Õpiotstarbeliste veebilehtede hindamismetoodika

Õppetöös kasutatakse sageli ebausaldusväärseid internetiallikaid, mis sisaldavad vananenud, sobimatut või kontrollimata infot.

Viimase viieteistkümne aasta jooksul on infotehnoloogia areng ja kasutamine koolides teinud läbi suured muutused. Erinevate uuringute tulemused näitavad, et arvuteid kasutatakse tänapäeva Eesti koolis eeskätt info otsimiseks internetist. Kuigi internet sisaldab määratul hulgal kõikvõimalikku materjali, pole kahjuks kõik sellest usaldusväärne ega väärtuslik. Materjali suur hulk eeldab, et tuleb valida, mida kasutada, peab kontrollima info õigsust ja eakohasust. Seega on õpetajale lisandunud uus roll – olla õppematerjali ekspert. Pakutavasse tuleb suhtuda äärmiselt kriitiliselt ning seda on vaja õpetada ka oma õpilastele. Siiski on palju pedagooge, kes ei oska veebilehti hinnata ega tea, millele peaks nende juures tähelepanu pöörama. Selle tagajärg on, et õppetöös kasutatakse sageli ebausaldusväärseid internetiallikaid, mis sisaldavad vananenud, sobimatut või kontrollimata infot. Samuti luuakse kahetsusväärselt palju õpiotstarbelisi veebilehti, mis ei vasta õpidisainile ega pedagoogilistele nõuetele. Siinkohal tulevad appi veebilehtede hindamismetoodikad.

Uus hindamismetoodika, mida Eesti õpetajad saaksid oma töös kasutada

Nii maailmas kui ka Eestis on tegeldud veebilehtede hindamisega nende kasutatavuse ja kvaliteedi seisukohalt. Töö käigus analüüsiti 23 hindamismetoodikat. Erinevad autorid kasutasid veebilehele hinnangu andmiseks nii avatud kui ka valikvastustega ankeete, skaalasid, soovitusi, samuti eelnevatest kombineeritud variante. Seetõttu vaadeldi lähemalt mõne hindamismetoodika valiidsust. Selgus, et valiidsed on eelkõige valikvastustega ankeedid.

Et veebilehtede hindamise võimalusi ja kriteeriume on palju, kohati need kattuvad, kohati on vasturääkivad ning selgus, et valiidsusega oli eestikeelsetel hindamismetoodikatel probleeme, siis tekkis eesmärk luua uus hindamismetoodika, mida Eesti õpetajad saaksid oma töös kasutada. Uus õpiotstarbeliste veebilehtede hindamismetoodika peab olema:

1. objektiivne – annab kallutamata hinnangu veebilehele;
2. konkreetne – küsimused ja hinnangud on lihtsad ja üheselt mõistetavad;
3. universaalne – sõltumatu õppeainest;
4. lihtne kasutada;
5. põhjalik – katab veebilehe erinevad kriteeriumid;
6. ajasäästlik – kasutamine ei võta aega ning hinnang saadakse kohe kätte.

Uus hindamismetoodika on koostatud, tuginedes eelnevalt analüüsitud hindamismetoodikate parimatele külgedele, kuid silmas on peetud elektrooniliste õppematerjalide koostamise põhiprintsiipe ning soovitusi elektrooniliste õpikute koostamiseks, kus on uuringutele toetudes põhjalikult ja konkreetselt välja toodud arvutipõhiste õppematerjalide koostamise alused.

Toetudes eelnevalt analüüsitud hindamismetoodikatele, annab konkreetse, lihtsalt kasutatava, vähe aeganõudva, kuid täpse tulemuse hindamislehe esitamine ankeedivormis, kus hindaja vastab esitatud küsimustele etteantud vastuseid kasutades. Nagu eespool selgus, on selline hindamisvorm ka valiidne.

Hindamislehe struktuuri loomisel on lähtutud järgnevatest põhimõtetest:

1. aluseks on võetud hierarhiline struktuur;
2. ülesehitus võimalikult lihtne, kasutajasõbralik;
3. tulemused eri kriteeriumite kaupa eraldi hinnatavad;
4. võimalus hinnata lineaarselt või mittelineaarselt.

Hindamisvormi algusesse on paigutatud väljad, mis on ette nähtud hinnatava veebilehe üldiste andmete jaoks (tiitel, aadress, sihtgrupp, autor). Järgnevad 4 hinnatavat kriteeriumi – tehniline külg, disain, lehe korrektsus, pedagoogiline pool – mille alla on koondatud konkreetse valdkonnaga seonduvad küsimused. Kokku on hindamislehel 40 küsimust. Üksikuid kriteeriume on võimalik eraldi hinnata.

Iga kriteeriumi hindamiseks on välja toodud 10 küsimust, valik on tehtud selliselt, et kaetud oleksid valdkonna kõige kriitilisemad punktid.

Näiteks:

• Tehnilise külje alla kuuluvad lehe struktuur, menüüd, lingid, lisatarkvara ja/või -riistvara vajadus, allalaadimiskiirus, teenuse tasulisus jmt küsimused.
• Disaini juures pööratakse tähelepanu lehe üldisele kujundusele, graafika ja multimeedia kvaliteedile, teksti loetavusele, värvide kasutamisele.
• Lehe korrektsuse hindamisel vaadeldakse info kvaliteeti, korrektsust (nii korrektset esitust kui ka keelelist korrektsust), ajakohasust, andmete olemasolu autori, kasutatud allikate, autoriõiguse kohta.
• Pedagoogilise poole juures hinnatakse vastavust õppekavale, püstitatud eesmärkidele, sihtgrupile, õpistiilidele, ainealast korrektsust, metoodilisi võimalusi, materjali sobivat esitust õpilastele, õpidisaini.

Hindamisvormi küsimustele on ette antud 3 vastusevarianti:

1. „jah”;
2. „ei oska vastata”;
3. „ei”.

Küsimustele vastamisel saadud punktid summeeritakse, maksimumpunktid annavad 100%. Summeerimisel ei arvestata vastusevariante „ei” ning „ei oska vastata”. Adekvaatse hinnangu saamiseks peab olema vastatud vähemalt 50% alajaotuse küsimustest. Seejärel antakse punktisumma alusel kogu veebilehele (või üksikule kriteeriumile) hinnang. Hindamisel võetakse aluseks järgmine protsendiskaala:

90–100% punktide arvust – kvaliteetne veebileht/kriteerium;
70–89% punktide arvust – hea veebileht/kriteerium;
50–69% punktide arvust – rahuldav veebileht/kriteerium;
25–49% punktide arvust – puudulik veebileht/kriteerium;
0–24% punktide arvust – nõrk veebileht/kriteerium.

Praegusel ajal on hindamisvorm internetis kättesaadav ja kasutatav aadressil: http://katye.planet.ee/hindamisvorm. Kui soovitakse hindamislehte paberkandjal täita, siis on võimalik see välja printida ja hinnangu saamiseks kasutada etteantud punktitabelit. Samuti on võimalik saadud tulemused pdf-formaadis oma arvutisse salvestada või välja printida.

Loodetavasti aitab valminud töö õpetajatel teadvustada internetis leiduvate õpiotstarbeliste veebilehtede kvaliteediprobleeme, annab juhtnööre nende hindamiseks ning aitab seega kaasa kvaliteetsema õppematerjali kasutuselevõtmisele Eesti koolides.