Selle aasta 16.–18. jaanuaril peeti Sagadi mõisas järjekordne haridustehnoloogide talvekool, mis nagu eelnevadki talvekoolid andis ligi 50 haridustehnoloogile kogu Eestist võimaluse vahetada kogemusi ja teadmisi e-õppe valdkonna viimastest arengutest ning ühiselt õppida tehnoloogia abil digiajastule omaste õppematerjalide ja -tegevuste loomist.
Selles artiklis soovime lugupeetud lugejale rääkida täpsemalt talvekooli teisest päevast, mille teemaks oli “Õppevideod – ideest tulemuseni”.
Kui üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna, siis kas hästi planeeritud video, mis sisaldab endas lausa tuhandeid pilte, võiks asendada raamatuid ja pikki õppetunde? Just eelnevale küsimusele prooviti vastust leida, uurides ühiselt video võimaluste kasutamist õppimise toetajana.
Videote ja filmide loomine on keeruline protsess, kus hoolikas planeerimine ja eesmärgipärane tegutsemine viivad sihile – sama kehtib õppevideote ja -filmide kohta. Õppevideote puhul on aga vaja arvesse võtta veel pedagoogilisi asjaolusid, millele näiteks filmide tegemisel tavaliselt tähelepanu ei pöörata. Juba nimetus “õppevideo” viitab sellele, et peale loo jutustamise ja millegi illustreerimise peab õppevideo arvestama ka selle vaatajaga ning toetama vaataja aktiivset õppimist näiteks mõtlemise ergutamise, arutlemise ja üllatamise teel.
Päeva sissejuhatamiseks jagas õppevideote planeerimise teemadel esimesi õpetussõnu Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli haridustehnoloog Argo Ilves. Argo ettekandest oli kõigil järgnevaks päevaks kaasa võtta üksjagu kandvaid mõtteid, millest mõned on esile toodud järgnevas loetelus:
- Üks tähtsamaid märksõnu video loomisel on eesmärk või mõte, mida autor tahab vaatajatele edasi anda.
- Video peab olema optimaalse pikkusega. Oluline info tuleb suruda sobivatesse ajaraamidesse, et vaatajal säiliks põnevus ja uudishimu.
- Tänapäeva maailmas, kus internet on täis videomaterjale, on kasulik mõelda ka uudsusele ja eristumisele. Tuleb olla originaalne, sest kui video pole hästi tehtud, siis on sellega raske õppijat kaasa tõmmata.
- Kontrastide ja üllatavate vaatenurkade näitamine ning ootamatute järelduste tegemine õppevideos tõmbab vaataja tähelepanu ja kutsub kaasa mõtlema (ka vastu vaidlema). Mõned näited abistavatest metoodikatest õppevideo loomisel:
- Kontrasti rõhutamine ja näitamine: suurem/väiksem; enne/pärast; õige/vale; hea/halb.
- Protsesside animeerimine: teoreetiliste või tavapäraselt nähtamatute protsesside animeerimine aitab neid mõista hoopis uut moodi.
- Sümbolite kasutamine: teatud mõistetele ja põhimõtetele saab õppevideos omistada sümbolid (näiteks lambipirn idee juurde), mille kasutamine kogu videos tuletab taas meelde eelnevalt käsitletut.
- Lihtsustamine: keerukate protsesside ja tegevuste kirjeldamist saab alustada nende lihtsustatud mudelist ning alles põhialuste selgitamise järel liikuda edasi keerukamate mudelite juurde.
- Vaataja veenmine enesekindla ja tasakaaluka taustahäälega.
Eelneva kõrval rõhutas Argo oma ettekande lõpus veel mõningaid lihtsaid põhimõtteid, mida iga õpetaja võiks õppevideo loomisel arvesse võtta:
- Võimaluse korral filmi sündmuseid kronoloogiliselt – sedasi on õppevideo kokku panemisel lihtsam tagada toimuva jätkuvus.
- Võimalda vaatajale analüüsi.
- Lavasta olukordi (kui võimalik).
- Motiveeri õppijat: näita, et “see” toimib, ning tekita eneseusku (“Sa saad hakkama!”).
- Suuna tegutsema.
- Näita, mida vältida.
- Näita videos eksperdi hinnangut.
Kui video loomise teoreetilised alused olid selgeks saanud, võttis päeva juhtimise üle Rakvere Reaalgümnaasiumi infojuht ja filmiklubi eestvedaja Jaanus Lekk. Jaanus näitas esmalt erineva eesmärgiga loodud videote ja filmide näiteid ning tutvustas nende saamislugusid, et anda osalejatele ülevaade, kuivõrd lihtsalt ja nutikalt esmapilgul keerulised videod on valminud.Kuna üks olulisem element hea video loomisel on põhjalik eelplaneering, mida aitab kirjeldada storyboard ehk video stsenaariumi kirjeldus, siis pühendas Jaanus üksjagu aega just video stsenaariumi loomise teemadele. Stsenaariumi loomise osas sooviks Jaanuse õpetussõnadest tuua välja järgnevad tähtsad küsimused, mida iga stsenaariumi juures arvesse tasub võtta:
- Mis olustikus ja keskkonnas film toimub?
- Kes on tegelased ja mis on nende tegevused?
- Miks ma filmi teen?
- Kuidas kõnetada vaatajat valitud teemal?
- Kes on minu meeskond?
- Kust leida asetäitjaid/näitlejaid?
- Milline on mulle saadaolev videotehnika?
- Kes filmib?
- Kes monteerib?
- Kes maksab, ehk katab filmi tegemise kulud (ka inimeste aeg maksab)?
Pärast Argo ja Jaanuse õpetussõnade ärakuulamist ning saadud teadmiste üle arutlemist oli aeg ise asja kallale asuda. Üsna piiratud aja jooksul tuli luua õpetliku sisuga film alates selle planeerimisest kuni valmis video näitamiseni välja.Praktilise tegevuse jaoks moodustati kohal olnud inimestest 5–7-liikmelised meeskonnad, kelle ülesandeks oli koostada mõne tunni jooksul õppevideo.
Kuigi päeva esimesel poolel teooriaga tutvudes tundus kogu protsess äärmiselt lihtne, selgus tööd alustades, et ettevalmistus on väga ajamahukas ning protsess ei olegi nii lihtne, nagu esmapilgul tundus. Siiski – pärast poolt päeva planeerimist, filmimist ja videote monteerimist õnnestus igal grupil edukalt esitleda oma paariminutilist õppevideot, millele päeva juhtinud Jaanus Lekk ja Argo Ilves ka väärtuslikku tagasisidet andsid.
Kokku valmis talvekooli teisel päeval Sagadis kuus õppefilmi. Loodud videotega õpetati muu hulgas lumeinglit tegema, erinevat värvi kirjutusvahendeid kasutama, saapapaelu siduma ning vee erinevaid olekuid. Kõik näited olid humoorikad ja põnevad ning kahtlemata said talvekoolis osalenud haridustehnoloogid suurepärase kogemuse, et edaspidi veelgi parema ja õpetlikuma sisuga õppefilme luua.
Mõned valminud õppevideote näited:
Lumeingli tegemine – http://bit.ly/videokool1
Saapapaelte sidumine – http://bit.ly/videokool2
Erinevat värvi kirjutusvahendite kasutamine – http://bit.ly/videokool3
Vee erinevad olekud – http://bit.ly/videokool4