Sel aastal anti aasta e-kursuse stipendium välja nii Eesti e-Ülikooli kui Eesti e-Kutsekooli konsortsiumis. Palusime kursuste autoritel vastata juba traditsiooniks saanud küsimustele, et jagada kogemusi e-õppe uudiskirja lugejatega.

Kliinilise farmakoloogia õpe pereõdedele

Autorid: Ruth Kalda, Alar Irs / Tartu Ülikool

Rääkige oma e-kursusest lähemalt

Ruth Kalda: Kliinilise farmakoloogia õpe pereõdedele ei ole esimene e-kursus, mida oleme oma õppetoolis teinud, aga see on esimene, mis on nii mahukas, interaktiivne, sisuline ja hästi struktureeritud kursus. Varem oleme kasutanud teatud e-õppeelemente oma põhikursustele lisaks, aga põhiliselt on see piirdunud õppematerjalide ja juhendite kättesaadavaks tegemisega Moodle’i vahendusel. Aktiivne õpe on toimunud põhiosas ikkagi auditoorselt. Nüüd siis täiesti teisiti – 120 tundi õpet, kestusega kokku 4 kuud ning 14 erinevat teemamoodulit ja sekka vaid mõned auditoorsed kohtumised.

Tegelikult sündis see kursus puhtalt praktilisest vajadusest. Teatavasti töötavad pereõed ja perearstid oma nimistu patsientide tervise eest hoolitsemisel ühise meeskonnana. Pereõdede tööjuhendi alusel peaks oluline osa nende tööst olema krooniliste haigustega patsientide nõustamine ja nende terviseseisundi jälgimine, niisamuti terve imiku jälgimine ja vanemate nõustamine.

Ministri määrus näeb ette, et pereõde peaks iseseisvat vastuvõttu teostama nädala vältel vähemalt 15 tundi. Samal ajal aga esinevad teatud seadusandlikud piirangud, mille tõttu pereõe taolised vastuvõtud lõpevad ikkagi patsiendi perearsti juurde edasisaatmisega. Töökohustus jääb poolikuks, kuna ravimitega seonduvat ei saa pereõed ametlikult korraldada. Kõik kroonilised haiged tarvitavad aga mingeid ravimeid, vajavad nende uuendamist, ravimisoostumuse ning ravimite võimalike kõrval- ja kaastoimete hindamist.

Teatud ravimite väljakirjutamise õigus on pereõdedel mitmes Euroopa riigis (nt Inglismaa, Rootsi). Kuna Eestis olid nii pereõed, perearstid, sotsiaalministeerium kui ka ravimimet selleks tegelikult valmis, jäi üle vaid pereõdesid enne seadusemuutmist uueks ülesandeks õpetada. Ravimite väljakirjutamine ei ole lihtsalt tehniline protseduur, see eeldab häid teadmisi ka ravimite ja haigusseisundite kohta. Kuna õdedel ei ole sellist oskusteavet varem vaja läinud, siis ei piisanud tervishoiukõrgkoolides õpetatavast farmakoloogia baasteadmistest edaspidiseks iseseisvaks tööks.

Pidime arvestama täiskasvanud õppuritega, kes täiskohaga töötavad, kel võib olla erinev õppimise harjumus, erinev teadmistepagas ning erinev töörežiim. Sestap oli loogiliseks valikuks e-õpe, mis võimaldab õppida sobival ajal, sobiva kiirusega ning lindistatud loenguid, salvestatud materjale korduvalt üle vaadata. Kuna kursuse eesmärgiks on anda teadmised ja oskused, mis on vajalikud pereõele iseseisva otsuse tegemiseks teatud kliinilistes olukordades ravimite määramiseks või ravi jätkamiseks, siis oli selge, et kursus peab koosnema kahest osast.

Esimeses n-ö kliinilise farmakoloogia osas käsitletakse ravimite farmakokineetikat, ravimvorme, ravimite koos- ja kõrvaltoimeid, ravimiregulatsiooni, ravimite kasutamist erinevates eagruppides. Kursuse kliinilises pooles oli aga vajalik käsitleda olulisemaid kroonilisi haiguseid ja nende puhul kasutatavaid ravimeid ning erinevate situatsiooniülesannete varal harjutada õdesid märkama haigusseisundite ja patsientide erisusi ja nendele adekvaatselt reageerima.

Soovisime kaasata parimaid õpetajaid ning oma ala asjatundjaid, sestap oli kursuse esimene pool põhiliselt Tartu Ülikooli Farmakoloogia õppetooli kanda ja teine pool peremeditsiini õppetooli ja perearstide õlgadel. Kombineerisime erinevaid õppevorme – foorumipõhised arutelud, kliiniliste situatsioonide lahendamised, loengute kuulamised, iseseisva lugemise ning ei puudunud ka auditoorne töö. Õppejõude oli meie kursusel pea sama palju kui kursante esimesel kursusel – 13. See muidugi tähendas, et keegi pidi olema korrapidaja ka õppejõudude üle – jälgima, et kõik toimiks, asjad saaksid õigeaegselt ja korrektselt valmis ja et suhtlus toimuks mitmel rindel – nii õppuritega kui õppejõud omavahel.

Kohtusime silmast silma kõik koos kolm korda: sissejuhatavas seminaris, kursuse keskel enne kliinilise osa algust ning päris lõpus, eksamil. See andis võimaluse korrakski virtuaalsest maailmast välja tulla ning suhelda näost näkku inimestega, kellega muidu õhtutundidel aktiivselt foorumites arutleti.

Nelja kuu vältel moodustus päris kena kommuun, kel ühised huvid, ühised teemad ning ühised rõõmud ja mured. Kursuse suurimaks plussiks peetigi head struktuuri, selgeid juhiseid, mitmekesisust, aktiivset hästi organiseeritud iseseisvat tööd. Situatsiooniülesannete ja haigusjuhtude aruteludeks moodustasime erinevaid gruppe, kes kõik said üksteise töid hinnata. Lisaks hindasid kõikide kursantide töid õppejõud ja andsid igapäevaselt (-nädalaselt) tagasisidet ning praktilisi näpunäiteid, soovitusi. Iga teema eest vastutas konkreetne õppejõud. Kursus oli küllaltki tempokas, sest igal nädalal oli vaja omandada uus teema ja sooritada teema kinnistamiseks ka test.

Tagasisidest saime aru, et pereõed olid kursusega rahul, õppisid selle jooksul palju uut ja kasulikku ja tulid toime kiirest tempost ja oluliselt suurenenud töökoormusest hoolimata. Paljud ütlesid, et selline aktiivsus oli hea, sest stimuleeris tavapärasest enam. Pärast kursuse lõppu, alles natuke aega tagasi avaldasid mitmed foorumi kaudu arvamust, et neil on igatsus selle kommuunivaimu järele, mis kursuse jooksul tekkis, ja sooviksid, et tehtaks veel sarnaseid jätkukursusi. Kas või natukene. Selline asi teeb meele heaks. Asi on läinud seega korda.

Mida tähendab kvaliteedimärgi ning aasta e-kursuse stipendiumi saamine teile?

Ruth Kalda: See tähendab, et ettevõtmine, mida sai kaua ette valmistatud – koos koolitusvajaduse hindamise ja erinevate huvigruppidega läbirääkimistega ning kohtumistega kokku poolteist aastat –, tasus end täiesti ära. Kui koos on hea meeskond, siis suudab palju ja hästi. Lisaks annab see tahtmise teisigi sarnaseid kursuseid teha.

Alar Irs: Kvaliteedimärk, aga ka selle kursuse kogemus ja osalejate tagasiside julgustab kaaluma, kus minu töös veel oleks e-õpe nii õppijaile kui õpetajaile optimaalseim meetod. Teiseks, see näitab, et suhteliselt lihtsate vahenditega saab hea meeskonnaga teha kvaliteetse e-kursuse.

Milline on hea e-kursus ja kuidas see sünnib?

Ruth Kalda: Kui võin, siis kasutan kursantide sõnu nende tagasidest, sest nemad on kõige paremad hea kursuse äratundjad:

• Intensiivne õpe, mis ei lase õpingul muutuda rutiinseks ja igavaks. Annab väga palju uut informatsiooni, mida oma igapäevatöös saab kohe rakendada;
• Tegemist on väga konkreetse sisuga kursusega, laialivalguvust pea polegi ning kõik käsitletav on väga praktiline;
• Lükkas ümber eelarvamused e-õppe suhtes.

Kokkuvõtlikult, hea e-kursus on selline, mis vastab õppuri praktilistele vajadustele, on hästi struktureeritud, on huvitav, ei lase tekkida tüdimusel ning mis ületab ootused, eelarvamused. Selline kursus sünnib koostöös. Nii õppejõudude ja õppurite vahelises, õppurite omavahelises kui ka õppejõududevahelises koostöös.

Alar Irs: Hea e-kursus sünnib tunnetatud vajadusest. Abiks on, kui õppida ja õpetada on vältimatult vaja ja kuidagi teisiti seda teha ei saa – kas ei ole võimalik õppijaid või õppejõude füüsiliselt kohale tuua. Siis ei ole valikut ja kõigil on tugev tung hea kursus teha.

Veidi tõsisemalt rääkides – vaja on selget eesmärki, ühtseid kokkulepitud põhimõtteid. Kui kaasatud on palju õppejõude, siis tuleb pidevat mõelda sellele, kuidas oleks sel kursusel õppijana olla – vaadata, et õppimine oleks motiveeritud, vaheldusrikas, lõbus ja et õppijal ei oleks võimalik teistest väga kaugele maha jääda.

Lisaks sellele kõigele on vaja tugevat metoodilist nõu – kui kursuse ajendite hulgas on õppejõudude ajapuudus auditoorseks tööks, siis ei ole põhjust loota, et neil on aega eksperimenteerida tehniliste lahendustega. Meie kursus sündis Triin Marandi väga tugeval ja sõbralikult nõudlikul tehnilisel toel. Keegi sisu autoreist peab kogu aeg nägema kursust tervikuna ja suunama selle erinevate osade loojaid mõistliku ühtsuse suunas.

Mis tõukas teid e-kursust looma?

Ruth Kalda: Arusaam sellest, et selliseteemalist kursust on vaja, ja teiseks arusaam, et arvestades õppureid, kes igapäevaselt täiskohaga töötavad, saab see olla vaid e-õppe vormis. Veel ka see, et vaikne huvi oli e-kursuse tegemise vastu hakanud idanema. Vaja oli vaid konkreetset ajendit. E-õppe vormis kursus annab ka õppejõule vabaduse juhendada sobival ajal. Me kõik oleme täiskohaga muudes ametites ja ausalt öeldes on päevased töötunnid kõik tihedasti sisustatud. Õhtu- ja öötunde oli veel võtta. Ise näiteks lugesin ja kommenteerisin ühe oma juhendatava teema iseseisvaid töid Eestist ära olles hotellitoas.

Alar Irs: Hädavajadus. Ei õppijail ega õpetajail olnud võimalik füüsiliselt kokku saada, sest õppijail on pingeline igapäevatöö ja selle valdkonna õppejõude on Eestis väga vähe. Meil ei olnud liiga palju õppemeetodi valikuid.

Milliste raskustega seisite silmitsi e-kursuse loomisel?

Ruth Kalda: Alguses ei osanud kusagilt peale hakata. Õnneks oli meil väga hea abiline Triin Marandi, kes meid n-ö käe kõrvale võttis ja esimesed sammud selgeks õpetas. Tehniline pool oligi suuresti tema kanda. Meie ülesanne oli kokku panna sisu, sellele sobivate lahenduste leidmises usaldasime Triinu kui oma ala asjatundjat. See kõik toimis.

Alar Irs: Õigupoolest polnudki mingeid raskusi. Mitmed õppejõud olid osalenud e-kursuste koostamise koolitustel ja mu meelest kibelesid proovima. Töömahtu suurendas eestikeelsete materjalide puudumine mitmel alal, mida kursus käsitles, aga see mure on arstiteaduses üldine ja kehtib ka auditoorse õppe puhul.

Kas e-kursuste loomine tasub ära?

Ruth Kalda: Tasub, eriti kui asi õnnestub ja tagasiside on positiivne. Muidugi ei tohiks ka esimesed ebaõnnestumised heidutada, nendest saab õppida ja kogemust ammutada järgnevateks kordadeks. E-kursuse loomise juures on mõistlik silmas pidada, et tehtaks kursust, mille järele on kestvam vajadus. Kursuse loomisega kaasneb palju tegemist kõikide õppematerjalide väljatöötamisel, väljavalimisel, esitlemisel ja kursuse tehnilisel teostamisel. Järgnevatel kordadel on juba kergem, asi on valmis ja saab keskenduda õppeprotsessile endale. E-õpe on paindlikum nii õpetaja kui ka õppuri aja kasutamise mõttes. Nagu eelpool ütlesin, saab kursust juhendada, tagasisidet anda, töid hinnata ükskõik kus olles, kus vaid ligipääs internetile. Arvan, et kõik e-vormis lahendused on meile juba nii omaks saanud, et e-õpe on täiesti loomulik lahendus.

Alar Irs: Olukorras, kus meie olime, tasus see kindlasti ära. Peamine on, et õppijad saavad osaleda neile sobival ajal ja ilma üle Eesti kokku sõitmata ning õppijate progressi on võimalik jälgida ja toetada palju täpsemalt kui auditoorse õppe puhul.

Aga ei maksa loota, et hästi tehtud e-õpe võtab vähem õppejõu aega kui auditoorne õpe. Minul kulus aega õpetamisele kordi rohkem, kui oleks kulunud auditoorse õppe puhul – andsime kõikide ülesannete puhul individuaalset tagasisidet ja minu meelest on see väga oluline, et hoida õppijate motivatsiooni.

Millist nõu annate teistele e-kursuste loojatele?

Ruth Kalda: Julge pealehakkamine on terve võit! Aga konkreetsemaks minnes – kõigepealt tee selgeks, millised on koolitatavate vajadused, orienteeri end nendele. Kaasa parimad oma ala asjatundjad, nii tehnilises kui ka teema sisulises mõttes. Ole uudishimulik, uuri, mida on varem tehtud. Mõtle, mismoodi sulle endale meeldiks õppida? Mis tagaks aktiivse õppe?

Alar Irs: Ma hakkaksin nõu andma pigem pärast kümnenda kui esimese e-kursuse loomist. Aga ilmselt on oluline enne tegutsema asumist täpselt valmis mõelda, mis on kursuse eesmärk, ja lähtuda kõikides edasistes valikutes sellest – mitte mugavusest, huvitavast tehnilisest lahendusest vmt asjast. Ja leidke tee haridustehnoloogi juurde, asjatundja abi teeb kursuse nii loojate kui õppijate jaoks paremaks.

Hindajate arvamus

Lisaks õppijate õpetamisele ja koordineerimisele kursusel tegeletakse aktiivselt ka õppejõududega. Toimub õppejõudude juhendamine, nende omavaheline suhtlus. Nähakse vaeva, et olenemata mitmest erinevast õppejõust jääks õppijatele siiski kursusest ühtne mulje. Kursus on väga selge struktuuriga ja ühtlane ülesehitus aitab tudengil kergemini orienteeruda kursusel ning toetab selle edukat läbimist. Iga mooduli puhul selged eesmärgid, õpiväljundid ja teemad, mida käsitletakse; selgitused, mida tudeng peab tegema ja teema lõpetuseks test omandatu kontrollimiseks. Esiletõstmist väärib õppejõudude foorum, mida kasutati aktiivselt õppejõudude omavaheliseks suhtlemiseks.

Tegemist on igakülgselt läbimõeldud tugeva e-kursusega. Sellest muuseas räägivad ka kavandamise ja väljatöötamise ajal tehtud nõupidamiste protokollid ning vestlused õppejõudude foorumis. Eriti tähelepanu väärivad:

• põhjalik kursuse tutvustus,
• õpitegevuste sooritamise ajatabel,
• palju juhiseid, mis igakülgselt toetavad õppijat tema iseseisvas töös,
• kursusemoodulite ühtne ja ennustatav ülesehitus, mis on eriti kiitust väärt nii suure õppejõudude arvu puhul,
• osav ja otstarbekas Moodle’i õpikeskkonna võimaluste kasutamine,
• videoloengute kasutamine – 100% e-kursuse puhul on see oluline lisaväärtus.

Ehituskorraldus ja juhtimine

Autor: Anneli Ramjalg / Tallinna Tehnikakõrgkool

Räägi oma e-kursusest lähemalt

Ehituskorralduse ja juhtimise kursus on mõeldud Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskonna kaug- ja päevaõppe üliõpilastele. Kursuse maht on 4 EAP-d. Kaugõppel on 90% e-kursus, mille raames toimub kolm auditoorset kokkusaamist. Esimene enne e-kursuse avamist, kus tutvustan kursuse korraldust, sellel planeeritavaid õpitegevusi ning kursusel osalejad ja lektor saavad üksteisega tutvuda.

Teine kohtumine toimub kursuse keskel, teen vahekokkuvõte. Vajadusel leiame kursuse jooksul tekkinud küsimustele lahendusi. Auditooriumis lahendavad üliõpilased juhtimisalaseid probleemülesandeid. Kolmas kohtumine toimub pärast kogu e-kursuse läbimist, kus käsitleme kõiki üles jäänud küsimusi. Auditooriumis on võimalik lahendada kursuse jooksul tegemata jäänud juhtimisalaseid probleemülesandeid.

E-kursus toetab päevaõppe üliõpilaste õpinguid. Loengumaterjalid on kergesti leitavad, iga nädal on enesetest ja iga kolme nädala järel on hindeline test. Google Docsi vahendi abil koostavad üliõpilased rühmatöid. Omavahel suhtleme Moodle’i foorumites. Testide ja kodutööde meeldetuletusi saadan kooli ÕISi kaudu. Aeg-ajalt on ette tulnud ka olukordi, kus Moodle’i foorumist saadetud teated pole kohale jõudnud (üliõpilased on oma kirjakasti säästmiseks seadeid muutnud, ÕISis ei ole see võimalik).

Mida tähendab aasta e-kursuse kvaliteedimärgi saamine Sulle?

Kvaliteedimärgi saamine on väga suur tunnustus minule ja meie kooli haridustehnoloogide tööle.

Tegemist on minu esimese e-kursusega. Hea on mõelda, et ka esimene e-kursuse loomine võib suurepäraselt õnnestuda.

Mis Sa arvad, mis oli õnnestumise valem? Millele soovitad teistel esmakordselt e-kursust loovatel õpetajatel ja õppejõududel keskenduda ja kust head tuge saada?

Koostöö on kursuse õnnestumise valem. Head e-kursust saab luua siis, kui oled avatud, julged küsida küsimusi, ka rumalaid. Vahetasime kolleegidega kogemusi. Kui keegi avastas midagi uut, siis räägiti sellest ka teistele.

Kindlasti on vaja mõelda, kas tahad kursust luua või hoopis pead seda tegema. Kui rõhk on sõnal tahan, siis liiguvad kõik asjad õigel ajal õigesse kohta.

Milline on hea e-kursus ja kuidas see sünnib?

Kursuse loomisel olen järginud põhimõtet, et kursus oleks selline, mille järgi tahaksin ise õppida. Soovisin, et kõik oleks selge ja arusaadav. Seadsin ennast tudengi rolli. Kursuse loomisel olid abiks ka tudengid, kes andsid tagasisidet. Tagasiside põhjal täiendasin oma kursust. Suur abi oli kolleeg Aivars Alti soovitustest. Temal oli e-kursuse loomise kogemus, mille põhjal sain häid mõtteid oma kursusele.

Mis tõukas Sind seda e-kursust looma?

E-kursuse loomise mõtte sain kaugõppe loenguid ette valmistades. Kui päeva- ja kaugõppe üliõpilased saavad võrdselt 4 EAP-d, siis kuidas tagada see, et mõlemad osapooled panustavad võrdselt. E-kursuse abil on see võimalik. E-kursusel osalemine annab üliõpilastele võimaluse endale sobival ajal õppimisega tegeleda, kuid tempot aitavad hoida testide ja kodutööde tähtajad.

Milliste raskustega seisid silmitsi e-kursuse loomisel?

Esialgu tekkisid raskused erinevate tehniliste vahendite kasutamisel. Välja võib tuua veel õpijuhise koostamise. Võimalikult lühidalt ja selgelt oma mõtete edastamine polegi nii lihtne kui esialgu tundub.

Kas e-kursuste loomine tasub ära? Miks just e-õpe?

E-kursuse olemasolu on väärtus omaette. Kursusel on kõik vajalikud õppematerjalid ja lingid. Õppematerjale saab kiiresti uuendada. Saab kasutada ka erinevaid arvuteid, kui tööarvuti ei ole käepärast, siis sellepärast ei jää töö tegemata.

Kasulik oli kvaliteedimärgi konkursil osalemiseks vajaliku eneseanalüüsi koostamine. Me kõik teame, et aeg-ajalt tuleks oma tööd analüüsida. Paraku on alati midagi, mis seda tegevust edasi lükkab. Konkursil osalemine on hea võimalus võtta endale aega ja mõelda oma e-kursusele tervikuna.

Missugust tagasisidet oled õppijatelt saanud? Kas kursus on vastanud nende ootustele või oled saanud neilt head sisendit kursuse paremaks muutmisel?

Enamjaolt on tagasiside olnud positiivses võtmes. Üliõpilased avaldavad rahulolu, et sellisel kujul kursus on loodud. Ollakse rahul sellega, et vajalikud juhised on selged ja arusaadavad. Kõrgelt hinnatakse minu saadetud meeldetuletusi, mida ma vahetult enne tööde tähtaegu saadan.

Kaugõppes oli üks väga põhjalik tudeng, kes vaatas kõik mu Moodle’i raamatud ja testid väga kriitilise pilguga üle. Tema kirja postkastis nähes kogusin hetke julgust, enne kui kirja avasin. Pärast seda mõtlen veel enam sellele, et kriitika on jõud, mis viib edasi. Üliõpilastega on kokkulepe, et kui nad avastavad õppematerjalidest või testidest vigu, siis nad annavad sellest teada. Tagasisidest sain ka kinnitust sellele, et hindelisi teste peaksin tulevikus keerukamaks muutma.

Millist nõu annad teistele e-kursuste loojatele?

Kindlasti soovitan osaleda kursustel, kus õpetatakse e-kursust looma ning erinevaid tehnilisi vahendid kasutama. Iseseisvalt ei jõua kõikide uute lahendustega kursis olla. Mina ise osalesin kursusel “E-kursus – ideest teostuseni”, õppejõuks Lehti Pilt. Lehti tegi oma tööd suurepäraselt, tema kursusel osalemine andis tahtmise kvaliteetse e-kursuse loomiseks.

Kas plaanid lähiajal mõnd uut e-kursust luua? Mida teeksid seda planeerides sel korral teisiti?

Hetkel ei ole uut kursust plaanis koostada. Suur hulk energiat kulub praeguse kursuse töös hoidmisele.

Vahel on tunne, et valminud e-kursus on mu kolmas laps, kes vajab pärast sündi palju hoolt ja armastust (peres kasvab 2 tütart, 2 a ja 4 a).

Hindajate arvamus

• Kursus paistab silma terviklikkusega, sisaldades õppijate jaoks vajalikke õppe- ja juhendmaterjale ning hulgaliselt harjutamiseks mõeldud eneseteste.
• Väga korrektne struktuur ja disain. Hästi kirjeldatud eesmärgid ja õpiväljundid. Kursusel osalemine on hästi juhitud detailsete ja hästisõnastatud õpijuhistega. Materjalid on mitmekülgsed ja esitatud erinevate meediate abil, mis muudab õppimise vaheldusrikkamaks.