Kas üks kõrgkool viie erineva nimega või miskit muud… Ämmaemandate kool, Tartu Õdedekool, Vabariiklik Meditsiiniline Keskkool, Tartu Meditsiinikool ja alates 2005. aastast Tartu Tervishoiu Kõrgkool – kahe sajandi jooksul on siin olnud võimalus omandada erinevaid erialasid: privilegeeritud ämmaemandad, halastajaõed, meditsiiniõed, meditsiinilaborandid, ämmaemandad, velskrid, velskerlaborandid, sanitaarvelskrid, põetajad. Alates 2000. aastast on Tartu Tervishoiu Kõrgkool olnud väga kiires arenemisfaasis, 2005. aastal toimus üleminek kutsekoolist rakenduskõrgkooliks, nüüd on käimas uus institutsionaalse akrediteerimise protsess, mis nõuab lähtuvalt kvaliteediprotsessidest palju tagasi- ja edasivaadet. Kõrgkool elab väga kiirel ajastul nagu kogu meie ühiskond.
Kui külalised Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uue maja avamisel rektori vastuvõtule saabuvad, kostub siit-sealt ehitajate tegevushääli, koridorides tuleb liikuda ettevaatlikult, et mitte mõne tööriista või kasti otsa komistada. Lõpuks on 200-aastasel kõrgkoolil päris oma maja.
Energiapausil kõrgkooli kohvikutreppidel.
Rektor Anneli Kannus küsis juubeliaasta videotervituses, kas 200-aastane kõrgkool on noor või vana. Kindel on see, et kahe sajandi pikkune koolitustegevus annab ühele kõrgkoolile piisavalt väärikust. Praegu antakse rakenduskõrgharidust ämmaemanda, õe, bioanalüütiku, tervisekaitse spetsialisti, radioloogiatehniku ja füsioterapeudi õppekavadel. Kutseharidust saab omandada kolme õppekava järgi: hooldustöötaja, lapsehoidja ja erakorralise meditsiini tehnik.
Alates 2004. aastast on toimunud erinevaid projekte, kus kõrgkool on olnud projektijuhiks või kaasatud väliskõrgkoolide partneriks. Valdavalt on enamus projekte suunatud õppekavade arendamisele. Loodud on näiteks õdede erialase koolituse õppekava, mis nüüdseks on saanud riikliku koolitustellimuse. Projektipõhiselt on loodud radioloogiatehnikute spetsialisti õppekava ning esimesed õppegrupid on juba õpet läbimas. Õppekavade arendamise ja täiustamise protsess on lõputu.
Digiajastul õppimine ja õpetamine tähendab e-kursuste ja õpiobjektide loomist. Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis alustati e-õppega 2005. aastal, kui kõrgkool liitus e-Kutsekooli konsortsiumiga ja sõlmiti partnerlusleping projektiga e-VÕTI. Esimesed digitaalsed õppematerjalid ja e-kursused valmistasid õppejõud, kes lihtsalt nautisid arvuti taga olemist. Sisu luues õpetati ja aidati üksteist, paluti abi IT-spetsialistidelt. Alates 2006. aastast töötab kõrgkoolis haridustehnoloog ja alustati sisekoolitustega, kus näiteks ergonoomika õppejõu Anne Murovi huvi e-õppe vastu tekkiski. Ühtlasi tegeleti e-õppe informatsiooni edastamisega ja e-VÕTI projekti koordineerimisega. Innovaatilisus on õppemeetodit rakendama ahvatlenud rohkem kui 50% põhikohaga töötavatest õppejõududest, neile lisanduvad loodud materjalide kasutajad.
Uute tarkvarade katsetamise põnevus ja enese proovilepanek on anatoomia-füsioloogia õppejõu Anne Vahtramäe ikka ja jälle e-õppe juurde tagasi toonud. Tagasilöögid, näiteks mõne õppematerjali või ülesande kadumine õpikeskkonnast, ei ole käega löömise tunnet tekitanud sisehaiguste õppejõu Eve-Merike Soovälil. Põhjuseks ikka see, et üliõpilasel oleks olenemata ajast ja kohast võimalik õppematerjale lugeda ning ülesandeid lahendada.
Kõrgkooli arendusprorektor Merle Varik jõudis e-õppe juurde tänu põhiainet toetavale valikainele, mille toimumise ajal üliõpilased viibisid Tartust eemal pikaajalisel praktikal ja ainus võimalus ainet läbida oli rakendada
Juubelikonverents “Väärtused tervises ja hariduses”
veebipõhist õpet. Esmakordne kogemus e-kursuse läbiviimisel oli positiivne, üliõpilased olid väga motiveeritud. Weebly keskkonda loodud e-kursus „Eakate funktsionaalse võimekuse toetamine“ õnnestus sedavõrd, et auhinnati 2011. aastal kvaliteedimärgiga ja esitati aasta e-kursuse stipendiumi kandidaadiks. Merle Variku arvates on e-õpe on siiski vaid üks õppemeetoditest ehk e-kursused on õppimise ja õpetamise loomulik jätk.
Lastehaiguste õppejõud Siret Läänelaid on e-õppe juures olnud juba peaaegu kümme aastat ja arvab, et hästi planeeritud ja koostatud digitaalne õppematerjal aitab üliõpilasel soovitud õpiväljundeid paremini saavutada. Ühtlasi kinnitab tudengite positiivne tagasiside, et e-õpe muudab õppimise üliõpilastele huvitavamaks ning aitab kaasa oma töö planeerimisel. Üheks eredamaks kogemuseks oli õppejõu arvates praktikumis kasutatud keerulise protseduuri paremaks mõistmiseks koostatud õpiobjekt, see muutis protseduurist arusaamise lihtsamaks, toetades õppimist. Õppejõu tunnustus oli vahetu, praktikum lõppes tugeva aplausiga. Teine positiivne kogemus tuli veebipõhisesse keskkonda Edicy loodud kursuselt, kus isegi juhuslikult lehele sattunud külastajad nõu küsisid või avaldasid lihtsalt tehtule tunnustust.
Õppejõud tõid välja ka e-õppe miinuseid. Ikka ajamahukas kursuste ettevalmistamine ja suurte kursuste korral üliõpilastele tagasiside andmine, tehnilised probleemid ja ajapuudus e-õppe koolitustel osalemisel.
Kvaliteetsete e-kursuste ja õpiobjektide loomine on jätkunud programmi BeSt toel. Kõrgkoolis on sisu loomiseks väljatöötatud sisekord, mis reguleerib õppematerjalide loomist õppekavade vajadusest lähtuvalt. Tänaseks on valminud 61 EAP mahus e-kursusi, mis on lepingujärgsest kogumahust 88,4%, ja 47 õpiobjekti, mis teeb kogumahust 94%. 2012. aastal liitus programmi toel sisutootmisega kuus uut õppejõudu. Kõrgkooli tegevuste mahud on planeeritud vastavalt vajadusele ja e-õppe kvaliteedi tagamisele. 2011. aasta kvaliteedimärgi taotlusvooru esitati kuus kursust, märgiga auhinnati neist viis ning kaks kursust esitati aasta e-kursuse stipendiaadiks. Varasematel aastatel on kvaliteedimärgi saanud kaks e-kursust.
Raamatukogu Tartu Tervishoiu Kõrgkooli uues õppehoones.
Peale Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse projektide on kõrgkool olnud partneriks veel teisteski rahvusvahelistes e-õppe projektides, kus on loodud õppematerjale ja e-kursusi. Näitena võib tuua projekti COCARE DIGITAL (Competence-based Vocational Training for Nurses and Care-workers in a Virtual Learning Environment), mille eesmärk oli siirata, kohandada ja edasi arendada e-õppe keskkonda N@tschool, mis sisaldab õppevahendeid õendushoolduse üldistel teemadel ja eraldi eakate hooldust. Elukestvat õpet toetava projekti DIPRA (Counselling for Practice – a Pilot of Improving Counselling Quality of Diabetics) eesmärgiks oli luua ingliskeelse e-kursuse eeskujul emakeelne kursus diabeedihaige patsiendi ja tema lähedaste õpetamiseks ning nõustamiseks. Projektis osales kuus rakenduskõrgkooli eri riikidest ja koordineerijaks oli Savonia Rakenduskõrgkool Soomest.
Tartu Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilased on nõudlikud ja teadlikud. Õppimine e-kursusel nõuab järjekindlust ja motivatsiooni, aga ka tehnilisi oskusi. Kõikidel esmakursuslastel on võimalik õppida kahel vabaaine e-kursusel: „Sissejuhatav kursus e-õppest“ ja „Interaktiivne e-õpe“. Esimene kursus valmistab õppureid ette suletud õpikeskkonna Moodle erinevate tegevuste ja vahendite kasutamiseks, teine annab ülevaate avatud keskkonnas õppimisest, kasutades ülesannete lahendamiseks erinevaid veebipõhiseid tarkvarasid.
Kõrgkool pakub kutseõpet inimestele, kes töötavad tervishoiu vallas, mõned neist juba aastaid, kuid kel puudub vastav kvalifikatsioon. Mõnel neist on elukogemust palju, kuid e-õpe alles avastus ning seega asuvad nad lapseliku õhinaga arvuti taha. Koolitajad toetavad e-õppe kasutamist, õppejõududel on suur huvi õppevideote loomise vastu, mis toimub haridustehnoloogi abiga. Algaval õppeaastal on planeeritud luua vastvalminud õppehoonesse e-õppe keskus.
Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis töötavad ja õpivad inimesed, kes armastavad õpetamist ja töötamist tervishoiu valdkonnas. 5. nooruse saladust on võimalik avastada Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, mis asub Tartus aadressil Nooruse 5. Ja kes teab, ehk on e-õpe üks selle saladuse tähtsamaid tulevikukomponente.
Anne Rosenberg
