E-kursuse olulisemaks osaks on materjal, mida õppija peab omandama. Nii seisab iga koolitaja küsimuse ees, millisel viisil ja millist tarkvaralist vahendit kursuse materjali koostamiseks kasutada.
Üks variant on kasutada materjali esitlemiseks SCORMipõhiseid sisuhalduspakette. Tänu SCORMile (Shareable Content Object Reference Model) avaneb meil võimalus määrata materjali läbitöötamise tee. Omandatava materjali vahele saab paigutada kontrollküsimusi, mille abil võib kontrollida õppija materjaliomandamist. Vahendid, millega SCORMi pakette luuakse, on enamjaolt samad, mille abil valmib suurem osa Eesti sisupakettidest. Näiteks eXe Learning, CourseLab, Lectora, LeMill ja MyUdutu – nende kasutamisest on juttu olnud uudiskirja eelnevates töölehtedes. Kui materjal on sobivas vahendis valmis tehtud, saab selle tavalisel viisil veebilehestikku eksportida, kuid saab ka salvestada SCORMi paketiks. Sellise paketi laadimine õpikeskkonda annab õppeprotsessi juhtijale võimaluse hinnata õppijat materjali lugemise aktiivsuse järgi.
Milline on parim SCORMi paketi loomise vahend? Võimalusi on mitu.
Juhul kui loodava sisupaketi puhul ei ole oluline suur interaktiivsus ja soovitakse lihtsalt materjali edastada, võiks kasutada eXet ja LeMilli. Kui aga soovitakse luua sisupakett, milles on rohkem interaktiivsust, tasuks proovida MyUdutud, CourseLabi või Lectorat. Neis kolmes on võrreldes eXe ja LeMilliga rohkem küsimuse tüüpe, millega õppija edenemist kontrollida. Hea lisaomadus on võimalus luua materjali koostamisel liikumine ühest punktist teise, ilma et oleks vaja lineaarselt läbida mingi kindel tee. LeMilli ja eXe puhul leidub samuti mõndagi head. Neis on võimalik esitada pikki tekstiplokke, mille vahele saab lisada üksikuid pilte. Mõlemad võimaldavad endas loodud materjale kaitsta litsentsilepingutega, mis on järjest tähtsamaks muutumas. LeMilli kõige parem funktsioon on aga hea versioonihaldus. Versioonihalduse informatsioon on õppija jaoks kergesti leitav, asudes materjali ülemises ääres. Kuna materjaliloojatel ei ole ühesuguseid majanduslikke võimalusi, määrab vahendi valiku selle hind. Nimetatutest on tasuline vaid Lectora. Määravaks võib osutuda ka platvorm, milles vahend töötab. Näiteks LeMill ja MyUdutu on veebipõhised, eXe töötab aga nii maci, Windowsi kui ka linuxi masinas.
Lõpliku valiku määravad kaks asja. Esiteks: loodud sisupaketi suurus, et seda oleks võimalik õpikeskkonda üles laadida. Teistest palju suuremad paketifailid tekivad MyUdutus, sest seal lisatakse kujundus. Teiseks: kuidas loodud sisupakett toimib selles õpikeskkonnas, kuhu see on üles laetud. Õnneks töötavad kirjeldatud vahendites loodud sisupaketid enamjaolt probleemideta nii Moodle’is, IVAs kui ka Blackboardis. Probleeme võib tekkida täpitähtedega Blackboardi keskkonnas tasuta tarkvarade puhul. Keeruline on vastata, milline on kõige parem tarkvara või veebiteenus. Kõik sõltub materjali looja vajadustest.
Tiina Kasuk
