Albert Einstein ütles: “Kunagi ära jäta meelde asju, mida saad vaadata raamatutest.” Ühe inimese teadmistel ja aju “arvutusvõimsusel” on piirid. Kuid tänu kirjaoskusele ei pea me pidevalt oma mälus hoidma infot, mida endal või kellelgi teisel võiks suvalisel hetkel vaja minna. Trükikunsti leiutamine võimaldas laiemale publikule ligipääsu kirjapandud teadmistele. Tänapäeval on meie kõige ligipääsetavam ja käepärasem mälupikendus internet. Seda, mis on Vikipeedia, ei pea vist enam kellelegi seletama. Või siiski? Vikipeedia ei ole ainult internetientsüklopeedia, ta pole kõigest veebisait. Vikipeedia on midagi palju enamat.
Vikipeedia kui kogukond
Vabatahtlik tutvustamas õpitoas Vikipeedia redigeerimist.
Foto: Sage Ross, Wikimedia Commons, CC-BY-SA-3.0
Kes kirjutab Vikipeediat? Kui see küsimus esitada “inimesele tänavalt”, jääb ta tavaliselt kukalt kratsima ja lõpuks ütleb, et ta pole sellele mõelnud. Vikipeedia paistab tasuta teenusena, mille eest keegi kuskil hoolitseb. Nii nagu on suvel meie teed prügist koristatud ja talvel liivatatud. Maksumaksjana on ju õigus selliseid asju enesestmõistetavaks pidada? Vikipeedia eest ei vastuta linnavalitsus ega ministeerium. Seda ei kirjuta kirjastuse palgal olevad professorid. Ei ole tähtaegadega graafikut, milles on igale kirjutajale kindlad ülesanded määratud. Vikipeediat kirjutavad vabatahtlikud. Need on inimesed, kes täiendavad ja parandavad veebientsüklopeedia sisu enda valitud teemadel oma vabal ajal ning tasu saamata. Kogu Vikipeedia (praeguseks 23 miljonit artiklit 285 eri keeles) on üheteistkümne aasta jooksul loodud entusiasmist, soovist head teha ning oma teadmisi maailmaga jagada. Need tuhanded vabatahtlikud on väga erinevad inimesed. Neil on erinev haridustase, erinev kultuuriline taust, erinevad huvid. Nad elavad laiali üle kogu maailma. Aga neid kõiki seob üks asi – Vikipeedia. Neid ühendab soov luua maailma suurim ja parim teadmiste varamu, sest nad usuvad, et teadmised on rikkus ja info tahab vabalt levida. Vikipeedia looja Jimmy Wales on selle eesmärgi sõnastanud nii: “Kujutlege maailma, kus igal inimesel on vaba juurdepääs kogu inimkonna teadmiste summale.”
Et sellisesse ainulaadsesse ülemaailmsesse kogukonda kuuluda, ei ole vaja teha vastuvõtueksamit ega näidata ette varasemate publikatsioonide nimekirja. Piisab ainult pealehakkamisest ja kogukonna reeglite aktsepteerimisest. Igaüks on kogukonda oodatud. Vikipeedia on mõeldud kasutamiseks kahel viisil: lugemisele lisaks pane ka ise mõnikord käed külge ja anna oma panus entsüklopeedia arengusse.
Vikipeedia kui õpikeskkond
Nagu eelnevast nähtub, on vaba entsüklopeedia kirjutajaskond mitmekülgne ja kirev – nagu elu ise. Ning samamoodi kui elu on kõige parem õpetaja, on ka Vikipeedia abil võimalik väga palju õppida. “Kuidas siis,” küsib nüüd mõni õpetaja või õppejõud, “Vikipeedia on ju valeinfot täis!” Sellel õpetajal on pooleldi õigus küll: seal on tõesti materjali, mis ei ole täielikult kontrollitud või vajab toimetamist. Aga õpilastel Vikipeedia kasutamist ära keelata ei ole mõtet, nad kasutavad seda niikuinii. Õpetajal tuleb siin hoopis teha seda, mis on tema ülesanne – õpetada!” Õpetaja peab suutma õpilastele näidata, et tänapäeval meile uksest ja aknast sisse pressivasse infotulva tuleb suhtuda kriitiliselt ning osata eraldada seda, mis tõesti õige ja väärt on. Ka paberentsüklopeediates on vigu, ka autoriteetsed allikad võivad levitada kontrollimata väiteid, ka üleriigilisest ajalehest võib leida halba keelekasutust. Iseseisvalt mõtleva, funktsionaalse lugemis- ja kirjaoskusega noore inimese väljaarendamine on uue aja õpetaja väljakutse. Vikipeedia tuleb siin appi. Andes (üli)õpilastele ülesande teha Vikipeediale kaastööd, võimaldab õpetaja või õppejõud neil lähedalt ja praktilise osalemise kaudu näha, kuidas sünnivad tekstid, milline on hea tekst, kuidas tekste lugeda ja kirjutada, millised on vormistusreeglid, kuidas teha midagi ühiselt, millised on veebietiketi ja autoriõigustega seotud reeglid, mis on kodanikuühiskond… Ja see loetelu võiks jätkuda veel kaua.
Vikipeediat on juba mujal maailmas ja Eestis õppetöösse kaasatud ning märgatud, et õpilastel on võrreldes traditsiooniliste ülesannetega rohkem motivatsiooni teha kaastööd Vikipeediale, sest see on uus ja huvitav, nende tööl on laiem eesmärk kui hinne päevikus, tulemus on kõigile nähtav internetis, nad saavad kasulikku tagasisidet teistelt kaastöölistelt, kellest paljud on oma ala asjatundjad. Vikipeedia kogukonna liikmed ongi sellise ülesande juures nii õpilase kui õpetaja abilised, n-ö mitteametlikud abiõpetajad. Kaastööd tehes omandatakse elulisi kogemusi, mis kuluvad ära tulevikus. Vastupidiselt õpilasele võib õpetaja jaoks tunduda mõte Vikipeedia kasutamisest õppetöös mitte huvitav, vaid hirmutav. Aga Vikipeedia kaks põhimõtet on: “Ole julge!” ja “Eelda häid kavatsusi!” Seega, kallid õpetajad ja õppejõud, olge julged Vikipeediaga sõbrunemisel ja ärge kartke teha vigu, vikikogukond hindab teie häid kavatsusi ja aitab teid kindlasti.
Teele Vaalma
