E-õppematerjalide hindamisest

Teistest ees!

Tulenevalt Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” leppisid 2008. aastal Riiklik Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskus (REKK) ning Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus (EITSA) omavahel kokku kohustustes kutsestandarditel põhinevate riiklikele õppekavadele vastavate tänapäevaste ja kvaliteetsete e-õppematerjalide väljatöötamiseks ja kättesaadavaks tegemises.

Lepingu kohaselt tagab REKK õpiobjektide ja e-kursuste sisukvaliteedi, mis tähendab, et REKKi õppekavarühmade nõukogudes otsustatakse, milliste e-õppematerjalide väljatöötamist toetada ja kas e-kursus või õpiobjekt on kooskõlas riikliku õppekavaga. Õppekavarühma nõukogud kinnitab haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga. Õppekavarühma nõukogu liikmeteks ja e-õppematerjalide sisulisteks hindajateks on koolide esindajad, sh õpetajad, erialaliitude, kutsekoja ja tööandjate esindajad. Õppekavarühma nõukogu liikmete nimekirjaga saab tutvuda REKKi kodulehel.

E-õppematerjali sisukvaliteedi hindamine koosneb kahest osast: esmalt annab õppekavarühma nõukogu hinnangu e-kursuse või õpiobjekti taotlusele ning teist korda hinnatakse pärast e-õppematerjali valmimist. Hinnangu andmise kriteeriumiteks on riiklik õppekava, õppematerjalide kaardistustel selgunud vajadused ja kutsestandardi nõuded. Tihti jagatakse kriteeriumite hindamine nõukogu liikmete vahel, nt õpetajad hindavad riiklikule õppekavale vastavust või tööandja esindaja kujundab hinnangu kutsestandardi nõuetest lähtuvalt. Õppekavarühma nõukogu koosolekul esitavad nõukogu liikmed oma hinnangud, otsus sünnib arutelu ja vaidluste tulemusel, et saavutada konsensus. Vahel juhtub, et erimeelsused hinnangute andmisel on ületamatud, siis pöördub REKK abi saamiseks väljaspool nõukogu õpetaja-metoodikute poole. Kvaliteetses e-õppematerjalis kasutatakse kindlasti õigeid termineid, korrektset kirjakeelt ja nad on sisult ajakohased.

Siinkohal REKKi kutsehariduse osakonna suur tänu Pärnumaa Kutsehariduskeskuse haridustehnoloogile Varje Tipule, kelle e-õppematerjalide hindamiskriteeriumid on REKKi õppekavarühma nõukogusid hindamisel toetanud. Samuti kuuluvad REKKi tänusõnad õppekavarühma nõukogude liikmetele, kes sisu hindamise vastutusrikast koormat kannavad.

Toredaks traditsiooniks on kujunemas valminud e-kursuste ja õpiobjektide esitlused kutsevõistlustel või kutsehariduse võrgustike üritustel – nende esitluste lisaväärtuseks on vahetu tagasiside saamine. Kuigi on valminud hulgaliselt väga huvitavaid ja häid e- õppematerjale, kutsume koole just erialaseid e-kursusi ja õpiobjekte looma ning ühiste teemade puhul ootame koolidelt enamat koostööd.

Lõpetuseks on väga hea meel tõdeda, et kahe programmi koostöös sünnib nii palju uusi innovaatilisi õppematerjale! Loodame, et need leiavad kasutamist kõigis Eestimaa kutsekoolides.

Parimad e-kursused ja õpiobjektid I hindamisperioodist 2008.–2009. a

Tartu Kutsehariduskeskuse kutseõpetaja Edda Sõõru õpiobjekt “Kaupade käitlemisega seotud tegevused kaupluses”.

Jae- ja hulgikaubanduse õppekavarühma nõukogu otsusega väärib õppematerjal esiletõstmist kui nüüdisaegne, hästi struktureeritud, sisult põhjalik ning erialaselt ja keeleliselt korrektne materjal. Õppematerjal vastab kaubanduserialade riiklikule õppekavale, teemad on üles ehitatud vastavalt kauba teekonnale tarnijalt müügisaali, alustades sisseostu kavandamisega. Enesekontrollitestid on huvitavad ja arendavad, kuna nende koostamisel on kasutatud erinevaid meetodeid. Edda Sõõru õpiobjekt on väga hea õppematejal erinevate õppekavaliikide omandamiseks ja võimaldab rakendada erinevaid õpetamis- ja õppimismeetodeid.

Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakooli kutseõpetaja Sirje Rekkori ja haridustehnoloogi Margit Konno turismierialade riikliku õppekava turunduse ja klienditeeninduse õpiobjektid “Turunduse tähtsus turismiettevõttele”, “Turismiettevõtte siseturundus”, “Internetiturundus”, “Esmamulje teeninduses”, “Tagasiside teeninduses” jt väärivad esiletõstmist mitmel põhjustel:

  1. valminud materjalid on kasutatavad ka teiste õppekavade puhul;
  2. õpiobjekti sihtrühm võib olla nii kutseõppija kui ka täiend- ja ümberõppija;
  3. sisaldavad erinevaid õppeülesandeid, nagu juhtumõpe, rühmatöö;
  4. õpiobjektid sisaldavad palju kasulikke viiteid põhimõttel “alati ei pea ise jalgratast leiutama”;
  5. võimaldavad õppida erinevates vormides, kas auditoorses või e-õppe vormis või hoopis kombineerides auditoorset ja e-õpet;
  6. erinevad õpiobjektid võimaldavad nii individuaalset, auditoorset kui ka kombineeritud õppetööd.

Koolidevahelise õnnestunud koostöö näideteks on Sirje Rekkori (Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool), Anne Kersna (Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakool), Maire Meritsi (Tartu Kutsehariduskeskus) e-kursus “Toitlustuse alused”, mida iseloomustab süsteemne lähenemine, õppijat abistavad testid, hästi läbimõeldud enesekontrolli võimalused. Samuti Sirje Rekkori, Margit Konno, Anneli Kana (Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool) e-kursus “Sissejuhatus reisimise, turismi ja vaba aja veetmise õppekava kutseõpingutesse”, mis on vaja rakendada kogu kutseõppele, kuna moodul õpetab õppima, mis ongi edukuse aluseks. Kursus sisaldab palju kasulikke viiteid lisamaterjalidele. On tähelepanuväärne, et kursus on kasutatav ka teistes riiklikes õppekavades, kui asendatakse turismi osa oma eriala õppekava sisuga.

Tags:

Autorist