Kõik, kes on kuulnud midagi õpiobjektidest, on ilmselt kuulnud ka õpiobjektide repositooriumitest. Ja kõik, kes on midagi kuulnud repositooriumitest, on ilmselt kuulnud Merlot’ nime. Merlot on üks suuremaid ja vanemaid õpiobjektide repositooriume maailmas. See loodi 1997. aastal ja oma kodulehe põhjal sisaldab praegu infot enam kui 20 000 retsenseeritud õpiobjekti kohta. Merlot’ repositoorium loodi algselt California Riikliku Ülikooli (California State University – CSU) süsteemi kuuluva 22 ülikooli huve silmas pidades. Nüüdseks on see kasvanud pea kõiki California kõrgkoole ühendavaks organisatsiooniks. Merlot’ repositoorium on muutumas ülemaailmseks koguks, kus on paljude USA ja kasvava hulgana ka teiste maade kõrgkoolide õppematerjale. Arvestades sellega, et üksnes Californias on sadu kõrgkoole – peale CSU ka kohalike kolledžite süsteemi kõrgkoolid (California Community Colleges – CCC) ja erakõrgkoolid, mille kuulsaim liige on Stanfordi Ülikool, ja seda, et ainuüksi CCC süsteemi kuulub kaugelt üle saja kolledži , siis on esindatud kõrgkoolide arv Merlot’ repositooriumis üsna suur.
Merlot, erinevalt mõnest teisest hooga alustanud repositooriumist, on püsinud elus väga kaua – rohkem kui tosin aastat. Jääda ellu väga kiiresti muutuvas IT-valdkonnas, eriti kõrgkoolide ühistegevuse keerulistes oludes – see pole lihtne ülesanne. Meil on millegi sarnasega hakkama saamas ainult e-Õppe Arenduskeskus.Selleks et aru saada, mis vägi sellist organisatsiooni koos hoiab, osalesin nende aastakonverentsil „Õppimine ja õpetamine võrgumaailmas”, mis toimus San Jose DoubleTree hotelli konverentsikeskuses selle aasta augusti keskel.
Kõigepealt torkas silma väga sõbralik ja tähelepanelik suhtumine kõikidesse osalejatesse. Sadade USA osalejate seas oli ka veerandsada väliskülalist eri riikidest (Austraaliast Kanadani, Soomest-Eestist Brasiiliani). Avamisel loeti ette kõikide riikide nimed, kust osalejad olid saabunud. Välismaalastele korraldati omaette sessioon, et me omavahel tutvuksime. Meile selgitati Merlot ambitsioone olla kogu maailma kõrgkoolide tugi ja vabalt kättesaadavate kvaliteetsete õppematerjalide varaait. Kui enamikust riikidest oli kohal üks-kaks osalejat, siis Taist saabus viieliikmeline delegatsioon, kes mulle kui eestlasele tõttasid kohe teatama oma sidemetest meie e-Õppe Arenduskeskusega. Nad palusid ka edastada tervitusi Ene Tammeorule. Maailm on väga väike.
Seni olin arvanud, et repositoorium on see, mille ümber Merlot’ elu keerleb – õpiobjektide metaandmete andmebaasi loomine, õpiobjektide retsenseerimine, andmete lisamine, viitade „elushoidmine” – need olid minu arvates Merlot’ põhitegevused. Kohapeal sain aru, et väga palju jõudu pühendavad nad inimvõrgustike loomisele ja ülalhoidmisele, kõrgkoolidevahelise koostöö arendamisele jms. Merlot sai ju alguse CSU liikmesülikoolide vahelise koostöö realiseerimiseks.Kuna Merlot propageerib avatud õppematerjalide ideed (nagu MIT ja paljud teised ülikoolid ja ühendused nii USAs kui ka mujal), siis pole üllatav, et avakõnelejaks oli kutsutud John Wilbanks, kes juhib Creative Commonsi projekti „Science Commons”. Ka tema rõhutas asjaolu, et arvutitest võrku moodustada on palju lihtsam kui inimestest, eriti akadeemilistest inimestest, uurijatest . See on aga hädavajalik, sest info hulk kasvab eksponentsiaalselt, kuid inimvõime seda töödelda on üsna konstantne. On aeg luua avatud teadmusvõrk. Digitaalses maailmas ei kaota me midagi, kui oma loodud asju vabalt jagame. Toetudes Metcalfe’i seadusele (iga võrgustiku väärtus on väljendatav tema kasutajate arvu ruuduna), on suurte mitmekihiliste võrkude loomine eriti tänuväärne tegevus.
Iga konverentsipäev algaski kutsutud esineja tunnise plenaarloenguga, edasi läks töö kaheksas paralleelsessioonis. Veel toimus firmade näitus, kus kohvipauside ajal loositi osalejate vahel välja firmade auhindu. Auhinna saamiseks tuli loosimise ajal füüsiliselt kohal olla. See oli aga üsna lihtne, sest samas ruumis serveeriti ka kohvipausi kohv ja suupisted. Igal juhul aitas see nipp kaasa elevuse ja näitusekülastajate arvu tõusule.
Värvikamad esinejad konverentsil
Kuigi konverents kestis ainult kaks ja pool päeva, oli meeldejäävaid esinemisi palju. Esinejateks olid ju California ja teiste piirkondade ülikoolide innovaatilised õppejõud, kelle professionaalsetel sessioonidel magama küll ei saanud jääda. Meeldejäävad olid ka teiste päevade plenaaresinejad. Kõik nad olid tegevõppejõud ja rääkisid IKT kasutamisega seotud praktilistest õpetamisküsimustest. Rohkelt oli sektsioonides juttu aktiivõppest ja mängude kasutamisest õppetöös. Ka paljud matemaatikud, keda kohtasin, olid entusiastlikud infotehnoloogia kasutajad.
Kuigi Merlot’ tegevuse valgustamiseks oli kavas õige mitu sektsioonettekannet, siis enamik esinejaid rääkis põhiliselt sellest, kuidas nad info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat oma õppes kasutavad, viitamata üldsegi eriliselt Merlot’le.
Mitmes ettekandes käsitleti hindamise probleeme kõrgkoolis. Eriti meeldis mulle maatrikshindamise läbiva kasutamise ettekanne. Maatriksid selgitavad, mille eest mis osahinde saab ja neid kasutati iga kodutöö ja praktikumi ülesande korral. Ka portfooliotest oli mitmes ettekandes juttu. Näiteks süsteemi ePSILeN autorid lähenesid kogu e-õppele ePortfoolio vaatenurgast, koondades kõik teised vahendid ePortfoolio alla. Ise nimetasid nad sellist lähenemist e-õppe tulevikuks (vt http://www.epsilen.com). Hulk ettekandeid oli Second Life’i teemal. Mulle tundub, et ses maailmas kulub põhiaur maailma loomisele, mitte õppetööd toetavaks tegevuseks, seega jätsin need sessioonid külastamata. Igal juhul on Merlot seal maailmas juba kohal. Vist oleks aeg ka meie e-Õppe Arenduskeskusele teine elu anda?
Paljud tutvustasid omatehtud tark- või õppevara
Kõige ambitsioonikam neist tundus elektroonilise abiõppejõu projekt eTA (elektronic Teaching Assistant), mille beetaversiooni lähemalt nägime. Süsteem peaks suutma tuvastada plagiaadijuhtumeid üliõpilaste elektroonselt esitatud töödes, hinnata näidiste baasi põhjal esseesid ja veel palju muud. Väga originaalsed esseed, mis ei vasta oma struktuurilt ja keelekasutuse tüübilt näidistele, saavad sellelt „abiõpetajalt” muidugi kehvemad hinded. Autorid on beetatestimise käigus kogunud andmeid inimeste ja selle elektroonse abiõpetaja pandud hinnete erinevuste kohta ja väidetavalt on korrelatsioon üllatavalt hea. Teoreetiline tagapõhi andmekaevandamise jms alal tundus neil igatahes tugev olevat. Selle ettekande slaidid on kättesaadavad aadressil http://conference.merlot.org/2009/Friday/Byrne_Tang_Friday.ppt.
Iga õpetaja unistusena tundus näitusel nähtud tarkvara „SoftChalk”. See võimaldab teha Wordi failina salvestatud tekstist hästistruktureeritud interaktiivse õppematerjali, mida saab salvestada kas normaalse koodiga veebilehena või SCORMi paketina, et see siis mõnda õpikeskkonda tõsta. Mina seni selleks head vahendit ei teadnud (eXe surub oma vormistust liiga peale). 30 päeva tasuta versiooni saab alla laadida firma (mille omanik on muuseas ise õppejõud) kodulehelt http://www.softchalk.com/. Hinna kohta öeldi, et see pole lihtne küsimus – on individuaalhind, grupi hind, saidi hind jne. Kui oleme tasuta versiooni uurinud ja asi tõesti nii hea on, nagu mulle tehtud demoesinemise põhjal tundus, siis hind meile takistuseks ei saa. Veebis on akadeemilise üksikisiku hinnaks märgitud $550 (tudengil $150), millega meil aga palju kasutajaid ei korja.
Eelmisel õppeaastal proovisin loengutes kasutada klikkereid – tuntud vahendid miljonimängust. Igapäevaseks kasutuseks on neid siiski natuke tülikas kasutada, sest tehnika tuleb auditooriumis üles panna, loengu slaidid vastavalt ümber teha, klikkerite hulk ei pruugi vastata tudengite arvule jne. Varsti on meil olukord, kus enamikul tudengitel on sülearvuti (millega nad loengu ajal filme vaatavad, uudiseid ja oma meili loevad ning igasugu tarkvara abil teistega suhtlevad – sugugi mitte ainult aine huvides). Selline olukord pani Michigani Ülikooli atmosfäärifüüsika professori Perry Samsoni looma vahendit Lecturetools, mis võimaldab korraldada interaktiivseid loenguid. Nii saavad tudengid osaleda interneti kaudu töölt/kodust/mujalt. Lecturetools katab klikkerite võimalused ja enamgi veel. Ka Eesti ülikoolide õppejõud saavad nüüd süsteemi kodulehel sinna oma kursuse luua. Aadress: https://www.lecturetools.com/. Nn instruktori registreerimiseks valige koodiks EST, valige ülikool (seal on neid küll ainult kolm, üks neist juba olematu, aga ju ta võttis andmed vananenud allikast) ja kasutage! Raha pole vaja maksta (ka Michigani Ülikool armastab vabavara ja vabu õppematerjale).
Viimasena tahan jagada oma vaimustust ettekandest, kus käsitleti probleemi, kuidas leitud (või ise loodud) vahvaid õpiobjekte edukalt õppetöös rakendada. Õpiobjektist üksi on vähe. Seda kinnitab demonstreeritud näide statistika õpetamise valdkonnast (vt näidet www.rossmanchance.com/applets/Confsim/Confsim.html). Sellest, et õpiobjektist õpetamisel kasu oleks, tuleb ta varustada paljude asjadega, mida pole konkreetses simulatsioonis: õpieesmärgid, terminite selgitus, ülesandepüstitus, juhised ja konkreetsed ülesanded õppuritele. Ettekande autorid varustasid sellised simulatsiooni-õpiobjektid isegi videoklippidega näidiskasutamisest. Kuidas asi uuel kujul välja nägi, milliste vahenditega uus õppematerjal on loodud, teisi näiteid – kõike seda saab vaadata ettekande slaididelt aadressil http://conference.merlot.org/2009/Sunday/childers_dave_Sunday.ppt.
Kokkuvõtteks
Tundsin ennast seal kaugel Californias väga koduselt. Kontseptsioonilt sarnaneb Merlot’ konverents väga meie iga-aastase e-õppe kevadkonverentsiga. Ainult et nende tagamaaks on sadu kõrgkoole, kus õpib kokku mitu miljonit tudengit. Põhiliselt õppejõududest koosnev osalejaskond on mõlemal pool väga heasoovlik, huvitav ja asjalik. Meiegi konverentsile tasuks kaaluda näituse lisamist ning rääkima tuleks kindlasti kutsuda keegi Merlot’ esindajaist – mitte niivõrd Merlot’st kui õpiobjektide repositooriumist, pigem kui ülikoolide koostöövõrgustikust. Väike eelkokkulepe Merlot’ tegevjuhi Gerard Hanleyga on olemas. Merlot’ kui repositooriumiga on võimalik tutvuda aadressil http://www.merlot.org. Osavalt navigeerides leiate esilehelt ka viite konverentsile (http://conference.merlot.org/2009/) ja sealt mitme ettekande videosalvestused ning enamiku esinejate ettekandeslaidid. Merlot on avatud repositoorium – kõiki nende õpiobjekte on võimalik meil kõigil kasutada. Loodame, et meil on neidki, kes tahaksid kuuluda selles seltskonnas ainepõhistesse kogukondadesse või asuda retsenseerima-hindama õppematerjale. Viimastele korraldatakse e-õppe teel koolitus.
Lisaks repositooriumi haldamisele ja arendamisele, konverentside korraldamisele, tööle kogukonnaga, tegeleb Merlot ka elektroonse ajakirja JOLT (Journal of Online Learning and Teaching) väljaandmisega, seda juba 2005. aastast alates. Täpsem informatsioon ja vaba juurdepääs aadressilt http://jolt.merlot.org/ . Ja kõigile registreerunud kasutajatele saadetakse kolm korda aastas elektroonne uudisleht Grapevine, mille leiab aadressilt http://taste.merlot.org/newsletters.html .
Ise olen Merlot’s registreeritud kasutaja juba 2005. a algusest ja kasutanud nende repositooriumi praktikumides, tutvustanud tulevastele õpetajatele õpiobjekte ja repositooriume; olen leidnud sealt palju asjalikke õppematerjale nii IT- kui ka õpetajakoolituse valdkonnast.
Ühel sessioonil jagati kõigile osalejatele muude materjalide seas ka „Õppejõu stressivastane komplekt”, mis sisaldas 12 eset ja selgituse:
- Kleepnätsu tükk – et meelest ei läheks: õppejõud on see, kes e-kursust koos hoiab.
- Kummipael – meenutamaks, et kogu aeg tuleb oma vaimu pingutada uute piirideni, et oma e-kursust paremaks muuta.
- Pabersalvrätik – pisarate pühkimiseks, kui uuele tasemele liikudes kõik kohe ei suju.
- Kompvek – meenutamiseks, et kolleege tuleb nende püüdlustes toetada ja premeerida.
- Üks sent raha – et seisaks meeles, et sinu ja su kolleegide mõtted on väärtuslikud.
- Kustutuskumm – meenutamaks, et me kõik teeme vigu ja neid saab parandada.
- Pliiats – et oleks võimalik üles kirjutada, kuidas Sina saad parimate kursuste kogemust oma töös rakendada.
- Post-it-märkmepaber – et sa saaks oma ideesid üles riputada olulistesse kohtadesse.
- Hambaork – et püüda parimaid ideed orgi otsa ja neid oma kursusel rakendada.
- Joonlaud – et mõõta oma e-kursuste efektiivsust ja oma jõupingutusi.
- Kirjaklamber – et kõik ideed seisaks koos.
- Mängupäästerõngas – meelde tuletamaks, et kolleegid on olemas selleks, et sind aidata.
Anne Villems
