Haridust ootavad ees suured muutused ja kool kui organisatsioon peab jõudma 21. sajandisse, kus seda iseloomustaks innovaatilisus ja loomingulisus. Haridus vajab jätkusuutlikku strateegiat, mis seab pikka perspektiivi. Kui me midagi majanduses muudame, võivad muutused olla näha kahe-kolme kuu pärast, aga hariduses saame tulemusi alles 8–10 aastat hiljem.
Muutused toimuvad haridusvaldkonnas juba järgneva seitsme aasta jooksul, kui tuleb paljusid praegu hariduses rakendunud protsesse ümber hinnata. Selleks sunnivad meid nii demograafiline situatsioon, uued tehnoloogiad kui ka tänapäeva lapsed. Peab suurenema õpetajate ja koolijuhtide motiveeritus seda tööd teha. Praegu on õpetaja rutiinse töö tegija, kuid tema roll seisneb enamas – ta peab olema inimene, kes suunab õpilased teeotsale. Temast saab õpilasele mentor.
Paratamatult on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) üha enam meie argi- ja hariduselu osa. Infotehnoloogia on koolis kasvõi sellepärast, et kogu ühiskond liigub sinnapoole. Tavapäraseks saavad e-kursused ja virtuaalsed klassiruumid ka väljaspool kooliruumi, kus ainet läbivad korraga õpilased kogu maailmast. Õppimine muutub mobiilsemaks.
Haridusvallas tuleb rohkem IKTsse panustada, muidu jääme võrreldes teiste riikidega tagaajaja rolli. Samal ajal nõuab IKT palju investeeringuid, mida praegu pole veel tehtud. Enamikus koolides pole veel võimalusi kõiki digitaalseid ressursse õppeprotsessis kasutada. Maakoolides tekib probleem näiteks lihtsalt elektrijuhtmetest. Kui kõik tulevad oma nutitelefonide ja sülearvutitega kooli ja neid laadida püüavad, siis ei pea vastu nii mõnegi maakooli elektrisüsteem, internetiühendusest rääkimata. Kui praegu on riigi prioriteet õpetajate palgad, siis lähiaastatel tuleb tuntavalt investeerida infrastruktuuri ja e-õpivara arengusse.
Sageli küsitakse minu käest, kas nüüd varsti kaovad ära õpetajad ja õpikud. E-õpe on vaid võimalus, mitte lahendus, ja ilma õpetajata ei saa IKTd õppeprotsessis rakendada. Õpikud kindlasti ei kao, IKT juurutamisel hariduses ei ole see ka peamine eesmärk. Õpikud muutuvad õhemaks ja seotumaks IKT väljundiga. Seda loodan küll, et töövihikud lähema kahe aasta jooksul ajalukku jäävad ning nende asemele tuleb elektrooniline ülesannete andmebaas.
Õppimise üha digitaalsemaks muutumine mõjutab lapsi loovamalt mõtlema ja teeb õppimisprotsessi nauditavamaks, põnevamaks ning avardab suuresti maailmapilti.
Ene Koitla
