Videokeskkond, nagu näiteks YouTube võimaldab igal kasutajal luua konto ja hakata seeläbi jagama omatehtud videoid. See jagamine võib toimuda lihtsa veebilingina või hoopiski olla integreeritud meie kasutatavasse õpikeskkonda. Videoteks võivad olla mobiiliga/fotokaameraga tehtud ülesvõtted, aga ka ekraanivideod. Ehkki videote sisulist poolt me siin kirjatükis ei vaata, seisneb videokeskkondade kasutamise võlu selles, et me ei pea muretsema video mahamängimise pärast, sest videokeskkondadesse on sisse ehitatud videopleier ja mis tahes operatsioonisüsteemi kasutaja näeb meie videot ühtmoodi hästi. Meie ülesanne on vaid kasutatavast vahendist (mobiil, arvuti jne) video üles laadida ja video konverteeritakse meie eest. YouTube’i videote liigendamine õpikeskkondadesse (nt Moodle) võib toimuda väga erinevalt.
Moodle’i keskkonnas vaatleme YouTube’i videote kaasamist läbi erinevate vahendite. Põhivahendite nimekiri on toodud alloleval pildil.
Meie vaatame siinkohal valikuid “Fail”, “Leht”, “Link” ning “Vahetekst”. Pane tähele, et sõltuvalt Moodle’i versioonist (tõlkest), võivad need kuvatavad nimetused olla mõnevõrra erinevad ja/või nimekiri pikem/lühem, kuid ülalnimetatud variandid on alati nende hulgas.
Link
Ilmselt kõige lihtsam on YouTube’i videot kaasata oma õppematerjalide hulka lingina. Pärast vahendi “Link” valimist kuvatakse Moodle’i veebileht, kus tuleb täita vaid õppematerjali nimetuse/kirjelduse ning lingi väljad.
Märkus: Ära unusta, et lingi lisamisel saad ka valida, kuidas link avatakse. Kindlasti kasuta tervel oma kursusel ühtset stiili. Kui näiteks muu õppematerjal avaneb eraldi aknas või hüpikaknas, siis võiksid samasid seadeid kasutada ka YouTube’i linkide juures.
Leht
Juhul kui oled varem koostanud ka veebilehti, siis peaks see valik olema sulle tuttav. Sestap on põhiülesanne vaadelda võimalusi, kuidas saame veebilehe sisse lisada videot. Põhimõtteliselt on selleks kaks varianti (a) “Moodle Media” ning (b) video lähtekoodi kopeerimine veebilehe koodi. Esimene variant annab meile võimaluse kasutada nn YouTube’i filtrit ja otsida avalikku videot selle nimetuse (märksõnade) järgi.
Rõhk on sõnal avalik, sest niipea kui meie poolt üleslaetud video on peidetud, siis seda varianti me kasutada ei saa!
Märkus: YouTube’i video üleslaadimisel saad märkida, kas video on avalik (Public) või peidetud (Unlisted; pole loendis). Ka hiljem, pärast video üleslaadimist, saad selle soovi korral ära muuta.
Teise variandina võime valida video lähtekoodi YouTube’i video mahamängimise aknas (leitav näiteks sõna Embed järgi) ning kopeerida see Moodle’i HTML-koodi vaates õigesse asukohta.
Märkus: Pane tähele sektsiooni “width = 420” ning “height = 315”. Need väärtused ütlevad, kui suur videoaken Moodle’i lehele lisatakse. Põhimõtteliselt võid need väärtused asendada mis tahes numbritega, aga kindlasti on soovitav, et nende suhe oleks samaväärne, mida YouTube’i keskkonnas näed (nt 420/315 = 1.33 ning 800/600 = 1.33, seega OK!). Tegemist on ennekõike kujundust mõjutava sättega. Kasutajal jääb alati võimalus video panna mängima üle ekraani, seda sõltumata sinu poolt lisatud väärtusest.
Fail
Nimetatud valik nõuab eeldatavasti kõige rohkem tööd, sest nagu nimetuski “Fail” ütleb, peame YouTube’i lingi “konverteerima” failiks. Teisisõnu loome sisuliselt HTML-faili, milles sisaldub viide (link) videole. Ühelt poolt kasutame siin teadmisi, mida ka variandis “Leht”. Seega, kui proovisid eelnevat varianti, saad ka sellega üsna kiirelt hakkama. Moodle’i vahendi “Fail” valimisel peame üles laadima faili, mis nii-öelda materjalina avatakse. Juhul kui selleks on HTML-fail, siis kuvatakse selle faili abil meile sisuliselt uus veebileht. Nimetatud faili ettevalmistamiseks võime kasutada kõige lihtsamat tekstiredaktorit (nt Windowsi keskkonnas Notepad). Valime taas YouTube’i video mahamängimise veebilehelt vastava koodi (Embed) ja kopeerime selle oma tekstifaili. Seejärel salvestame tekstifaili laiendiga *.html. Viimati salvestatud faili laeme nüüd Moodle’i sektsiooni “Vali failid”. Pane tähele, et ka nüüd võid määrata, kas nimetatud fail avatakse hüpikaknas või mitte.
Märkus: Võib tunduda, et siinne variant on üsna sarnane eelnevalt käsitletud variandiga “Link”. Samas tuleb rõhutada, et siin käsitletud variant võimaldab meil läbi viia ka kujunduslikke tegevusi. Teisisõnu, avatav hüpikaken võib sisaldada teisi HTML-veebilehele omaseid sätteid. Selle variandi teeb alguses keerulisemaks asjaolu, et soovides hüpikakent ja seal mängitavat videot enam-vähem ühes mõõdus, siis eeldab see veidi testimist. Näiteks kui YouTube’i video laius/kõrgus = 800/600, siis hüpikakna mõõdud peaksid olema veidi suuremad, näiteks laius/kõrgus = 900/625. Siinjuures pole oluline mitte niivõrd hüpikakna laiuse/kõrguse suhe, vaid tõesti see, et video seal sees hästi välja paistaks. Pane tähele, et alloleval pildil on hüpikakna mõõdud veidi suuremad kui seal sees olev YouTube’i video raamistik.
Vahetekst
Nimetatud valik omab sarnaseid jooni valikuga “Leht”, ainsa erinevusega, et meil on võimalik video lisada kursuse avalehele nii, et seda saab sealt kohe käivitada. Teisisõnu on tegemist üsna mõjuvõimsa viisiga muuta oma kursuse avaleht efektsemaks (või vastupidi, see totaalselt ära rikkuda!).
Olles klõpsanud vahendil “Vahetekst”, kuvatakse meile suhteliselt lihtne redigeerimise aken, kus sektsiooni “Vaheteksti sisu” võib võrdsustada vahendi “Leht” sektsiooniga “Lehe sisu”. Üks olulisemaid nüansse on siinkohal järgida, et videoakna suurus ei rikuks meie kursuse esilehe üldist disaini. Video laiuse ja kõrguse seadistamist saab muuta HTML-koodi vaadates (analoogia vahendi “Fail” juures räägituga). Video lisamiseks võib kasutada kõiki eelnevalt käsitletud mooduseid – Moodle Media ja YouTube’i video lähtekood. Meenutada tasub ka neid samu reegleid, millal üht või teist kasutada saab.
Alloleva pildi ülemises sektsioonis on näha “Link”, “Leht”, “Fail” seades õppematerjalid siniste tekstiridadena, mis avanevad samas või omaette (hüpik)aknas. Seevastu pildi alumises osas on näha video seades “Vahetekst” (koos sissejuhatava tekstiga), kus videot on võimalik mängima panna kohe esilehelt.
Lõpetuseks
Videote kaasamine õpikeskkondadesse võib toimuda tõesti väga erinevatel viisidel. Millist parasjagu valida, sõltub ennekõike meie soovidest ja nägemusest, kuidas see video peab avanema. Videote hoidmine mõnes videokeskkonnas (sh YouTube, Vimeo jt) ja sealt linkides neid oma kursustele on märksa lihtsam ning ruumisäästvam, kui see video laadida otse Moodle’i kursusele. Tihtipeale puudub meil oskus, aeg või huvi videot konverteerimata Moodle’i keskkonda laadida ja sestap unustame ka ära kõige olulisema, et me ei tee kursust mitte enda jaoks, vaid teistele ja mitte kõik ei pruugi kasutada samasid operatsioonisüsteeme, veebilehitsejaid jne, et seda videot korrektselt vaadata. Sestap on video üleslaadimine ja selle automaatne konverteerimine videokeskkonnas ideaalne lahendus sisu pakkumiseks. Lisaks on sinu videod alati kindlas ja ligipääsetavas kohas (avalikult või peidetuna)! Samas tuleb rõhutada, et mis tahes sisu sinu videol pole, aeg on ühtemoodi kallis meile kõigile ning nii-öelda videote soovituslikust redigeerimisest ei pääse me ka praegusel juhul. YouTube võib meilt vastu võtta küll piiramatus koguses videoid, kuid kui video sisaldab ajaliselt rohkem pause kui väärtuslikku sisu, siis tõenäoliselt kaotab selle vaataja varsti huvi meie videote vastu. Kui soovid eelnevalt käsitletud infot vaadata videote kujul, siis klõpsa siin ning uuri lähemalt sektsiooni “8 – Ekraanivideo ülesriputamine veebilehtedele”.
Raido Puust
