Kombineeritud õpe Tallinna Tööstushariduskeskuse elektroonika ja automaatika valdkonnas

Tallinna Tööstushariduskeskus (THK) on üks suuremaid elektroonika- ja automaatikaerialasid õpetav riiklik kutsehariduskool Eesti Vabariigis. See õppekavarühm moodustab veerandi kõikidest THK õpilastest. Tänu mehhatroonikute osalemisele EuroSkillsi ja WorldSkillsi võistlustel on kooli tutvustatud nii meil kui ka mujal maailmas.

Järjest enam valmistatakse THK-s e-õppematerjale ja e-kursusi eesmärgiga tõsta traditsioonilise õpetamise kvaliteeti ja suurendada õppimise efektiivsust. THK-s on elektroonika automaatikaeriala õppekavad kaetud 95% ulatuses e-õppematerjalide ja -kursustega.

E-kursused seostuvad põhiliselt järgmiste sihtrühmadega: arendajad, õppejõud, õppurid. Õppejõudude peamine soov on teha head ja huvitavat õppijate vajadustele vastavat e-kursust, mis vastaks ühtlasi õppeasutuse ja tööandjate (ettevõtete) ootustele.

Nüüdisaegne lähenemine võimaldab õppuritel eraldi teadmiste ja oskuste omandamist, valdamist ning vastutuse ja iseseisva tegutsemise ulatuse laiendamist järgmisele kutsetasemele ehk saavutada usalduse kasvu. Arendatakse õppurite teadmisi ja oskusi fundamentaalsete printsiipide, universaalsuse ja praktilise orientatsiooni alusel.

Automaatika ja mehhatroonika kutse olulisteks omadusteks on:

• innovatsioon – uute meetodite kasutamine tööviljakuse suurendamiseks, formuleerida ja lahendada fundamentaalselt uusi automaatika ja disaini probleeme ja ülesandeid;
• efektiivsus – edukas professionaalselt aktiivne tegevus ja tehnilise informatsiooni analüüs;
• mobiilsus – valmisolek uuendada olemasolevaid kogemusi ja teadmisi, et kohaneda muutuvate tingimustega, teadmiste siire teise asukohta;
• perspektiiv – valmisolek jätkata haridust, enesetäiendamist, professionaalset ja isiklikku arengut.

Nende omaduste kujundamiseks õppuritel on kõige kohasem kasutada kombineeritud moodust – kombineeritud õpet. Kombineeritud õpe põhineb traditsioonilise ja kaugõppe tehnoloogiate tõhusa “segu” ja õpetamise innovaatiliste pedagoogiliste meetodite kasutamisel. Kombineeritud õppes kasutatakse aktiivselt kaugõppes tuntud tehnoloogiaid klassides toimuva toetamiseks.

Kombineeritud õppe üheks tähtsamaks komponendiks on e-õppematerjalid ja e-kursused. Kombineeritud õppe valdkonnas analüüsitakse ja arendatakse viit funktsionaalset komponenti:

1)      õppurid,
2)      õppejõud,
3)      e-kursus,
4)      praktikaõppe tehnilised vahendid,
5)      info- ja andmesidevahendid.

Kursuse õppetegevuste planeerimisel tuleb lähtuda sihtrühma, st õppurite ja kursuse loojate võimekusest ning tehnoloogilistest ja tehnilistest võimalustest. Kursusesse koondatud info esitamisel tuleb arvestada selle info saajaga. Kui infot esitatakse kursuse arendajale või õppejõule, siis sellise vaatenurga korral on tegemist tema vaatenurgast lähtuvalt õppedisaini või õppematerjaliga. Kui info esitatakse aga õppurile, siis on tegemist õpidisaini või õpimaterjaliga. Õppedisaini ja õpidisaini projektides saab ja on üldise arusaadavuse huvides soovitatav kasutada põhietappide defineerimisel suhteliselt sarnaseid mudeleid.

Õpidisaini mudeleid on palju, millest vaatleme 7E mudelit, mis on arenenud 5E ADDIE mudelist (ADDIE mudel on loodud American Society for Training and Development (ASTD) poolt ja hõlmab viit etappi: analüüs, projekteerimine, arendamine, rakendamine ja hindamine).

Peale kõrgetasemelise õppematerjali, tugeva tehnoloogilise toetuse õppijatele ning hea tehnoloogilise infrastruktuuri on vaja e-kursus ka oskuslikult läbi viia. Õppeprotsessis on võimalik kasutada erinevaid mudeleid, mis toetavad mitte ainult pedagoogilist ülesehitust, vaid ka kursuse korraldust (läbiviimist) ja disainimist tervikuna. Näiteks on tehnikaerialade õppuritele soovituslik ülalpool kirjeldatud 7E mudel (vaata joonist), mida kindlasti ka kursuse algul õppuritele tutvustatakse.

7E mudeli etappide kirjeldus on järgmine:

1. Kaasamine – selles etapis on tähtis õppijate motiveerimine ja julgustamine. Etapp lõpeb siis, kui õppijad on postitanud oma esimesed sõnumid.
2. Huvi tekitamine – selles esimeses etapis antakse eelteadmisi, seostatakse varasemate teadmistega ja selgitatakse seoseid reaalse eluga. E-õppe keskkonnas toimub sotsialiseerumine. Veebipõhise õpikeskkonna suhtlemisvahendid loovad võimaluse osavõtjate omavaheliseks suhtlemiseks. Reaalne sotsialiseerumine sõltub arutelude planeerimisest ja tuutori tegevusest. Kursuse käigus peab õppijatel tekkima tunne, et nad kuuluvad ühtsesse rühma, mis soodustab pühendumist ja fokuseerumist.
3. Uurimine – toimub informatsiooni vahetamine. Selles etapis hakkavad õppijad mõistma, kui suur kogus materjali on veebis kättesaadav. Neile meeldib kohene juurdepääs kogu infole ja info kiire vahetamine.
4. Selgitamine – mõtestatakse e-õppe protsess, selgitatakse mõisted ja terminoloogia. Siin võime kokku puutuda ohuga, et info suur maht võib õppijaid kohutada, mistõttu tuutori või õpetaja ülesandeks on tõsta õppijate enesekindlust ja entusiasmi. Osavõtjatel peab tekkima interaktsioon kursuse sisuga ning samal ajal ka tuutori ja kaasõppijatega. Selles etapis toimub teadmiste omandamine, tegemist on veebipõhise kursuse kõige interaktiivsema osaga. Toimub osavõtjate omavaheline intensiivne ja avalik suhtlemine.
5. Täpsustamine – toimub edasine arutelu ja üldistamine, mõistete täpsustamine. Mõistete vaheliste seoste (sh seoste kaudu toimuvate dünaamiliste muunduste) mõistmiseks kaasatakse sobivaid teooriaid. Formuleeritakse oma ideid ja arvamusi teemade kohta, loetakse teiste osavõtjate kirju ja reageeritakse neile.
6. Laiendamine – õpitulemuste suunamine uutesse valdkondadesse. Aruteludest ja kaasõppijate näidetest saavad õppijad küll vähe uut infot, kuid laiendavad tänu sellele oma vaatepunkte, täiendavad kontseptsioone ja teooriaid, õpivad tundma protsesse, saavad uusi ideid ning suurendavad kursuse materjalidest arusaamist nii endal kui ka kaasõppijatel. Seega, mitte ainult ei jagata infot, vaid laiendatakse teadmisi ja võimaluse korral rakendatakse konkreetselt. Vajaduse korral luuakse uusi äriideid ja kavandatakse äriplaane, et viia innovaatilised ideed ettevõttesse või tooted tootmisse.
7. Hindamine – hinnata, mida õpilased teavad ja suudavad. Hinnangu andmine ja kokkuvõtete tegemine. Selles etapis hinnatakse e-kursuse iga õppeprotsessi tulemusi ja antakse tagasisidet. Arutletakse, kuidas ülesannete jooksul koostöö sujus, antakse hinnang kasutatavale tehnoloogiale (sh teooriale) ning kasutatava tehnika mõjule püstitatud eesmärkide saavutamisel, samuti soovitusi kursuse edaspidiseks parandamiseks.

Joonis. Õppeprotsess e-kursuse läbiviimisel 7E mudelit kasutades

Kombineeritud õppe kursuse loomiseks on vajalik läbi mõelda järgmised küsimused:

1. Missugused peaksid olema õpilase teadmised ja oskused (õpiväljundid) kursuse (mooduli) omandamisel ja mis laadi pedagoogilisi vahendeid on selle saavutamiseks vaja?
2. Kuidas korraldada õppija “tervikruum” (virtuaalne ja auditoorne)?
3. Kuidas luua õppimiseks vajalik keskkond (learning milieu)?
4. Milliseid õppemeetodeid on õppejõule vaja eespool kirjeldatud valikute toetamiseks?

Mistahes õppe puhul on kõige tähtsam õppejõul ja õppijal keskenduda loodetavatele õpitulemustele. Õpitulemused ehk õpiväljundid on keskse tähendusega nii õppija, õppejõu, olemasolevate õppevahendite, tehnoloogilise infrastruktuuri kui ka õppetöö jätkusuutlikkuse hindamisel.

Kombineeritud õppe puuduseks on tavaliselt liialt suur keskendumine IKT vahenditele ja sellega seoses andmebaasidele ja andmehaldusele tehnilistes rakendustes. Õppematerjalide koostamist peetakse kõige olulisemaks arenduse tulemuseks. Sageli unustatakse ära õpilane ja õppejõud ning selle tulemusega kaob ära kombineeritud õppe süsteem kui tervik.

Tallinna Tööstushariduskeskuse näite varal võib öelda, et kombineeritud õpe on tõhus mitmesuguste uute pedagoogiliste lahenduste uurimiseks ja katsetamiseks. Kombineeritud õppe loomisel saadud uued tulemused on järgmised:

• E-õppe juhtimistarkvara Moodle’i baasil kombineeritud õppe arendamine ja väljatöötamine kui kooli informatsiooniruumi osa;
• Kursuse moodulite funktsionaalsuse väljatöötamine ja arendamine;
• Kombineeritud õppe protsessi toetavate meetodite arendamine ja uute õppematerjalide väljatöötamine;
• Praktiline õppetöö. Õppurite sõltumatu tunnetustegevuse osa arendamine iseseisval õppimisel ja nende teadmiste ja oskuste omavahelise rakendamisoskuse arendamine;
• Kombineeritud õppe tehnoloogiate tutvustamise ja rakendamise tulemuseks on regulaarselt ajakohastatud e-kursuste infobaasi loomine, mis ka THK-s on loodud.

Nüüdismaailmas on tööjõuturud (ka Eesti tööjõuturg) väga paindlikud ja ei ole võimalik väga täpselt ette ennustada inimeste teadmiste ja oskuste struktuuri, mida seal vajatakse. Töötajate karjääri ennustatavus, jätkuvus ja kindlus tuleviku suhtes asenduvad järk-järgult tööhõive mobiilsemate vormidega. Üha suurem arv töökohti on ajutised. Erialade piirid muutuvad või kaovad täiesti. Sellist tööturu arengut toetab aktiivselt majanduse globaliseerimine ja riigipiiride kadumine Euroopas. Viimane põhjus võimaldab töötajatel ja ettevõtjatel töötada ning otsida tööd peale oma kodumaa ka teistes riikides.

Haridussüsteemi kohanemine tööturu muutuvate tingimustega on aeglane. E-õppe vormid aitavad õppuritel mobiilselt ja paindlikult omandada tehniliselt keerukaid ja ajas kiirelt muutuvaid distsipliine.