Jagan oma kogemust digiõppe võimalusest alushariduses. See aeg peaks nüüd kindlasti möödas olema, kui arvati, et arvuti koht ei ole lasteaias. Lapsi suunates ja juhendades saab arvutist multifunktsionaalne abiline, mis pakub õppetööks rohkelt positiivseid võimalusi.
Eduka tehnoloogiliste vahendite kasutamise eelduseks on uusi väljundeid soosiv õpetaja. Suurepäraselt saab hakkama õpetaja, kellel on tahe, julgus ja oskused. Eeskätt tahe õppida ja omandada uusi oskusi, mille käigus tekib julgus siseneda esialgu tundmatusse maailma. Kui aastaid tagasi polnud lasteaiaõpetajal erilisi võimalusi saada tasuta arvutikoolitust, siis aastal 2010 olukord muutus. Tänu lasteaedadele suunatud Tiigrihüppe koolitusprogrammide (http://www.tiigrihype.ee/et/koolitused-lasteaedadele) on arvutialast täienduskoolitust saanud suur hulk alushariduse pedagooge (sh direktorid). Samuti toimus haridusportaalis Koolielu sel õppeaastal kahel korral veebipõhine õppimisüritus “IKT ja loovus lasteaias”. Tegemist oli esimese spetsiaalselt lasteaiaõpetajatele mõeldud veebipõhise kursusega, et tutvustada mugava õppimisvõimaluse abil lasteaialastele sobivaid ja õppekavaga seotud arvutisse laetavaid mänguprogramme ja veebimänge. Õppida kasutama puslede loomise ja joonistusprogramme. Vahetada ideid, kuidas kasutada fotosid, videoid ja animatsioone õppetöös. Teha fotolugusid ja rääkivaid pilte. Olla looja. Koostöös saada mõtteid, kuidas IKT vahendeid lasteaias kasutada, et õppimine oleks lastele põnev ja sisukas. Õppida neid töös rakendama. Paljudele lasteaiaõpetajatele oli see esmakordne kogemus õppida veebis ning kartus hakkamasaamise ees oli üsna suur. Hirmuga seisin silmitsi ka mina, sest olin esimest korda veebipõhise õppimisürituse korraldaja rollis. Õpetajate tublidust, kohanemisvõimet ja huvitatust tõestas see, et 66 osalejast lõpetas neli nädalat väldanud kursuse 58. Suurimat rõõmu valmistas tagasisidest välja tulnud vastus, et õpetajad hakkavad kursusel õpitut oma töös rakendama. Süües kasvab isu!
Lastega
Arvan, et lasteaiaealisele lapsele tuleks tutvustada arvutit eeskätt õppimis- ja töövahendina. Esmased kogemused ja harjumused omavad edaspidises elus märkimisväärset rolli. Lapsele ei peaks seostuma arvuti ja internet eeskätt ajaveetmise kohana, vaid abilisena, mida vastavalt vajadusele kasutada. Vahend, millegi loomiseks või vajaliku info hankimiseks. Nt sõna “guugeldamine” on 4–5aastase lasteaialapse sõnavaras oma koha leidnud. Miks mitte? Küsimusele, millele ei oska ise piisavat vastust anda, on rühmas peamiseks abiliseks just Google. Õpime leidma infot erinevatest teabeallikatest. Kindlasti ei välista raamatut, kuid kiireim teave tuleb tänapäeval siiski teistest kanalitest. Peale info saamise pakub internetist materjali otsimine hea võimaluse kriitilise mõtlemise arendamiseks. Laps õpib hindama ja analüüsima nähtu/kuuldu õigsust, tegema valikuid. Esialgu on talle analüüsimise ja otsustamise protsessis abiks õpetaja (lapsevanem), hiljem koolis on tal juba lihtsam mõista, et kõik ei ole kuld, mis hiilgab!
Kuna lapse lemmiktegevuseks ja parimaks õppimisviisiks on mäng, siis ei saa ka internetis leiduvaid mänge välistada. Lapsevanemale seostubki arvuti kasutamine lasteaias eeskätt mängimisega, millesse ei suhtuta väga positiivselt. Miks? Sellepärast, et lapse kodune arvuti täidab sageli just seda funktsiooni. Järjest noorematel lastel võimaldatakse üsna piiramatult veeta “mõnusat” aega arvuti- (telefoni-, Wii) mängude seltsis. Mängude sisule ja õpetlikkusele ei pöörata piisavalt tähelepanu. Siinkohal saab abiks olla rühmaõpetaja, kes jagab vanematele arendavate mängukeskkondade aadresse. Mängud, mida lasteaias kasutame, on valitud õppetöö eesmärkide põhjal. Mäng toetab õppeprotsessi ja võimaldab erinevate valdkondade lõimimist. Nt metsloomi uurides saab ette võtta virtuaalse jalutuskäigu metsa (veebipõhine õppemäng). Kohtuda loomadega, kuulata häälitsusi. Kirjeldada, võrrelda, loendada neid. Paigutada sobivalt suuruse, elupaiga vms tunnuse alusel. Arutleda võimalike ohtude eest, mis võivad metsas tekkida. Leida üheskoos lahendusi. Väga edukalt saab rännakut virtuaalses metsas seostada internetiohtudega. Õpetaja ülesanne on vaid leida koostöös lastega parim viis, kuidas püstitatud eesmärkideni jõuda.
Kindlasti on alushariduses palju olulisem koht päris metsal ja õuesõppel. Siiski tasub mõelda tehniliste vahendite peale, mis pakuvad õppes tuge ja mitmekülgsust. On üsna tavaline, et laps tunneb ja oskab nimetada pildilt nähtud taime, kuid loodusest seda ei leia. Siinkohal on heaks abiliseks tänapäevased tehnilised vahendid, mida saab õuesõppes edukalt kasutada. Telefon või tahvelarvuti õpetaja loodud pildipangaga, helide ja videotega võimaldavad korraldada kaasahaaravaid otsimismänge. Lisaks saab sügiseses seenemetsas kasutada tasuta nutiseadme rakendust “Seeneaabits” või talviste lindude uurimisel laadida alla “Linnuaabits”. Küsimus on muidugi, kuhu alla laadida… Selleks on õpetaja isiklik vahend.
Tänu uuendusmeelsetele õpetajatele hakkab arvuti kui üksnes ekraanile pildi kuvamise masina aeg ka alushariduses otsa saama. Kõigile tuttavad ja lasteaias sageli kasutatavad Jussi multifilmid on küll väga toredad ja õpetlikud, kuid arvuti kasutamine õppetöös ei peaks tänapäeval enam nende näitamisega piirduma. Õnneks on märgata, et lasteaedades on suund ISE loomise poole. Nüüd tehakse ise animatsioone. Rühmalapsed koos õpetajaga teevad juba pikemaajalisi projekte. Lapsed mõtlevad välja loo ja tekstid. Arutlevad, kuidas lugu animeerida, meisterdavad misanstseenid ja pildistavad (stopmotion). Tutvutakse erinevate arvutiprogrammidega, tegeletakse häälte lindistamisega ja helide lisamisega. Laste loovus saab uued väljundid. Lapsed saavad katsetada erinevaid rolle. IT kasutamine meeskonnatöös paneb lapsi märkama ja analüüsima kaaslaste eripära ja oskusi (hääletämber, joonistusoskus jt). Lapsed õpivad analüüsima tervikut ja mõistavad, missugune jõud on töös kasutatud meediaelementidel. Mismoodi erinevad elemendid meid mõjutavad. Animatsiooni loomine annab suurepärase võimaluse jõuda arusaamiseni, mis on fantaasia, mis reaalsus.
Reaalsus on lasteaedades kurvavõitu siis, kui tuleb hakata animatsiooni kokku monteerima. Kasutatav tehnika on vananenud. Video ja helitöötluse jaoks tuleb sageli appi võtta taas isiklik sülearvuti. Unistada ja loota õnneks tohib, et mahakantud arvutite asemel tulevad ühel päeval uued ja moodsad. Lootus sureb viimasena!
Peale animatsioonide saab edukalt luua ka väiksemaid fantaasialugusid (nt “Kui ma oleksin päkapikk”) ning rääkivaid pilte. Lapsed saavad pildistada fotoaparaadiga oma kunstitöid, arutleda kompositsiooni ja paigutuse üle, salvestada hääli. Fantaseerida, kirjeldada, analüüsida ja arutleda. Avaldada oma mõtteid mitmel viisil. Lapsed õpivad tundma heli ja pilti kui olulisi väljendusvahendeid.
Isetegemist toetab ka Tuule Lasteaias juba kolmandat kevadet toimuv “Õpime-loome” projekt. Tegemist on majasisese e-õppimisüritusega, mille käigus õpivad esmalt õpetajad kasutama kindlat arvutipõhist programmi või keskkonda. Õpitakse iseseisva tööna just neile koostatud juhendmaterjalide abil (tekstipõhised ja videojuhendid). Olles ise juhendaja rollis, saan õpetajaid ka reaalselt toetada, julgustada ja aidata. Õppimisprotsessile järgneb koostöö lastega. Õpitu läheb kasutusse ja igalt rühmalt valmib omanäoline meistriteos. Esimesel aastal valmisid õppematerjalina kasutatavad esitlused ning järgmisel aastal rühmade väärtustega animeeritud GIFid. Sel kevadel loome veebipõhiseid raamatuid keskkonnas http://littlebirdtales.com/ , mis võimaldab joonistada, kirjutada, pildifaili üles laadida ja heli lindistada. Valminud veebiraamatutest moodustame kogumiku, mille lingi avaldame lasteaia kodulehel (http://tuule.edu.ee/). Uudistamiseks kõigile avatud!
Jõudu ja häid mõtteid digivahendite mitmekülgsel ja tasakaalukal kasutamisel!
Anu Peri
