Õpiobjekt – mis loom see on?

Mis see õpiobjekt siis on?

Ilmselt nii palju, kui on õpiobjektidega tegelevaid inimesi, on ka õpiobjektide definitsioone … Erinevused seisnevad eelkõige käsitluse ulatuses, kuid isegi õpiobjektide kasutamise eesmärkides. Kõige laiemalt on õpiobjekti defineeritud kui igasugust digitaalset või mittedigitaalset objekti, mida saab õpetamisel või õppimisel kasutada. E-õppe kontekstis on õpiobjekti mõistet kitsendatud digitaalsele vormile ning eelkõige õppimisele, mitte õpetamisele (Wiley, 2000). Kuna e-õppe seisukohalt peetakse kõige olulisemateks õpiobjektide tunnusteks digitaalset vormi, taaskasutamist ning sobivust õppimiseks (mitte õpetamiseks), tundub kõige kohasem järgmine definitsioon: õpiobjekt on terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss.

Õpiobjekt on terviklik, erinevates õppekontekstides taaskasutatav, õppimist toetav digitaalne ressurss.

Heal lapsel mitu nime … ja nägu

Õpiobjektide laialihajuvad piirid peegelduvad ka nende erinevates nimetustes. Nii võib klassikalise õpiobjekti (Learning object) sünonüümina tuua väikseima õpiobjekti ehk teadmisobjekti (Knowledge object) ning teise äärmusena veebipõhise õppematerjali (Online learning material, MERLOT) (Wiley, 2000).

Selle kahe äärmuse vahele mahub terve hulk õpiobjekte, mis erinevad üksteisest komponentide (üks või mitu fundamentaalset ehk ühte tüüpi õpiobjekti), pedagoogika (kas on pedagoogikavaba või põhjalike õpijuhistega ning tunni ülesehitust järgiv) ning interaktiivsuse (kas ja kuidas reageerib õppija tegevusele) poolest.

Seega on kõige lihtsamad õpiobjektid üksikud skeemid, fotod, tabelid, tekstid ning kõige keerulisemad interaktiivsed sisupaketid, mis koondavad endasse tekstil, graafikal, videol, animatsioonil vm baseeruva õppematerjali, tegevused õpitava kinnistamiseks, harjutamiseks ning rakendamiseks, järgides üldjoontes SCATE-mudelit (Mimirinis & Dafoulas, 2005):

  • Scope – sissejuhatus, eesmärgid, eeltingimused, nõuded
  • Content – õppematerjalid (tekst, audio, video, graafika)
  • Activity – tegevused õpitava kinnistamiseks, harjutamiseks, rakendamiseks
  • Thinking – reflekteerimine, arutlemine
  • Extra – lisamaterjalid

Milline on hea õpiobjekt?

Õpiobjekti headust saab mõõta selle kasutamisest lähtudes – kuivõrd õpiobjekt aitab saavutada püstitatud eesmärke/õpiväljundeid (Haughey, Muirhead, 2005).

Õpiobjekt kui õppematerjal peaks olema:

  • mõistetav (sisu ja keel on korrektne, materjal on hästi struktureeritud, nii lihtne ja selge kui eesmärgi jaoks asjakohane ja võimalik)
  • õppeprotsessi toetav (kasutab sobivat tehnoloogiat, sõnastatud on eesmärgid/õpiväljundid ning õpiobjekt võimaldab nende saavutamist, vastab sihtrühmale, kasutamiseks on selged juhised, materjal on illustreeritud ja näidetega)
  • korrektselt disainitud (kasutajasõbralik, lihtne, esteetiline, tehniliselt universaalne)
  • autoriõigusi arvestav (viidatakse kasutatud allikatele, märgitud on autor ja loomise aasta, vajadusel on ära toodud kasutamise tingimused)

Kuidas vajalikku õpiobjekti internetist üles leida?

Üks hea õpiobjekt on varustatud metaandmetega – informatsiooniga selle õpiobjekti looja, sisu, vormi ja kasutamise kohta. Korrektsed metaandmed muudavad õpiobjekti kasutajale leitavaks. Nii on võimalik otsingut kasutades leida üles just enda jaoks sobiv õpiobjekt. Mõnel õpiobjektil (nt veebileht) võivad metaandmed endal küljes olla. Enamasti seotakse metaandmed aga õpiobjektiga andmebaasis (repositooriumis), sisestades etteantud väljadele näiteks nimetuse, tüübi, autori andmed, kirjelduse, sihtrühma, keele jne.

Kellele õpiobjekt kuulub?

Üldjuhul (kui lepinguga pole teisiti määratud) kuuluvad õppejõu/õpetaja loodud õppematerjalide (jm töökohustuste hulka kuuluvate tegevuste tulemuste) varalised õigused tööandjale (koolile) ja isiklikud õigused loojale (õpetajale/õppejõule). Isiklikeks ehk moraalseteks õigusteks (kokku 9) on näiteks õigus autorlusele, puutumatusele, avalikustamisele. Varalisteks õigusteks (kokku 6) on näiteks õigus reprodutseerimisele, avalikule esitamisele, tõlkele, kohandamisele. Seega peab varaliste õiguste alla kuuluvate tegevuste jaoks ka õpiobjekti loojal olema tööandja luba.

Allikad:

David A. Wiley (2000). Learning Object Design and Sequencing Theory EQUENCING THEORY

Haughey, M., Muirhead, B. (2005). Evaluating learning objects for Schools. Journal of Instructional Science and Technology.

Mimirinis, M. & Dafoulas, G. A. (2005). Enriching a Pedagogical Model for the Implementation of a Virtual Training Environment. Proceedings of the Fifth IEEE International Conference on Advanced Learning Technologies.

MERLOT. Evaluation Criteria for Peer Reviews

Tags:

Autorist