Meie iga-aastase e-õppekonverentsi sarnaseid konverentse toimub mitmes riigis. Sel kevadel kutsuti mind osalema Sloveenia SIRIKTi (IKT-põhine õpe ja uuringud) konverentsile Sloveeniasse ja ITK (Interaktiivsed Tehnoloogiad Koolituses) konverentsile Soome. Neil mõlemal on sarnasusi meie konverentsiga – põhiliselt rahvuslik olemus, s.t enamik ettekandeid ja ettekandjaid on oma riigist ja omas keeles, aga esinevad ka kutsutud külalised mitmest välisriigist, toimuvad töötoad jne. Püüan allpool aga keskenduda just sellele, mis on neis konverentsides meie omast erinevat.
Hariduses kasutusel oleva riist- ja tarkvara näitus tõstis oluliselt osalejate arvu
Mõlema konverentsi puhul üllatas osalejate rohkus. Kranjska Gorasse, kus SIRIKTi pika ajalooga konverentsi viimased neli aastat on korraldatud, kogunes sel aastal rekordiliselt 650 osalejat. Arvestades, et Sloveenia rahvaarv on meie omast ainult poolteist korda suurem, on see märkimisväärne hulk. Soome ITK konverentsil, mis toimub juba 20. korda Hämeenlinnas, oli kohal 1600 inimest, mis pidi viimastel aastatel olema üsna tavapärane arv. Osalejate suurt hulka mõjutab ilmselt ka see, et koos konverentsiga toimus mõlemal pool hariduses kasutatava riist- ja tarkvara näitus. Nii Sloveenias kui ka Soomes andsid sel aastal tooni puutetahvlid – neid oli paljudelt firmadelt, igasuguse disaini ja tarkvaraga, mida soovijaile kohe näidati. Aga näitustel olid kohal ka kirjastused, Sloveenias koolidele (arvutitega juhitavaid) katseseadmeid müüvad firmad ja Soomes palju e-
õppekursuste pakkujaid.
Konverentsil pöörati erilist tähelepanu koolidirektorite kaasamisele
Sloveenia SIRIKTi konverentsi peakorraldaja on ARNES, kohalik akadeemilise andmeside organisatsioon. Seepärast on konverentsi esimene päev nn ASRNESi kasutajakonverents, kus tutvustatakse arvutivõrkude arengu-uudiseid, korraldatakse akadeemiliste kasutajate ümarlaudu ja kus osalejad on põhiliselt kõrgkoolidest. Ülejäänud kolmel päeval on põhiesinejateks õpetajad ja õppejõud, aga ka mitmed kutsutud väliskülalised, kellest osa on kutsunud firmad. Inimeste arvu järgi oli töö SIRIKTi konverentsil organiseeritud kuues paralleelsessioonis ja seitsmendana jooksis iga päev ARNESi koolitussessioon. Konverentsi keskmine päev ja spetsiaalne paralleelsessioon olid pühendatud koolidirektoritele. Õpetajatega vesteldes selgus, et kui direktor ise kohale tuleb, siis on ka õpetajatel palju lihtsam osalemiseks koolilt luba ja toetust saada, kuigi maksta tuli õpetajail ainult elamine ja kohalesõit. Osavõtumaksu konverentsil ei olnud, ka toitlustamise nelja tärni hotelli restoranis maksid organiseerijad. Mitmel pool rippusid Euroopa Liidu lipud, järelikult finantseeriti osa tõukefondidest.
Konverentsil esines ka muljetavaldav hulk haridusministeeriumite esindajaid eririikidest
SIRIKTi konverentsi iga päev algas plenaarsessiooniga, kus esines palju väliskülalisi (UK, Holland, Austria jne). Konverentsile andis tähtsust juurde see, et avaettekande tegi haridusminister isiklikult ja kohal oli ka naabermaa Austria haridusministri asetäitja. Haridusministeeriumi kõrgeid ametnikke oli mitmeid, osa neist esines ka ettekannetega, tutvustades üleriiklikke projekte ja uusi rahastamisskeeme IKT toe suurendamiseks õppeprotsessis.
Kui konverents ei tule interneti juurde, tuleb internet konverentsi juurde
Kuidas ühe tavalise, põhiliselt talvel suusatajaid ja suvel matkajaid teenindava nelja tärni hotelli internetiühendus sellise seltskonna vajadustele vastu pidas? Ega vist olekski pidanud, aga kuna konverentsi organiseeris ARNES, siis nemad organiseerisid ka korraliku internetiühenduse, kus peale kiire kanali töötas ka Eduroam, ja WiFi kattis kindlalt kogu neljaosalise hotelli, keldrist (kus olid konverentsi ruumid) kuni üsna viimase kolmekorruselise tubadekompleksi sopini (kus oli ka minu tuba). Igal juhul imestasin ärasõidupäeva hommikul lennuvälja transporti oodates, kuidas internet äkki nii aeglaseks on muutunud, enne kui ARNESi lahkumine meelde tuli.
Kohal oli ka grupp õpilasi, kes tegid iga päev lühikese 5–10minutilise ülevaatliku videofilmi, mida näidati järgmise päeva plenaarsessioonil.
Mis Sloveeniast kõige rohkem meelde jäi?
Hollandi ühe kooli juhitav õpetajate võrgustik ja nende õppematerjalide repositoorium, Kanada külalise väga oskuslik ja inspireeriv puutetahvli kasutus (pärast selgus, et kutsujaks oligi puutetahvleid müüv firma), horvaatide videokonverentsid operatsioonitoast meditsiiniüliõpilastele, Ljubljana rahvusvahelise kooli inglasest direktori ettekanne sellest, kuidas IKT kogu õppekava toetab. Kuna enamik konverentsi toimus sloveenia keeles, sünkroontõlge oli ainult ühes ruumis, siis ei kajasta mu loetelu kogu konverentsi, vaid ainult väikest osa sellest.
Konverentsil on oma vahva logo, mille idee pärineb ARNESi töötajailt. Logol on kujutatud arvutihiirt juustutükiga, viimane inspireeritud konverentsinime lühendi esimesest kolmest tähest „SIR”, mis sloveenia keeles tähendab juustu. Logo joonistas aga Sloveenia parim koomiksite autor, tehes seda tasuta. Juust on ka õhtuste vastuvõttude põhiline lauakate, varustajaks kohalik väiketalunik.
Täpsem info Sloveenia konverentsi kohta aadressilt http://www.sirikt.si/eng/sirikt2009.
20 aastat ajalugu ja karismaatiline juht
Soome ITK (Interaktiivne Tehnoloogia Koolituses) pealkirjaga „Me tahdomme!” ja alapealkirjaga „Huominen on täällä tänään” on kolmepäevane suurim konverents Soomes, mille teemaks infotehnoloogia kasutus hariduses. Konverentsil on 20aastane ajalugu ja karismaatiline juht Jorma Vetelma. Jorma oli see, kes, tulles USAst 1989. a doktoritööd tegemast, kutsus kokku esimese konverentsi. Konverents on kõik need 20 aastat toimunud Hämeenlinnas Häme Suveülikooli tehnilisel korraldusel. Suurem osa ettekannetest oli soome keeles, mille sekka üksikud diskussioonid ja ettekanded ka inglise keeles, autoriteks külalised Rootsist, Taanist, Jaapanist, ja mõned Soomes töötavalt külalislektorilt.
Soomlaste ja sloveenlaste temperamentsusest
Kuigi tavalise ettekujutuse järgi peaks sloveenlased (Vahemere maad) olema palju temperamentsemad kui soomlased (Põhjamaad), siis neist kahest konverentsist oli SIRIKT kaheldamatult enam vaoshoitult akadeemiline. Soome konverentsil andis tooni peakorraldaja sõpruskonna muusikaansambel, mis esines konverentsi avamisel ja andis tooni kogu konverentsile – plenaarsessioonide vahepaladena, õhtustele lauluga koosviibimistele baaris ja orgkomitee ametliku šampusega külalislektorite vastuvõtuni. Õhus oli kogu aeg selline sõpruskonna ja isetegemise meeldiv hõng.Soomlaste ja sloveenlaste temperamentsusest
Mitmekesised töövormid ja uued ideed
Konverentsi töövormid olid mitmekesised: vabavaraliste õppematerjalide turg, töötoad, arutelud jne. Kohapeal algatati veel üks sessioon, kus inimesed said rääkida uutest, alles algatatavatest projektidest.
Vestlustest organiseerijatega koorus välja idee suurendada Eesti ja Soome omavahelist konverentside külastamist, mis ilmselt nõuaks mõlemapoolseid pingutusi – näiteks mõlemale konverentsile ingliskeelse lisasektsiooni tekitamisega, kus siis vastastikku oma saavutusi tutvustada, ja ilmselt on vaja laiemalt õigeaegset teavitust organiseerida. Praegu on õige aeg sellele mõtlema hakata, et juba 2010. aastal oleks nii meie konverentsil arvukalt osalejaid Soomest kui ka ITK 2010-l suur grupp eestlasi. Sellel aastal oli seal kohal ilmselt kaks eestlast – allakirjutanu ja Hans Põldoja. Lähemalt ITK konverentsist http://www.hameenkesayliopisto.fi/itk/index.html.
Anne Villems
