Nagu pea kõik äriorganisatsioonid on ka haridusorganisatsioonid pideva surve all: tuleb parandada oma toimivust, mõõta oma tegevuse tulemuslikkust, võrrelda end standardite ja parimatega ja keskendada oma jõupingutusi õppeprotsessi parendamisele. Standardeid või raamistikke, millega võrreldes saab organisatsioone hinnata või mille abil nad ise saavad teha eneseanalüüsi, on mitmeid.
Järjest suuremat tuntust ja populaarsust kogub meie õppeasutustes e-Õppe Arenduskeskuse poolt läbiviidav kvaliteedimärgi omistamine e-õppe kursustele. Mis toimub aga mujal maailmas? Järgnev artikkel annab ülevaate IT Kolledži osalemisest E-xcellence projekti raames väljatöötatud enesehindamise protsessis.
Mis on enesehindamine? Pidev ja korduv tegevus, mille jooksul organisatsiooni süstemaatiliselt analüüsitakse. See on tulemuslikkuse hindamine ja oma tegevuse tõlgenduslik analüüs.
Enesehindamisel võib kasutada mitut lähenemisviisi:
- arutelugruppide moodustamine (nimetatakse ka seminarimeetodiks);
- uuringute läbiviimine;
- küsimustike kasutamine;
- auditid jm.
Sõltumata kasutatavast meetodist ei pea rõhutama arvulisi tulemusi, vaid pigem mõistma organisatsiooni tugevaid külgi ning seda, milliseid valdkondi tuleks parendada.
E-xcellence projekti raames töötati välja 33 küsimusest koosnev küsimustik – QUICKSCAN eneseanalüüsi läbiviimiseks. QUICKSCANi küsimused jagunesid kuude valdkonda:
- strateegiline juhtimine (küsimused 1–4);
- õppekava kavandamine (küsimused 5–8);
- kursuse kavandamine (küsimused 9–18);
- kursuse läbiviimine (küsimused 19–24);
- personali tugistruktuur (küsimused 25–28);
- üliõpilaste tugistruktuur (küsimused 29–33).
IT Kolledžis otsustati eneseanalüüs läbi viia seminarimeetodil. Igale küsimustegruppi kuuluvale küsimusele andis oma hinnangu ja kommenteeritud seisukohad neli kuni kuus valdkonnaga seotud töötajat. Seejärel toimus arutelu. Seminarimeetodi eeliseks on, et diskussiooni tulemusena kujundati ühine arusaam, puudusena tuleks nimetada meetodi ajamahukust. Paraku oli ka projektimeeskonna etteantud aeg eneseanalüüsiks üsna napp (vähem kui üks kuu) ja reaalselt jäi analüüsi jaoks kümme päeva. Eneseanalüüsi läbiviimist mõjutas ka õppeaasta alustamisega seotud mõnevõrra kiirem periood, kuid tänu kompaktsusele ja suhtelisele väiksusele sai IT Kolledžis niivõrd piiratud ajavaruga eneseanalüüs siiski tehtud.
Probleemid, mis ilmnesid QUICKSCANi küsimustiku täitmisel, sarnanevad tõenäoliselt rahvusvahelistes projektides osalemisel esilekerkivate probleemidega. Mitme küsimuse puhul oli küsimusse koondatud erinevaid aspekte ja seetõttu oli üsna raske anda hinnangut neljapallisel skaalal. Raskusi tekkis vastamisel ka seetõttu, et küsimustikus oli küsimus püstitatud e-õppe õppekava kohta, meil aga on valdav lähenemine, et olemasolevas õppekavas viiakse kursuseid üle e-õppele või tagatakse olemasolevatele kursustele e-õppe tugi.
Analüüsi tulemused saatsime projektimeeskonnale ja saime kohe tagasisidet nendele küsimustele, kus olime neljapallisel skaalal valinud eneseanalüüsi tulemusena hinnanguks „ei vasta” või „vastab osaliselt”.
Projektis osalemise tegi aga atraktiivseks ja huvitavaks see, et lisaks läbitud eneseanalüüsile toimus umbes kuus kuud pärast eneseanalüüsi kohtumine projektimeeskonna liikmetega. Kohtumise käigus arutasime üsna põhjalikult, millised probleemid meil küsitlusele vastates tekkisid. Projektimeeskond selgitas ka erinevate küsimuste tausta ja olulisust. Kokkuvõtlikult võib nentida, et kuigi eneseanalüüsi läbiviimine on ajamahukas tegevus, on sellest organisatsiooni edasise arengu kavandamisel väga palju kasu.
Merle Varendi
