegevuse tegelikust ulatusest. Inimeselt, kes on tugev isikuna ja kellel on tugev sisemine hoog vürtsitatud paraja huumoriga, on alati palju õppida. Esmajoones võiks nimetada avatumat vaadet avatud tarkvara rollile ühiskonnas, erivajadustega tudengite olukorra paremat mõistmist (Kaido nõu oli vägagi oluline IT Kolledži uue maja ehitusel).

 Õppijad Kakust

Janne Raavik, IT Kolledž

Kaido Kikkase nimega seostub mul esmalt heatujuline, laia silmaringiga, sõbralik õppejõud, kes võiks olla teistele õppejõududele eeskujuks oma õppeaine huvitavamaks ja paeluvamaks muutmisel. Tema loengutele andsid vürtsi juurde vaimukad tsitaadid ja tarkuseterad, mis tegid loengud meeldejäävaks ja õppeaine lihtsalt omandatavaks.

Kristiina Kaarna, IT Kolledž

Kaido kohta käib kaks sõna: Linuxi kummardamine 🙂 Laiemas plaanis aga see, et jääb mulje, et Kaido tegeleb selle erialaga, mis talle siiralt meeldib – on talle korraga nii töö, elukutse kui ka hobi.

Teistel õppejõududel oleks temalt väga palju õppida. Põhiline:

• Kuidas muuta oma nõrgad küljed tugevateks.
• Kuidas väärikalt ja tõhusalt kehtestada oma autoriteeti.
• Tegeleda inimeste õpetamisega ikka põhjusel, et selline tegevus endale meeldib, huvi pakub ja sobib. Mitte olla õppejõud mugavusest või olude sunnil.
• Olla paindlik, mõistlik ja vastutulelik, väärtustades (õhtuõppe) tudengite tööaega sama kõrgelt kui oma tööaega.

Mulle meenub tema loengutest üks tema tsitaate, kus ta iseloomustas turundust hea vanasõnaga: “Turundus on eskimole jäätise müümise kunst”.

Väljavõte väiksest siibrisõnastikust

• AUTORIKAITSE – katusepakkumise vorm kunstiinimestele
• BARDACCHUS (loe: bardakkus) – vanarooma pohhuismijumal, venivillemite ja käegalööjate müütiline kaitsja. XXI sajandi alguses täheldatakse tema kultuse taassündi Põhja-Euroopa aladel, samuti on teda juba meie ajaarvamise algusest saadik kummardatud Sarmaatia väljadel.
• DISKURSUS – “Ma ei ole loll! Mul on oma diskursus, mis ei kattu teiste omaga. See siin on tegelikult apelsin.” (närib munakivi edasi)
• FILOSOOFIA – algtähenduses “tarkusearmastus”, reaalsuses aga võimalus genereerida haigeid ideid ja jääda seejuures inimeste seas lugupeetuks.
• INTELLEKTUAALNE OMAND – mõttetute inimeste mõttetud mõtted ehk “appiii, keegi tahab minu unenägusid ära varastada!”
• SKEPTIK – “Ma ütlen sulle veel kord – läheduses pole ühtegi posti!” (BONK!! Ai kurrr…)
• VESI – üks põhielemente ja laiema kasutusampluaaga mateeriavorme – kasutatakse nii ristimiseks kui ka peale tõmbamiseks.

Loe juurde: http://www.kakupesa.net/kakk/siibrisonastik.php