Viimasel ajal on ajakirjanduses kirgi kütnud diskussioon avatud ülikooli saatusest kõrgharidusreformi valguses. Muret on tuntud, et avatud ülikooli õppevorm kaob ülikoolist sootuks, kui kaob tasuline õpe. Tartu Ülikooli rektor professor Volli Kalm toob 12. märtsi Postimehes ilmunud arvamusloos “Avatud ülikool ja tasuline õpe ei kao” esile, et tegelikult ei kao kumbki – muutuvad ja ühtlustuvad hoopis tingimused, millest lähtudes võib õpe olla üliõpilasele tasuta või tasuline. “Õppija jaoks ei sõltu tasuta-tasulise õppe vaheline piir sellest, kas õpe on korraldatud päeval, õhtul, e-õppena või nädalavahetustel kaugõppes. Järelikult saab ka parimatel avatud ülikoolis õppijatel kindlasti olema tasuta hariduse võimalus, samas kui nõrgematel päevase õppe üliõpilastel tuleb hakata vähemalt osaliselt õppe eest ise maksma,” rõhutab Volli Kalm.
Tartu Ülikoolis saab uuel õppeaastal õppima asuda avatud ülikooli õppevormis kokku 14 õppekaval bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppes ning 15 õppekaval magistriõppes. 2014. aastal võib avatud ülikooli raames pakutavaid õppekavu olla taas rohkem. Avatud ülikool on ainult üks elukestva õppe võimalustest, lisaks on ka täiendus- ja eksternõpe – kõigis neis pakutakse paindlikke õppimisvõimalusi, sh e-õpet. Üks suund ongi tasemeõppekavade baasil välja arendada täiendusõppemooduleid, mida õppijad saaksid paindlikult läbida ning hiljem VÕTAt kasutades eksternina tasemeõppe õpingud lõpetada. Kindlasti saab e-õppel olema veelgi olulisem roll ülikooli õppetegevuses, nii taseme- kui ka täiendusõppes, et üliõpilaste ja õppijate õppetööd toetada ning paindlikke õppimisvõimalusi pakkuda.
E-õppe tähtsuse kasv ülikooli õppetegevuses
Kui heita pilk statistikale, siis viimasel kahel aastal on e-õppe kasutamine Tartu Ülikoolis kahekordistunud. 2012. aastal oli ülikoolis 1264 veebipõhise või osaliselt veebipõhise tunnusega ainekava, mis moodustasid kõikidest ainekavadest 14% – see tähendab 5% tõusu võrreldes 2011. aastaga. Enamasti ei olnud tegemist täielikult veebipõhiste kursustega, vaid e-õpet kasutati kombineeritult auditoorse õppega üliõpilaste iseseisva töö toetamiseks. Veebipõhistel ja osaliselt veebipõhistel õppeainetel osales 2012. a kokku 38 614 õppijat, mis on 11 744 võrra rohkem kui 2011. aastal. Kuigi e-õppele kulub õppijate väitel enam aega kui klassiruumis õppimisele, on selle populaarsus järjest kasvanud.
Sama tendents kehtib ka täiendusõppe puhul. 2012. a pakkus ülikool täiendusõppena juba 335 osaliselt või täielikult veebipõhist kursust, millel osales kokku 8984 õppijat. Inimesed on valmis e-õppe teel teadmisi omandama. Ka tööandjad on seda võimalust järjest enam teadvustanud. E-õpe on lisanud võimalusi elukestvaks õppeks, toetades sügavat õppimist.
Tiia Ristolainen
