“Designing Video and Multimedia for Open and Flexible Learning”, autor Jack Koumi.
Esmatrükk 2006, kordustrükk 2009.
Video ja multimeedia on võimsad, aga piiratud töövahendid õppimise toetamiseks. Audiovisuaalsed õppematerjalid võimaldavad õppuritel näha ja mõningal määral kogeda asju, mis tavapäraselt jääks neile näiteks geograafiliste või turvakaalutluslike piirangute tõttu kättesaamatuks. Samuti annavad videograafias kasutusel olevad tehnikad (näiteks kiirendatud või aeglustatud videod, animatsioonid, pilt pildis jne) võimaluse näha tavaelus esinevaid fenomene uute nurkade ning käsitluste alt. Samas jätavad videod tavapäraselt vähe ruumi õppurite iseseisvaks arutluseks, mis toetaks avastuslikku õppimist.
Raamatus “Designing Video and Multimedia for Open and Flexible Learning” analüüsib autor Jack Koumi neljas mahukas peatükis video ja multimeedia õppeotstarbel kasutamise erinevaid tahke ning annab hulganisti soovitusi pedagoogiliste eesmärkide saavutamiseks videograafia võtete abil. Samuti toob autor raamatus läbivalt välja nn veaohtlikud situatsioonid video õppeotstarbel kasutamises ning pakub välja võimalusi nende vigade ennetamiseks.
Esimeses osas toob autor hulganisti näiteid erinevate videograafia võtete kasutamisest sõltuvalt õpieesmärgist – näidete alusel jaguneb see osa tinglikult kolmeks peatükiks:
- Teadmiste ja oskuste õppimist toetavad tehnikad
- Kogemuse omandamist toetavad tehnikad
- Teadmiste omandamisele motiveerimist ning eduelamuse saavutamist toetavad tehnikad
Kokku käsitleb autor raamatu esimeses osas 27 erinevat videograafia tehnikat (koos reaalsete näidetega), sidudes seejuures kõik tehnikad õpieesmärkide saavutamise tehnikatega.
Iga peatükk selles osas lõpeb lühikese, kuid ammendava kokkuvõtte ning iseseisvat arutlemist toetavate küsimustega.
Teises osas käsitleb autor põhjalikult erinevate meediate (paber, audio, video jne) valimist õppematerjalide õppuritele edastamiseks sõltuvalt õpieesmärkidest. Autor võrdleb meediaid põhjalikult, pannes kaalukausile nii nende tugevad kui ka nõrgad küljed. Teise osa lõpuks pakub autor välja kolmeetapilise valikuprotsessi sobiva(te) meedia(te) leidmiseks õppetöö toetamisel:
- Loo konkreetsetest õpieesmärkidest lähtuvalt võrdlev nimekiri erinevate meediate plussidest ja miinustest.
- Koosta tegevusplaan (koos ajaliste hinnangutega) erinevate eelnevalt valminud nimekirja alusel välja valitud meediate kasutamiseks õppetöös. Kui näed pärast ajaliste hinnangute lisamist selleks vajadust, siis korrigeeri eelnevalt valminud nimekirja vastavalt.
- Kasuta lähtuvalt õpieesmärkidest maksimaalselt kõigi valitud meediate võimalusi, et toetada õppureid edukate tulemuste saavutamisel.
Kõikide eelnevalt kirjeldatud valikute ja otsuste tegemiseks pakub autor välja veel mitmeid abistavaid nimekirju ja materjale.
Raamatu kolmandas osas keskendub autor juba praktilistele tegevustele õpiotstarbeliste videote loomisel, alustades seejuures stsenaariumi kirjutamisest. Koos lugejaga arutleb autor kahes peatükis näiteks järgmiste küsimuste üle:
- Mis taustateadmistega ja eelarvamustega võib loodavat õppevideot vaatav õppur olla?
- Kuidas videosse planeeritud tegevused ja näidised õppimist tegelikult toetavad? Kas planeeritud näidised on üldse vajalikud õppimiseks?
- Kuidas motiveerida õppevideo vaatajat kaasa mõtlema ning anda talle ruumi iseseisvaks arutluseks?
Samuti käsitleb autor selles osas mitmeid pedagoogilisi printsiipe ja nende seoseid audiovisuaalsete õppematerjalide loomiseks kasutatavate videograafia tehnikatega.
Viimane suurem osa raamatust on pühendatud pildi ja sõna sünergiale audiovisuaalses loomingus. Autor toob lugejatele hulganisti näiteid sellest, kuidas videot toetav jutt saab oluliselt parandada (või rikkuda) edukat õpikogemust. Lisaks annab autor viimases peatükis lugejale kasulikke nõuandeid, millega tasub arvestada audiovisuaalse ja multimeedial põhineva õppematerjali loomisel.
Kogu raamatule on lisaväärtuseks autori koostatud kontsentreeritud tabelid raamatus käsitletavatest tehnikatest ja pedagoogilistest printsiipidest, mis võimaldavad kiiresti tuletada meelde mahukast raamatust omandatud teadmised. Need on omamoodi konspektid raamatuteadmiste kasutamisel.
Edukad audiovisuaalsed õppematerjalid on tavapäraselt hoolika ettevalmistuse ja katsetuste tulemus. Seda nendib ka käesoleva raamatu autor. Samas aitab läbimõeldud tegevusplaan tagada paremaid tulemusi loodavate õppevideote kasutajatele ning vähendab ka tegijate aja- ja närvikulu.
Kellele see raamat mõeldud on?
Kindlasti peaks Jack Koumi raamatuga tutvuma kõik õppevideote tootmisega igapäevaselt kokkupuutuvad inimesed, kelle võimuses on aidata õppejõududel valmistada ette pedagoogiliselt läbimõeldud õppevideoid.
Õppejõudude jaoks on kindlasti huvipakkuvad raamatu kolm esimest peatükki, mis annavad näidete kaudu hea ülevaate erinevate videograafia tehnikate kasutamisest õppevideotes. Seeläbi on õppejõududel hõlpsam koostöös professionaalidega valida enda olukorrale sobivaimad tehnikad. Samamoodi võib raamatu kolmest esimesest ja kahest viimasest peatükist olla kasu kõigile videograafiast huvitatud inimestele, kes soovivad täpsemalt mõista audiovisuaalse meedia võimalusi.
Raamatu autor Jack Koumi töötas üle kümne aasta BBC Avatud Ülikoolis (BBC Open University) õppeotstarbeliste telesaadete toimetajana, osaledes samal ajal õppevideote loomiseks sobivate metoodikate väljatöötamisel ning edasiarendamisel. Praegu on Jack Koumi sõltumatu konsultant – ta nõustab ja koolitab (tele)ülikoole, õppefilmide tegijaid, e-õppe arendajaid ning paljusid teisi üle kogu maailma. 2011. aasta kevadel külastas Jack e-Õppe Arenduskeskuse kutsel ka Eestit ja andis siin ühepäevase seminari õpiotstarbeliste videote loomise teemal.
Marko Puusaar
