Alates 20. sajandi lõpust on digitaalsete toodete ja teenuste kasutamine ühiskonnas olnud tõusuteel ning muutunud üha mitmekesisemaks, eelkõige tänu interneti, mobiilsete seadmete ja uudsete seadmete masskasutusele. Kuna uue põlvkonna digiseadmete kasutamisega peab toime tulema nii lapselaps kui vanaema, nii spetsialist kui võhik, siis muutub digitaalsete toodete kasutajaliidese kujundamine ehk interaktsioonidisain üha olulisemaks teadus- ja arendustegevuse valdkonnaks.
Seetõttu loodi 2009. aastal Tallinna Ülikooli (TLÜ) informaatika instituudis Peeter Normaku eestvedamisel Interaktsioonidisaini labor (IxDlab), mille eesmärgiks on edendada uurimistööd, arendustegevust ja õppetööd interaktsioonidisaini valdkonnas. Praegu on Interaktsioonidisani laboril olemas nii Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse (EITSA) Tiigriülikooli programmi toel soetatud tänapäevane sisseseade kui ka aktiivne meeskond, mis koosneb teaduritest, kraadiõppuritest ja praktikutest. IxDlab on suutnud lühikese ajaga luua kontaktid ja käivitada koostöö Eesti ettevõtetega.
Peale osalemise mitmetes rahvusvahelistes ja kodumaistes teadus- ja arendusprojektides toetab IxDlab järeldoktorantide ja doktorantide uurimistegevust interaktsioonidisainiga seonduvatel teemadel, nagu näiteks “Digitaalse lõhe ületamine mobiilipõhiste e-raamatukogude abil”, “Kõikjaleulatuv interaktsioon mobiilsetel seadmetel”, “Õpiku metafooril põhinev õppesisu agregeerimine”, “M-valitsuse teenuste disain”.
IxDlab on liitunud mitmete rahvusvaheliste erialavõrgustikega, muu hulgas maailma olulisima selle valdkonna organisatsiooniga ACM SIGCHI. Samuti esindab labor Eestit ka Euroopa rahastatavas TwinTide’i teadlasvõrgustikus, mille sihiks on uurimis- ja arendustegevuse harmoniseerimine ristmeedia kasutajaliidese disaini valdkonnas (st kujundades kasutajaliideseid, mis toimivad mobiiltelefonis, arvutiekraanil, televiisoris ja mujal).
EASi toel ja koostöös Eesti ettevõtetega on IxDlab osalenud rohkem kui kahekümnes innovaatilises arendusprojektis, kus labori kliendid on muu hulgas saanud kasu sellistest teenustest, nagu uute veebirakenduste nõuete analüüs, prototüüpide arendamine ja evalveerimine, kasutajakogemuse uuringud. Meeskonna teadmiste ja oskuste kõrval muudavad labori ettevõtete jaoks atraktiivseks ka selle tehnilised vahendid, kuna labori klientidel on laboris reaalselt võimalik katsetada tehnoloogiaid ja metoodikaid, mis muidu on nende jaoks raskesti kättesaadavad.
Labori sisseseade kasutamisele on üles ehitatud ka mitu TLÜ informaatika instituudi bakalaureuse- ja magistriõppe kursust, näiteks “Eksperimentaalne interaktsioonidisain”, “Ligipääsetavus, kasutatavus ja kasutajakogemuse disain”, “Mobiilirakendused”, “Positsioneerimistehnoloogiad”, “Eksperimentaalsed sisend- ja väljundseadmed”, “Interaktsioon mängudes”, “Sissejuhatus digitaalsesse audiosse”.
2011. a juulis korraldas IxDlab rahvusvahelise suvekooli Tallinn Summer School raames välisüliõpilastele kursuse “Eksperimentaalne interaktsioonidisain”, sedalaadi suve- ja talvekoole on plaanis edaspidi regulaarselt korraldada. Tänavu 11. novembril koordineerib IxDlab koos Trinidad Consulting OÜga ja labori eestvedamisel loodud Eesti Inimese-Arvuti Interaktsiooni Seltsiga esmakordselt ülemaailmse kasutatavuse päeva (World Usability Day, vt. wud.tlu.ee) korraldamist Tallinna Ülikoolis teemal “Interaktsioonidisain esiplaanile”.
Kokkuvõtteks on Interaktsioonidisaini labori näol tegemist hea näitega sellest, kuidas õigel ajal ja sobivale meeskonnale antud projektitoetus lükkab käima terve hulga positiivseid ja viljakaid algatusi. Oleme EITSA Tiigriülikooli programmile tänulikud selle toetuse eest.
Interaktsioonidisain on tarkvaratehnika alamvaldkond, mis keskendub digitaalsete interaktiivsete toodete ja teenuste kujundamisele, pöörates põhitähelepanu nende kasutamismugavusele ja kasutajakogemusele.
Interaktsioonidisain on välja kasvanud ühelt poolt tarkvara kasutajaliidese disainerite igapäevapraktikast ja teisalt inimese-arvuti interaktsiooni uuringutest. Esimese puhul domineerib visuaalne ja esteetiline aspekt, teise puhul lähtumine inseneriteadustest ja tajupsühholoogiast. Samas on ajapikku toimunud nende kahe käsitluse ühtesulandumine ja uute võimaluste otsimine kasutajakogemuse mõtestamiseks, muuhulgas semiootikast ja kognitiivteadusest inspiratsiooni otsides.
Interaktsioonidisaini jagatakse omakorda alamvaldkondadeks, lähtudes kasutatavast tehnoloogiast või platvormist (nt mobiilsed seadmed, veebiteenused, interaktiivne TV) või rakendusvaldkonnast (nt meelelahutus, tootmine, mängud, suhtlus).
David Lamas
Priit Tammets
Kersti Toming
