Kodus proovib Kaja iseseisvalt Moodle’i kursusele õppematerjale lisada. Tekstiga pole mingeid probleeme, kuid esialgu ei saa Kaja hakkama piltide lisamisega. Kaja saadab haridustehnoloogile e-postiga kirja, kus ta oma probleemi kirjeldab. Vastuseks saab ta juhised, kuidas piltide lisamine käib. Nii õnnestub lõpuks piltide lisamine edukalt.
Edasi keskendub Kaja kursuse õppeprotsessi kavandamisele. Ta alustab õppijate jaoks oma e-kursuse tegevuskava koostamist, kus ta kirjeldab kogu kursuse jooksul toimuvat õppetööd. Tegevuskava põhjal saab õppija ülevaate, millal toimuvad auditoorsed kohtumised ning kuidas on üles ehitatud veebis toimuv õpe – milliseid materjale tuleb vastaval ajaperioodil lugeda, millistes tegevustes osaleda, milliseid hindelisi ülesandeid sooritada, millised on tähtajad jms.
Kaja otsustab, et õppijatele e-kursuse jooksul antavad tegevused ja hindelised ülesanded peavad olema võimalikult mitmekesised ning toetama kursuse õpieesmärkide saavutamist. Kursuse alguses tutvustavad õppijad sissejuhatavas foorumis kaasõppijatele inglise keeles oma huvialasid ning küsivad teistelt täpsustavaid küsimusi või lisainformatsiooni. Iga teema juures pakub ta õppijatele võimaluse enesetestide abil sõnavara ning grammatiliste vormide omandamist kontrollida. Kogu kursuse vältel on õppijatel võimalik foorumis küsida, kui neil on midagi arusaamatuks jäänud või on probleeme tekkinud. Üldfoorumit kasutab Kaja ka teadete ja korraldusliku info jagamiseks õppijatele.
Hindelisteks ülesanneteks on grammatikatest, referaadi koostamine etteantud teemal, arutelus osalemine ning rühmatööna juhtumi analüüsimine.
Testi koostab Kaja Moodle’i testi vahendiga ning esialgu haridustehnoloogi tehnilise abiga. Testi küsimused on tal juba Wordi failina olemas, sest varem lasi ta õppijatel selle testi sooritada paberil. Testis kasutab ta valikvastustega, lühivastusega ja vastavusse seadmisega küsimusi ning lünkteksti. Teste hindab ning tagasisidet annab Moodle automaatselt.
Referaatide koostamisel annab Kaja õppijatele igaühele oma teema ning õppijad postitavad referaadid Moodle’is vastavasse hindelisse foorumisse. Õppijate ülesandeks on anda vähemalt kahele esitatud referaadile foorumis tagasisidet. Referaatide suuline ettekandmine toimub auditoorsel seminaril, et arendada õppijate suulist eneseväljendusoskust. Ettekande järel esitatakse küsimusi ja neile vastatakse.
Veebipõhise arutelu otsustab Kaja teha sünkroonselt jututoas. Õppijad tulevad kindlaks määratud ajal Moodle’i kursusele, sisenevad jututuppa ning arutlevad etteantud teemal. Õppijate arutelus osalemise hindamisel on Kajale abiks jututoa vestluse logifail.
Rühmatöö puhul esitab Kaja õppijatele videoklipina juhtumi kirjelduse. Videoklippi kasutab ta sellepärast, et arendada õppijatel ingliskeelsest suulisest tekstist arusaamise oskust. Õppijate ülesanne on rühmaliikmetega selle juhtumi analüüsimine ja juhtumikirjelduses toodud probleemile lahenduse leidmine. Rühmatöö jaoks kasutab Kaja wikit ja foorumit. Wiki abil saavad rühmaliikmed ühiselt rühmatöö faili toimetada.
Järgmine kord haridustehnoloogiga kohtudes tutvustab Kaja, milliseid tegevusi ja ülesandeid on tal plaanis oma kursusel kasutada. Haridustehnoloog kiidab Kaja kavandatud tegevused heaks ning lubab teda tehniliselt aidata. Rühmatööks soovitab haridustehnoloog rohkem aega planeerida, sest veebipõhine rühmatöö vajab harjumist ja pole nii kiiresti teostatav kui auditoorne. Lepitakse kokku, et kui Kajal kursus enam-vähem valmis on, vaatab haridustehnoloog kursuse veel kriitilise pilguga üle ning aitab vajadusel enne kursuse kasutuselevõttu selles muudatusi teha.
Möödub kaks nädalat ning Kaja võib rõõmuga tõdeda, et tema e-kursus on valmis ning õppijad võib kursusele sisse lasta. Tagantjärele analüüsides arvab Kaja, et e-kursuse loomise protsess oli aeganõudev, kuid rohkesti kasulikke teadmisi ja oskusi andev.
Soovime Kajale edu e-õppe kasutamisel ning jõudu oma kursuse täiendamisel ja parandamisel. Ükski e-kursus pole kunagi nii hea, et seda ei saaks paremaks muuta!