Digiajastul õppimine seab õpetajale kõrgemad ootused ja suurema vastutuse. Õpetaja ülesanne ei ole enam pelgalt teadmiste edasiandmine olukorras, kus õppija istub klassiruumis, valmis kõike salvestama ja üles kirjutama.
Õppimisest digiajastul
Selleks et rääkida sellest, kuidas digiajastul õpitakse, tuleb kõigepealt selgitada, mida õppija digiajastul ei tee. Digiajastul õppija ei konspekteeri ega loe pikki teoreetilisi tekste. Õppematerjale leidub palju ja tunnis konspekteerimine on liigne energiakulu. Digiajastul õppija õpib internetiavarustes ja sotsiaalsetes keskkondades, sellest ka vastuseis pikkade teoreetiliste tekstide lugemisele õpikust. Õppija tahab õppida katsetamise ja kogemise läbi, mille vahel ta pöördub aeg-ajalt teooria juurde tagasi. Digiajastul õppija ei õpi lineaarselt. Ta on uudishimulik ning alati on õppimise aluseks küsimus, millele ta otsib vastust, kasutades selleks kõikvõimalikke info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ressursse. Kindlasti ei õpi ta nii, nagu paljud meist on harjunud – kõigepealt loen läbi teooria, siis teen harjutusülesandeid ja seejärel rakendan õpitud teadmised praktikasse. Digiajastul õppija žongleerib mitme erineva tegevuse vahel samaaegselt (multitasking), tal on alati õppimises mitu erinevat meediat.
Õpetamisest digiajastul
Digiajastul õppija vajab rohkem kui varem endale juhendajat, mentorit – õpetajat, kes teda infotehnoloogia kirevas maailmas õigel teel hoiaks, kes õpetaks, kuidas õigeid valikuid teha ja analüüsida erinevaid infokilde, mis on meile kõigile nüüd kättesaadavad ühe klõpsu kaugusel. Õpetajal on teadmised ainete integreerimisest, ta oskab õppijale selgitada, kuidas hinnata erinevate infoallikate usaldusväärsust, eelkõige aitab ta õppijal siduda teooria ja praktika, hoides teda õigel õppimise teerajal. Digiajastul oskab õpetaja õppida oma õpilastelt, ta oskab teha õppijaga koostööd ning rikastada õppeprotsessi, kasutades õppijate teadmisi vastavast valdkonnast. Digiajastul on õpetaja peamiseks oskuseks ära kasutada olemasolevaid vahendeid. Õpetaja on nagu müüriladuja, kes oskab leida erinevaid materjale, neid siduda ning pakkuda igale õppijale individuaalset lähenemist kasutades õpetamiseks erinevaid meediaid ja meetodeid – seejuures saab sellest kõigest kokku ilus tervik.
Kõigile ja kirssidega
Olen kuulnud rääkimas nii õppijaid kui õpetajaid, et digiajastul õppimine pole meie jaoks. Pigem peaksime me õppimist digiajastul võtma kui uut ja huvitavat väljakutset – nii õppija kui ka õpetaja jaoks. Me õpime igal pool ja igal ajal, tehnoloogia on pidevalt meie ümber, pakkudes selleks kogu aeg võimalusi. Koostöö ja õppimine kogukondades ning valmisolek oma teadmisi jagada on digiajastule iseloomulikud tegutsemisviisid.
Kerli Kusnets
