Suvi, sillerdav suvi … Alles sai talve selgroog murtud, kui juba tehakse vaikselt jaanipäevaplaane. Nii saab selle aasta esimene pool läbi. Suvi tundub alati kuidagi kaugel ja väga pikk, aga kahjuks on see aastaaeg, mis läheb linnutiivul.
Istumine arvuti taga on söönud nii silmi kui ka tutvusringkonda
Tulemas on paljudele väga kiire kevad – tibude lugemise aeg. Osa õppijaid tõmbab oma ühele kooliteele joone alla. Kindlasti on lõpetamise aeg kõigile kiire ja närvesööv, et mingile edasiõppimisele ei taha üldse mõelda. Saaks ometi oma lõputööde ja eksamitega ühele poole, et siis jälle inimeseks muutuda. Istumine arvuti taga on söönud nii silmi kui ka tutvusringkonda. Lihased on kängus ja hing ihkab õue – päikest, tuult ja vabadust. Ja siis tuleb see võluaeg – SUVI, mis täidab kõik meie soovid ja me saame hakata laadima oma vaimseid akusid.
Esitame endale küsimusi
Põnev on see, et kui pihlakad hakkavad vaikselt tõmbuma roosakaks ja rõskus poeb hinge, hakkame vaikselt, aga järjekindlalt otsima võimalusi enese arendamiseks. Kevadel tekkinud õppimise tülpimus on sügisel asendunud ihaga õppida ja leida uusi enesearenguvõimalusi. Märkamatult oleme täitnud avalduse formaalhariduse lainetel jätkamiseks või siis avastanud mitteformaalse hariduse võlusid. Eriti nüüd, kus maailm on täis uusi võimalusi ja ahvatlusi – vanamoodi ei saa jätkata, sest muidu kaob leib laualt –, hakkab inimene otsima ja avastama endas uusi tahke. Esitame endale küsimusi: kuidas minna edasi, milline näeb välja minu teekond ja suudan ma ikka sellel teel püsida? Kas elu tuuled ja tormid ei murra mind? Kas minu kõrval on inimesed (minu pere, sõbrad), kes mind toetavad ja aitavad, et minu ideed ja mõtted saaks külvatud viljakasse mulda?
Lugemine teeb inimese mitmekülgseks, arutlemine nutikaks ja kirjutamine täpseks
Saksa filosoof Francis Bacon on öelnud õppimise kohta: „Ära õpi selleks, et vastu rääkida ega ümber lükata, ega selleks, et pimesi uskuda, ega selleks, et jutuainet leida, vaid ikka selleks, et kaaluda ja arutada. Mõned raamatud on mekkimiseks, teised neelamiseks, ja üksi mõned vähesed mälumiseks ja seedimiseks; ehk siis ühtesid raamatuid maksab ainult tükati lugeda, teisi küll lugeda, aga süvenemata, ja ainult harvasid raamatuid maksab otsast lõpuni läbi lugeda, hoolsasti ja tähelepanelikult. Lugemine teeb inimese mitmekülgseks, arutlemine nutikaks ja kirjutamine täpseks. Ajaloost ammutame tarkust, luulest vaimunõtkust, matemaatikast läbinägelikkust, loodusteadustest sügavust, kõlblusõpetusest väärikust, loogikast ja kõnekunstist vaidlusoskust. Õpingud kujundavad vaimuomadusi.” (Loomingu Raamatukogu 2004/40)
Loodan, et me ikka leiame oma kiires elutempos aega, et vaadata enda ümber, märgata oma lähedasi, viita aktiivtunnid raamatu seltsis, et ammutada energiat ja valmistada ennast ette selleks põnevaks ja väljakutseterohkeks sügiseks.
Ene Tammeoru
