Täppisteaduste Toomas

Pallimängud paelusid Toomast juba lapsepõlves.

Füüsika, kutseline autojuhtimine, elektroonika, infotehnoloogia, korvpall, e-õpe, potipõllundus, programmeerimine, kvaliteet – see nimekiri tuleks ikka hirmus pikk, kui hakata kirja panema kõike seda, millega Toomas Plank igapäevaselt tegeleb. Ma arvan, et Toomase kohta kehtib kõige paremini ütlus “Mida rohkem teed, seda rohkem jõuad!”.

Kas mäletad lapsepõlvest, kelleks Sa saada tahtsid? Oli sul iidoleid või eeskujusid, kellega sarnaneda soovisid?

Neid ameteid on päris palju, kelleks saada tahtsin. Kõige pikemalt paelusid mind vist autojuhi ja ehitaja kutsed. Muuseas, keskkooli ma lõpetasingi kutselise autojuhi kõrvalerialaga.
Otseseid eeskujusid või iidoleid mul ei olnud, aga autojuhiks saamise soov oli ilmselt ajendatud sellest, et mu isa töötas Tartu Autovedudes ja paljud minu lapsepõlvekodu naabrid töötasid samuti seal.

Mis ajendas Sind Tartu Ülikoolis füüsikat õppima?

Kui keskkooli viimases klassis oli aeg otsustada, kes minust saab, teadsin kindlalt, et lähen ülikooli edasi õppima. Aga kas Tallinna Tehnikaülikooli või Tartu Ülikooli, see oli mulle viimase hetkeni selgusetu. Ilmselt kallutas kaalukausi Tartu Ülikooli kasuks tema asukoht. Tagantjärele võin öelda, et siiani pole ma pidanud oma valikus pettuma. Füüsika ainete kõrval õppisin palju ka elektroonika ja infotehnoloogia aineid ning nii sain väga hea baasi füüsikale lisaks ka arvutitehnika valdkonnas tegutsemiseks.

Esimene koolipäev 1978. aasta septembris.

Kuidas Sa sealt edasi Prantsusmaale sattusid?

Prantsusmaal Pariisi eeslinnas Gif-sur-Yvette’is asub meie Tartu labori koostööpartner Gaaside ja Plasma Labor. Ühisprojekti raames oli tarvis mõned eksperimendid partnerlaboris teha. Raha küsimine selleks võttis kaks aastat ja selle ajaga jõudsin endale prantsuse keele kõige elementaarsemal tasemel selgeks teha – ausalt öelda väga tähtis asi, sest selgus, et ilma kohalikku keelt valdamata Prantsusmaal hakkama ei saa.

Tegelikult olen Pariisis käinud nüüd juba kolm korda. Kaks korda Prantsuse valitsuse stipendiaadina Kõrgemas Elektrikoolis (L’Ecole Supérieure d’Électricité) ja kolmandal korral Eesti e-Ülikooli toel e-õppeseminaril, kui minu e-kursus “Elektriväljade numbriline modeleerimine” tunnistati 2007. aasta parimaks kursuseks inseneriainete valdkonnas ja mulle anti enese e-õppes täiendamiseks raha.

Oled Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi teadusdirektor ning peamisteks uurimisvaldkondadeks on elektronegatiivsete lisandgaaside detekteerimine koroonalahendusel baseeruvate detektoritega; positiivne, negatiivne ja segapinge koroonalahendus ning (gaas)lahendusprotsesside modelleerimine. Mida see inimkeeli tähendab?

Kilpkonn: Tartu kesklinnas rahvusvahelise teaduskonverentsi Hakone VIII ajal ekskursioonil.

Koroonalahenduse uurimine ja sellel baseeruva saastegaaside detektori prototüübi ehitamine oli minu doktoritöö teemaks. Mida koroonalahendus inimkeeli tähendab? Lühidalt öeldes – elektrivool gaasis. Enamasti on seda lahendust võimalik ka visuaalselt näha – sinakas või lillakas gaaslahendusplasma, mõnikord krooni meenutava kujuga, sellest ka nimetus koroona. Minu doktoritöös kasutatav koroonalahendus oli striimerite vormis – helenduva kuuli sarnane moodustis liigub hästi kiiresti elektroodist eemale, mõnes kohas ka jaguneb mitmeks kuulikeseks. Silmaga seda kõike vaadates paistab striimer sinakalt helendava puukujulise objektina.

Tegelikult on nii, et teadusdirektori amet on administraatori töö. Teaduse tegemiseks jääb natuke vähem aega. Aga olen enda jaoks püstitanud ülesande iga nädal vähemalt üks päev oma uurimisvaldkonnas toimetamisele kulutada. Praegu on töös arvutijuhitava eksperimendi püstipanek osooni genereerimise uurimiseks. Seekord küll mitte koroonalahenduse baasil, aga küllaltki sarnastes tingimustes.

Mida pead ise oma tööelu suurimaks saavutuseks või kõige põnevamaks projektiks?

Arvan, et arvutitehnika õppekava käivitamine Tartu Ülikoolis. See pärineb küll minu eelmisest, programmijuhi ametist. Praeguses ametis kujuneb kaalukaimaks asjaks Füüsika Instituudile uue maja ehitamine Tartus Maarjamõisa väljale. Selle projekteerimisega seotud küsimustele kulub praegu päris arvestatav osa nii instituudi praeguse direktori Marco, eelmise direktori Ergo kui ka minu tööajast.

Mis Sind e-õppe temaatikani viis? Mis Sa arvad, miks e-õpe Sind tänaseni köidab?

E-õppe temaatika kasvas välja järk-järgult, auditoorse õppe käigus. Esmalt tekkis 1990ndate keskel vajadus tudengitele õppematerjale mugavamalt kättesaadavaks teha. Siis tahtsime kahesaja kuulajaga kursusel kontrolltööde tegemist automatiseerida ja kolleeg kirjutas selleks veebirakenduse. 2003. aastal, muuseas samal aastal loodi ka Eesti e-Ülikool, korraldasime juba Ülle Kikase eestvedamisel Tartus rahvusvahelise konverentsi “e-Learning in Science and Environmental Education”. Siis kuulsin, et on olemas ka e-õppekeskkonnad, nagu WebCT jt, aga millegipärast arvasin, et selle kasutusele võtmise eest peaksin oma allüksusest raha leidma. Äkki selgus, et raha polegi vaja välja käia – võta ja kasuta! Siis tegin kohe kahe päris e-kursusega algust.
Järgmine samm oli kodulaborite pisikuga nakatumine – Vello Kukk kaasas Tartu Ülikooli kodulaborite arendamise jätkuprojekti ja nii saime ka meie „oma kohvrid“. Kui kohvrid juba olemas olid, siis otsustasin proovida kätt kodulaborite serveri programmeerimisega. Võtsin aluseks Tallinna Tehnikaülikooli variandis nähtu ja lisasin sellele oma ettekujutuse heast tagasisidest. Püüan nimelt ära arvata, mida tudeng valesti teeb ja sellele vastavalt serveri kohe adekvaatset tagasisidet andma panna. Ega see kerge ei ole, mõne küsimuse taga on üle kümne erineva tagasiside lause. Aga loodetavasti aitab see tudengil kiiremini punnseisust iseseisvalt välja tulla, ilma kõrvalist abi vajamata.
Miks ma jätkuvalt sellega tegelen? Esiteks sellepärast, et see on minu jaoks põnev. Teiseks on tänapäeva tudengitel, eriti infotehnoloogia ja arvutitehnika valdkonnas, nii palju muid töökohustusi, et auditoorsesse loengusse kohalejõudmine on sageli keeruline. Videoloengud annavad aga neile paindliku ajakasutuse võimaluse. Kolmandaks teeb see minu elu lihtsamaks – olen ameti tõttu suhteliselt liikuv inimene ja auditoorsete loengute sobitamine minu iganädalase ajakavaga oleks praegu keeruline.

Elukaaslasega Madeiral Funchali botaanikaaias 2010. aasta märtsis.

Kas oled suutnud e-õppe pisikuga nakatada ka enda lähedasi?

Kõige lähedasem inimene oli juba enne minuga tuttavaks saamist e-õppe pisikuga nakatunud. Me tutvusimegi Tartu Ülikooli haridustehnoloogide korraldatud e-lõunal. Nii et mina enam nakkust levitada ei saanud.

Oled oma töös väga aktiivne inimene. Kas Sul jääb aega ka isiklike huvidega tegelemiseks?

Seda aega tuleb lihtsalt võtta. Kaks korda nädalas käin korvpalli mängimas. Mõnikord ka võistlemas – mängime Tartumaa teises liigas. Korvpalli hakkasin mängima juba neljandas klassis. Seitsmendas klassis läksin isaga kaasa Autovedude korvpallitrenni. Ja selles trennis käin tänaseni. Vahepeal on Autovedude firma manalateed läinud, toonaste korvpallimängijate asemel mängivad nende pojad, sõbrad ja tuttavad, aga trennid on kõik need 27 aastat järjepidevalt toimunud.

Suvilas potipõllundust arendamas 2006. aasta mais.

Teine hobi on mul teaduse populariseerimine GLOBE’i projekti raames. Aastal 1999 kutsus Ülle Kikas, toonane Eesti GLOBE’i koordinaator, mind GLOBE’i suvelaagrisse Värskas videofilmi tegema. Järgmistel aastatel ülendati mind juba juhendaja staatusesse – õpetasin lastele GPSi kasutamist, korraldasime aardeotsimise mängu jne. Praeguse seisuga olen osalenud kõigi GLOBE’i suvelaagrite töös. Miks ma seda kõike hobiks nimetan? Sest laagrid toimuvad suvisel ajal kenades Eestimaa kohtades, meeldivas seltskonnas ja nii on see laste juhendamise töö rohkem puhkuse eest kui päris töö.

Mis oleks Eesti hariduses teisiti, kui Sina oleksid haridusminister? Näed Sa lootuskiirt, et midagi läheks nii, nagu Sina sooviksid?

Mina teeksin kohe ära kaks asja.

1. Otsiksin iga gümnaasiumis ja põhikoolis õpetatava aine puhul üles Eesti parimad seda ainet õpetavad õpetajad ja salvestaksin videoloengutena nende tunnid. Veel laseksin teha iga aine materjali jagamiseks toetava e-keskkonna. Lõpuks teeksin kogu selle materjali kõigile eesti keeles õppijatele kogu maailmas tasuta kättesaadavaks. Siis on igal koolil, ja miks mitte ka õpilasel/lapsevanemal, valida, kas jätkata tänase malli järgi, kus näiteks füüsikatunde annab kohakaasluse korras hoopis kehalise kasvatuse õpetaja või siis kasutada nende tundide asemel või neile lisaks Eesti parima õpetaja e-kursust.
   

   E-õppe seminaril Pariisis koos Marju ja Lehtiga 2008. aasta oktoobris.

2. Ostaksin iga aine põhiõpiku ja töövihikute autoriõiguse autoritelt/kirjastustelt riigile. Ja teeksin kogu materjali veebis vabalt kättesaadavaks nii õpilastele kui ka õpetajatele, sh sisu muutmise õigusega. Nii saaksime korraga mitu kärbest kätte – lastel pole tarvis enam seljakotis raskeid õpikuid, töövihikuid kodu ja kooli vahel tirida, kuna vajaliku osa materjalist saab ka veebist. Teiseks oleks nii meil ka reaalne sisu tahvelarvutite kasutuselevõtuks olemas, olgu selleks siis iPad või mõni muu kasulik tehnoloogiline vidin. Ilma õppesisu vabaks laskmata poleks infotehnoloogilistest lahendustest eriti abi. Kolmandaks oleks siis huvilistel õpetajatel võimalus seda õppematerjali oma vajadustest lähtuvalt täiendada ja edasi arendada. Näiteks animatsioone lisada. Kokkuvõttes läheks õppematerjal paljude autorite töö tulemusena veelgi paremaks.

On Sul mõni soovitus õpetajatele, õppejõududele ja enda kolleegidele?

Julgege soovida suuri soove. Ja siis leidke endas jõudu nende soovide teostamise nimel ka vaeva näha. Enamasti päris palju vaeva näha. Aga kui midagi tõeliselt tahate, selle nimel pingutate, siis ühel ilusal päeval jõuate ka soovitud tulemuseni.

Kas teate, et Toomas… 

• Sündis 27. aprillil 1971 Tartus.
• Lõpetas 1989. a Tartu 14. keskkooli kuldmedaliga.
• Õppis 1989–1993 Tartu Ülikoolis füüsikat, lõpetas cum laude.
• Täiendas ennast Prantsuse valitsuse stipendiaadina 1995. ja 1997. a Kõrgemas Elektrikoolis Prantsusmaal.
• Töötab Tartu Ülikoolis õppejõuna alates 1996. aastast.
• Kaitses 2002. a Tartu Ülikoolis doktoriväitekirja teemal “Positiivne koroona segapingel”.
• Pidas 2006. aastal oma venia legendi loengu teemal “E-õpe: kas auditoorse õppe tugi või asendaja?”.
• Oli Tartu Ülikooli infotehnoloogia ja arvutitehnika õppekavade programmijuht.
• Tunnustati kui Eesti e-Ülikooli 2007. aasta parima e-kursuse autorit inseneriainete valdkonnas.
• Kirjutas konverteri WebCT/Blackboardi testide Moodle’isse üleviimiseks, selle eest tunnistati Tartu Ülikooli 2010. aasta e-õppe edendajaks Realia et naturalia valdkonnas.
• On mänginud viimased 27 aastat korvpalli samas treeningrühmas.
• Oleks teises klassis peaaegu värvatud balletikooli, aga kuna ta pidas seda ebamehelikuks, siis sellepärast jäi värbamine katki.
• Tegeleb suviti potipõllundusega oma suvekodus Kambja vallas.
• On kirjutanud oma allkirja Tähe tn füüsikahoone tugitalale. Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi gaaslahenduse laboris on tava, et värskelt doktorikraadi kaitsnu kirjutab sinna kaitsmiskuupäeva ja oma allkirja. Kuidas see tala füüsikute uude majja kaasa võtta, seda Toomas veel ei tea.

Kolleegid ja sõbrad räägivad

Kaido Reivelt
Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi õppedirektor

Toomas on kahtluseta pühendunud e-õppe entusiast, kelle algatusel on videoloengud, e-kursused ja “kohvrieksperimendid” füüsika instituudi õppekavades oma kindla koha leidnud.

Toomases on tasakaalus “itimees” ja õppejõud, nii et kõiki oma e-ideid saab ta iseenda peal kohe katsetada. Selline kombinatsioon on teadagi haruldane nähtus. Kolleegina on Toomas kui kehastunud täpsus ja korrektsus, samas on ta abivalmis ja alatihti rõõmsameelne. Ka selline kombinatsioon on üsnagi haruldane. Väga loodan, et me veel mõned puudad soola koos ära sööme.

Ülle Kikas
Haridus- ja Teadusministeeriumi nõunik

Kutsusin tolleaegse füüsika doktorandi Toomase 1998. aastal GLOBE’i programmi suvelaagrisse IT-toeks. Ta ei jäänud aga pikalt “patsiga poisi” ametisse, vaid hakkas aktiivselt lastega tegelema. Sellest ajast on Toomas igal suvel olnud populaarne juhendaja ning asendamatu IT-mängude väljamõtleja. Toomas on teinud ka mitmeid õpetajakoolitusi peamiselt GPSi ja digitaalsete kaartidega töötamiseks. Mulle isiklikult on ta IT ja videomaterjalide õppetöös kasutamise kohta palju õpetanud.

Toomasega seostub eelkõige pühendumus nii oma teadustööle kui ka õpetamisele. Ta on üks uuendusmeelsemaid Tartu Ülikooli füüsika instituudi õppejõude. Seda näitavad füüsikute uued IT-valdkonna õppekavad, mida ta programmijuhina arendas. Selle kinnituseks on kas või tema figureerimine selles e-õppe uudiskirjas.

Toomast iseloomustab maksimaalse taotlemine kõiges, mida ta teeb. Mõni ütleb, et Toomas on perfektsionist, aga täppisteadustes ilma selleta ei saagi. Õppejõuna püüab Toomas saavutada kõrgeimat kvaliteeti ja loodetavasti kandub see edasi ka tema tudengitele.

Anne Villems
Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi lektor

Me kohtume Toomaga põhiliselt e-Õppe Arenduskeskuse loodud kvaliteedi töörühma kogunemistel, sest ega tänapäevane kõrgkooli elustiil ei soosi teise teaduskonna õppejõududega igapäevast läbikäimist, eriti kui teaduskondade asukohti lahutab ka mitmekilomeetrine vahemaa. Kogu selle kvaliteedi töörühma töö on mulle isiklikult olnud koolituse eest. Tooma osalemine selles on korrektsuse ja asjalikkuse eeskujuks. Loosung “Vähem (tühja) juttu ja rohkem tööd” näib olevat tema kreedo. Seejuures on ta väga inimlik ja arusaaja. Kuna kõrgkoolis on tudengid need, kes oskavad õppejõu kohta öelda lõplikku tõde, siis küsisin ka paari tuttava TÜ LOTE tudengi käest, mida nad Toomast arvavad. Vastus oli: väga normaalne, asjalik ja tegus. See, nagu aru saate, on meesterahvastelt ülim tunnustus. Ühinen tudengitega ja olen õnnelik, et meil on õnnestunud (ja loodan, et õnnestub ka tulevikus) koos hästi töötada.

Ühel Tartu Ülikooli füüsikaosakonna jõulupeol kinkisid kolleegid Toomasele 25-kroonisega sarnaneva rahatähe. Ainult et Tammsaare pildi asemel oli seal Toomase pilt ja ühikuks krooni asemel 6,626·10^-23 Planki. See number, 6,626·10^-23 m²kg/s, on tegelikult Plancki konstant.

*Artiklis kasutatud pildid on Toomas Planki erakogust.