Kolm-neli aastat tagasi pani ametinimetus haridustehnoloog nii mõnegi koolijuhi kulme kergitama ja küsima, kellega tegu ja mis on tema tööülesanded. Nüüdseks on olukord drastiliselt muutunud. Koolijuhid on aru saanud, et haridustehnoloogita on keeruline toime tulla olukorras, kus IT suurte hüpetega edasi liigub ning tänapäevane õppimist toetav tehnoloogia üha rohkem kooli, klassiruumi ja õppeprotsessi imbub.
Maailm muutub ja muutuma peab ka õpetamine
Võib küll jäigalt uskuda, et saame klassiruumis vanamoodi jätkata, kuid juba ainuüksi õpilased, kelle elus internet ja tehnoloogiavidinad aina tavalisemaks muutuvad, ei luba seda. Kõne alla ei saa tulla, et õpilased kasutavad tehnoloogiat ainult väljaspool kooli. Mõelda tuleb, kuidas kõik need seadmed ja keskkonnad kooli tuua ning modernsema hariduse omandamise käsutusse anda. Kohe seisame silmitsi olukorraga – tehnoloogia klassiruumis muudab õpetaja rolli. Õpetaja ei ole enam teadmiste allikas, vaid üha rohkem juhendaja ja suunaja.
Tänapäeva kool peab kindlustama, et tema kasvandikud tuleksid edukalt toime digitaalses maailmas ning et koolist kaasa antud oskused oleksid kooskõlas tänapäeva nõudmistega. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia uues maailmas on paratamatu.
Kui lisame kõigele eeltoodule õpetaja, kes oleks küll valmis muutustega kaasa minema, kuid kel napib aega end pidevalt uute võimalustega kurssi viia, siis ongi kokkuvõte ühene. Tänapäeval on kooli vaja haridustehnoloogi, kes nõustab õpetajat ja viib uute metoodikatega kurssi.
Kust leida haridustehnoloogi?
Vajadus haridustehnoloogi järele on ilmne, aga kust leida inimene, kes sellele ametikohale värvata? Ülikooli lõpetanute nimekirjast ei leia me praegu ühtegi sellise eriala esindajat. Tallinna Ülikool avas 2010. aasta sügisel haridustehnoloogide magistriõppe, kuid esimene lend lõpetab alles selle aasta suvel.
Mida sellises olukorras peale hakata? Üheks võimaluseks on koolijuhil vaadata ringi oma koolis ja otsida üles õpetaja, kes on tehnoloogiaga sinasõber ja kes integreerib oma ainetundi või muudesse õppetegevustesse osavalt info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Sellelt õpetajalt võib uurida, kas tal on tahtmist õppida ja areneda, et võtta vastu väljakutse uue ameti õppimiseks. Ka võib suurepärane haridustehnoloog saada kooli senisest infojuhist või informaatikaõpetajast, kellel on head teadmised pedagoogikast. Kuid siinkohal üks hoiatus – infojuhi ja haridustehnoloogi tööd ei maksa ühte patta panna ja omavahel segada. Tegu on siiski kahe täiesti erineva ametikohaga. Haridustehnoloog on eelkõige metoodik ja õpetaja. Ta on andnud ise tunde ning oskab õpetajale soovitada sobivaid meetodeid erisuguste IKT vahendite kasutamiseks. Infojuhi ülesandeks on aga vastutada kooli IT-süsteemi ja riistvara korrasoleku eest. Kokkuvõtlikult võime öelda, et infojuht vastutab selle eest, et tehnika oleks korras, haridustehnoloog selle eest, et inimesed teaksid, kuidas seda tehnikat õpetamises-õppimises kasutada. Ehk nagu Konguta Kooli koolijuhataja Liina Tamm ütles: kooli on vaja inimest, kes IT-vallas õpetajaid eest veab ja tagant tõukab.
Kui proovime mõne sõnaga kirjeldada, missugune peaks olema oma isikuomadustelt inimene, kes sobib haridustehnoloogiks, siis kindlasti tuleks rõhutada uuendusmeelsust ning head suhtlemisoskust ja abivalmidust. Haridustehnoloogil peab olema tahe oma teadmisi jagada. Ei piisa sellest, et haridustehnoloog üksi teab. Ja need teadmised peavad omakorda õpetajatelt õpilasteni jõudma. Praegu koolides töötavad haridustehnoloogid nendivad, et sageli pöörduvad nende poole ka õpilased, kelle jaoks on samuti olukordi, kus IKT vahenditega hästi toime ei tulda.
Täiendusõpe pakub olukorrale lahendust
Nagu eespool öeldud, haridustehnoloogide spetsiaalne väljaõpe toimub praegu väga väikeses mahus. See oli ka põhjus, miks ligi 20 aastat infotehnoloogia täienduskoolitust pakkuv BCS Koolitus ja Tallinna Ülikooli Haridustehnoloogiakeskus alustasid selle aasta jaanuaris haridustehnoloogide täienduskoolitusega. Esimese koolituse läbiviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.
Esimese grupi vastuvõtul tuligi ootuspäraselt tõdeda, et huvi koolituse vastu ja vajadus selle järele on väga suur. Kokku laekus ligi 200 sooviavaldust, gruppi sai vastu võtta vaid 50 soovijat. Täienduskoolitus koosneb neljast kontaktõppepäevast, mis kätkevad endas loenguid, seminare, rühmatöid ja arutelusid ning e-õpet kogumahus 40 tundi.
Lisaks on kõigil koolitusel osalejatel võimalus käia ühel töövarjupäeval ja vaadata, kuidas on haridustehnoloogi töö korraldatud koolis, kus selline ametikoht juba loodud.
Koolitusel käsitletakse haridustehnoloogiaga seotud teemasid, puudutades nii teoreetilisi tagamaid kui ka praktilisi näiteid ja töövõtteid. Avatakse haridustehnoloogia mõiste ja vaadatakse tagasi ajalukku, analüüsitakse haridustehnoloogia võimalusi uue õppekava seisukohast, uuritakse e-õppekeskkondi ja õpihaldussüsteeme, digitaalseid õppematerjale ning nende loomist, kaardistatakse kooli haridustehnoloogilised arenguvajadused ja peatutakse innovatsiooni juhtimisel organisatsioonis jne. Koolitusele paneb punkti lõpuprojekti kaitsmine.
Koolitajatena astuvad üles Tallinna Ülikooli õppejõud, BCS Koolituse koolitajad ning praktikutest haridustehnoloogid.
Koolituse tulemusena omandavad õpetajad järgmised teadmised, oskused ja hoiakud:
- teadmised kasvatusteaduslikest käsitustest haridustehnoloogias ning oskus neid seostada õppetegevuse eri aspektidega;
- suutlikkus efektiivselt planeerida ning läbi viia ainetunde haridustehnoloogiat kasutades, kujundada õpikeskkonda, juhendada õppimist ja toetada õpimotivatsiooni;
- oskus ja motivatsioon töötada meeskonnas ja võrgustikes, kaasates erinevaid partnereid, sh nõustada õpilasi ja teiste ainete õpetajaid haridustehnoloogia integreerimisel oma õppetegevusse;
- oskus kasutada haridustehnoloogilisi vahendeid õppeprotsessis ja õppekeskkonna kujundamiseks, õppijate arengu hindamiseks; haridustehnoloogiliseks innovatsiooniks;
- valmidus analüüsida oma kutsetegevust ja kavandada edasist arengut.
Täienduskoolitus haridustehnoloogidele jätkub
Tagasiside esimesel koolituskursusel osalejatelt ja suur huvi koolituse vastu on kindel tõend sellest, et haridustehnoloogide täienduskoolitus on vajalik ja peab jätkuma. Uue grupiga on plaan alustada juba suve lõpul. Täpsem info ja registreerimine BCS Koolituse kodulehel aprillis 2012.
Hea koolijuht, kui Sul koolis veel haridustehnoloogi pole, siis leia ta üles. Hea innovaatiline õpetaja, leia üles haridustehnoloog iseendas!
Et haridustehnoloogi tööst rohkem aimu saada, soovitan külastada Tiigrihüppe Sihtasutuse ja Gustav Adolfi haridustehnoloogi Ingrid Maadvere blogi.
Elo Allemann
Urve Mets
