Intervjuu eduka Tallinna Ülikooli täienduskoolitusjuhi Kadri Kiigemaga
E-õppe uudiskirja eelmisest numbrist leidsin enda jaoks olulised märksõnad: „majanduslangus” ja „vajadus õppida „kommertskursuste loojatelt””. E-õppe täienduskoolituskursuste looja, õppejõu ja korraldajana väidan, et iga kursus tähendab tegelikult palju enamat kui lihtsalt õppimine ja õpetamine. Kursus on mudel, mida peab ka juhtima.
Kuidas muutunud majandusoludes edukas olla, küsin minu jaoks edukalt juhilt Kadri Kiigemalt, teekaaslaselt Tallinna Ülikoolist. Uurin, milline on tema arusaam juhi edukusteguritest ja talle olulised juhtimisideed.
Kuhu tee on Sind viinud? Kust Sa tuled?
Tuleb meelde üks mõttekild, mis mõni aeg tagasi end analüüsides pähe tuli.
Õppisin Pärnu Ülejõe Gümnaasiumis muusikat ja näitekunsti ning laulsin aastaid mitmeid auhindu võitnud vokaalansamblis. Õpingud ja laulmine andsid mulle peale loovuse, kohusetundlikkuse, organiseerimis- ja esinemisoskuste tulevaseks eluks ja elukutseks äärmiselt vajaliku meeskonnatöö kogemuse. Ansamblilauljana pead millegi saavutamiseks tegema meeskonnatööd – ilma selleta ei sünni midagi. See andis ka saavutusele orienteeritud mõtteviisi, sünergiatunnetuse ja teadmise, et kui oled endast andnud maksimumi, siis oled igal juhul võitnud.
Omandades hiljem andragoogika eriala, olen jõudnud kutseni, mis laseb kogemuste varal paljudel mu tugevustel avalduda. Olen valmis riskima, eesmärgi nimel pingutama ja saavutustele orienteeritud meeskonda juhtima.
Selle teadmiseni olen alles hiljuti jõudnud, et iga samm, mille olen spontaanselt või teadlikult oma teel astunud, on viinud mind lähemale sellele, mida ma praegu teen.
Kuhu Sa kuulud? Kes on Sinu tsunft?
Kadri Kiigema
Ma arvan, et kõige laiemas mõttes kuulun täiskasvanukoolitajate kogukonda, kus on kõrge missioonitunne. Koolitajana pead andma endast kõik, et teistel midagi paremaks muutuks. Ise samal ajal pidevalt õnnestumistest ja vigadest õppides. Täiskasvanukoolituses töötavad ühise mõttelaadiga inimesed, kes oskavad andja rõõmu väärtustada ja on kõrge enesejuhtivusega. Hea meel on, et viimasel ajal on tõeliselt toimima hakanud Eesti Akadeemilise Täienduskoolituse Koostöövõrgustik, mis annab kindluse, küünarnukitunde ja koostegemise rõõmu.
Kindlasti kuulun n-ö ülikooli tsunfti. Ülikool annab akadeemilise vabaduse, mis on loomingulistele inimestele väga oluline. Vabadusega kaasneb aga ka suurem vastutus. Avatud ülikoolis on õnneks kokku saanud inimesed, kel on peale loovuse ja missioonitunde ka enesejuhtimisvalmidus ja teadmine, et iga „tükk” tervikust peab toimima.
Üle kõige on muidugi minu tsunftiks perekond. Kui lähedastega on kõik hästi, siis on energiat ja motivatsiooni panustada end ka mujale.
Kas Sa elad päev, nädal või aasta korraga?
Üks esimesi ladinakeelseid sententse, mis mulle pähe jäi, oli „Carpe diem!”, „Püüa päeva!”. Tahan, et vaataksin iga päev seljataha ja ütleksin: „See läks hästi!”, „See on tehtud!” Kui iga päev elad asja ette, siis ei ole tähtsust, kas mõtled aasta ette.
Lugesin hiljuti üht raamatut, kus kirjutati: „Ära oota, mis päev sulle toob, vaid loo ise oma päev!” Ära oota, tee oma elust see, mida tahad … Praegusel ajal elamegi tegelikult päev korraga, sest keegi ei tea, mida homne tuua võib. Peame olema iga päev valmis valima vahendid, kuidas oma eesmärke saavutada. Kindel siht ja suund peavad jääma. Tuulelipuna ei saavuta midagi.
Täiskasvanukoolituse valdkonda puudutavad majandusmuutused väga otseselt – nii heas kui ka halvas mõttes. Kui ühel päeval on klient valmis investeerima kvaliteeti, siis teisel päeval peab ta valima kõige odavama teenusepakkuja, sest tal lihtsalt ei ole ressurssi. Ülikooli koolituse kvaliteedi langemine ei tule aga kõne allagi. Tähendab – me peame leidma võimaluse pakkuda maksimaalset kvaliteeti soodsalt, et keegi ei peaks millegi arvelt lõivu maksma.
Õpeta mulle, mida tähendab 1+1+1 edukuse võtmes.
Kindlasti on üks komponent ausus, see peab olema alati kõikides suhetes. Koolitusvaldkonnas tähendab see avatust, läbipaistvust ja paindlikkust. „Seda, mida lubad, seda ka teed!” Koolituse eesmärk ja sisu peavad vastama tegelikkusele ning suhted partneriga olema avatud ja ausad.
Siis kindlasti kõige paremal võimalikul moel meeskonnatöö. Sul võib olla mõtteid ja idee, aga elevandi koormat jõuab kanda vaid elevant. Koolituses saab ideest suurepärane lahendus vaid tõhusa meeskonnatöö tulemusena. Peab olema maksimaalselt orienteeritud koostööks kolleegide, klientide, koolitajate ja partneritega. See on meie töös kahtlemata üks edutegureid.
Kolmandaks on ettevaatamisvõime, mis tagab jätkusuutlikkuse. See, kes ja kuidas proaktiivsuse välja arendab, on kunst nii organisatsiooni kui ka isiku tasandil. Vaatad homsesse päeva ja elad tänases.
Need kolm komponenti on minu arvates fundamentaalsed. Kõik muu kuulub professionaalsuse mõiste alla ja on selle töö tegemiseks enesestmõistetav. See on minu valem.
Mis on kohanemine?
Kohanemine on kohalolemise ja kohale sobitumise tarkus.
Praegusel ajal tuleb mõelda, kuidas me uute oludega kohaneme. See tähendab pidevalt keskkonna ja ka enda analüüsi: Mida me saame ja mida ei saa muuta? Missugused tegevused ja tulemused on keskkonnast sõltumatud? Missugused sõltuvad?
Intelligentse organisatsiooni tunnus on tegutseda selle nimel, et keskkonda paremaks muuta. Ülikool peaks olema intelligentne organisatsioon, see on ju meie põhiolemus.
Kuidas Sa leidsid oma „Nokia“?
Ütleksin, et „Nokia” leidis mind! See on mu eriala, valdkond, organisatsioon, inimesed, kellega ma koos töötan.
Minu „Nokia” koosneb nii paljudest erinevatest komponentidest – valdkond, mis pakub niivõrd palju võimalusi, mitte ainult tegijatele, vaid ka sihtgrupile. See on Tallinna Ülikool, mis pakub täienduskoolitust. See on ka minu meeskond, nii avatud ülikool kui ka laiemas plaanis, minu tsunft.
Kui vaadata „Nokiat” leiutisena, siis kõigepealt sähvatab mingi idee, mida, miks ja kellele teha. Ka minu töö on üks suur leiutamine – leida esmalt ülikoolist üles koolitusidee ja selle teostajad ning teiseks selle idee sihtgrupp ja kasusaajad.
Tegelikult neid väikeseid töövõite, „Nokiaid”, on mitmeid. Sisuliselt iga koolitus, mis turul kindla niši leiab ja ülikoolile konkurentsieelise loob, on justkui „Nokia”.
Kui õnn Sulle naeratab, siis …
Viimasel paaril aastal on ülikooli täienduskoolitusel läinud väga hästi. Võib öelda, et õnn on meile naeratanud. See on preemiaks pika ja põhjaliku töö eest.
Edu on suurendanud indu teha veel rohkem ja veel paremini. Me pole jäänud loorberitele puhkama, et „Nüüd ongi nii hästi!”. Ma pole võtnud seda õnne enesestmõistetavalt. Pigem on see innustanud veel rohkem pingutama.
Kui õnn Sinust pöördub, siis …
… siis asume me vastuste jahile ja põhjuste analüüsi juurde. Ma olen tüüp, kes ei saa rahulikult edasi elada ja toimida, kui ei tea ebaõnne, konfliktide või probleemide põhjuseid. Ma pean põhjuse leidma kohe. Pean olukorra selgeks mõtlema. See on mul loomuses.
Kas see on meist tingituna või on konkurendid paremaks saanud või on turul toimunud mingid muutused … Kindlasti ei jää ma käed rüppe ootama, et õnn uuesti naeratama hakkaks. Tegijal juhtub mõndagi, magajal ei midagi.
Kui õnn pöördub, tuleb ka teisi veenda, et kõik ei ole veel läbi. „Jagatud mure on pool muret” peab sada protsenti paika. Kui kellelgi tsunftist ei lähe hästi, siis tuleb see mure ära jagada ja ühiselt lahendusi otsida. Rääkimine aitab nii mõnestki raskusest lihtsamalt üle saada. Eriti praegusel ajal – peame rohkem üksteist aitama ja toetama. Ainult sellisel juhul jääme terveks ja õnnelikuks.
Mida tähendab Sinu jaoks Nike?
Nike on edulugu. Kui tavakodanikuna mõelda, siis ta on üks paljudest. Ma ei julgeks öelda, et ta on tuhat korda parem kui Adidas või Reebok. Aga ta kuulub loetletud artiklitega kvaliteedimärkide hulka.
Selleks, et sinna nominentide hulka pääseda, peab kindlasti palju tööd tegema. Ja et nende hulgas püsida, tähendab suurematki pingutust. Uus on uus vaid täna. Homme on see juba vana.
Et turul tippude hulgas püsida, pead kogu aeg vaeva nägema: looma uusi tooteid, pakkuma uut kvaliteeti ja samas hoidma olemasolevat staatust. Kogu aeg peab midagi värsket pakkuma (nagu koolituses!) – et luua midagi, mis inimeste silmad särama paneb.
Kes saab Sinust siis, kui Sa enam juht ei ole?
Ma olen selle peale mõelnud, sest minu juhiks saamised elus on olnud alati mingil määral juhuslikud. Ma pole kunagi juhiks pürginud – elu on need võimalused mulle välja pakkunud ja ma olen neist kinni haaranud. Noored, kes teadlikult vaid juhiks pürgivad, võiksid teada, et juhiks olemises ei ole midagi romantilist ning see eeldab valmisolekut pingeliseks ja raskeks tööks.
Juhiks olemine tähendab seda, et pead olema 24/7 valmis võtma vastutust lisaks enesele ka teiste inimeste eest. Tunduvalt mugavam on töötada kellegi kõrval, kes läheb tulest ja veest läbi. Ja veab sindki kaasa. Ilmselt on minus nähtud hulljulgust ja kindlameelsust, et ma sealt ka läbi lähen. Mitte ei „taha”, vaid „lähen”.
Kui ma enam juht ei ole, siis saab minust kellegi jaoks väga usaldusväärne ja turvaline alluv või partner. Praegu ei oska ma öelda, millal ja kus võiks mind järgmine väljakutse ees oodata. Ülikoolis on veel palju teha ja väljundeid enese realiseerimiseks jätkub. Aga usun, et need omadused minus, mis toetavad juhiks olemist, avalduvad ka tulevikus mis tahes ametis.
Mis on Sinu sõnum neile, kes Sult tee kohta küsivad?
Juhi töö sarnaneb väga piloodi omaga – pead jääma enesekindlaks nii maal kui ka õhus. Peab olema palju jõudu, tahet ja oskusi, et õhku jõuda. Kui õhus oled, vastutad paljude eest. Ja sul peab olema palju tarkust, et see lennuk ka turvaliselt maa peale tagasi tuleks! Piltlikult öeldes pead olema nii realist kui ka visionäär. Jalad maas ja pea pilvedes!
Minu jaoks on juhina tähtis oskus innustada teisi oma lendu lendama. Igaühe parimad omadused avalduvad siis, kui tal on võimalus lennata oma lendu ehk teha seda, mida ta kõige paremini oskab ja teha tahab. Ka siis, kui keegi meeskonnast lahkub, ei saa kurvastada või vihastada, sest igal inimesel on õigus ja võimalus oma lennusuund valida. Iseasi, kas me oskame seda leida ja ka ära kasutada.
Karin Liikane
