Kaks aastat tagasi, aprillis 2011 said Tallinna Tehnikaülikooli kohvikus kokku neli noormeest – Robert Peetsalu, Anton Luigend, Lehor Meius ja Mihkel Lukats. Nad polnud varem kohtunud ja said teineteisest teada internetis, Meetupi keskkonnas, kus kõik Khan Academy huvilised saavad anda märku enda huvist kokku saada. Khan Academy oli siis vastselt kuulsaks saanud tänu Khani TED-kõnele. Meie kohtumisel oli laual põhiline küsimus: kuidas teha eestlastele kättesaadavaks selline võrratu õppimisvõimalus? Kohtumisel leidsime vastuste asemel palju uusi küsimusi, kuid kindel oli see, et asi on väärt tegemist. Hakkasime otsima vastuseid, abilisi ja toetajaid.
Järgmise kohtumise 22. aprillil korraldasin mina ja tundsin suurt ärevust, et sellise väärtusliku idee teostumine jäeti just minu vastutusele. Tunnen seda ärevust siiani ja see paneb mind tööle. Teisele kohtumisele tulid Eesti Infotehnoloogia Sihtasutust esindama Ene Koitla ja Kerli Kusnets, minu poolt lisandusid aktiivsed Tallinna Tehnikaülikooli tudengid, Lehori poolt Tartu Karlova Gümnaasiumi innovaatilised õpetajad ja nii oligi meid juba 15 ringis. Neist 7 said sama aasta juulis MTÜ KAE Kooli liikmeteks.
„Numbrid“, Rasmus Vahter, 4 a
Selle sama seltskonna najal on KAE Kool arenenud need kaks aastat ja kõik on jõudumööda panustanud. KAE Kooli nimi tekkis tegelikult alles MTÜ loomise päeval pika vaidluse peale, mis on arusaadav ja mis midagi sümboliseerib. KAE kirjutatakse suurte tähtedega, sest see on akronüüm Khan Academy Eestist. Kuna me ei ole ametlikult Khan Academy osa, siis me ka ei nimeta end Khan Academy Eestiks, vaid lihtsalt KAE. “Kool” lisasime arusaadavuse jaoks, et oleks selge, mis see KAE kõige rohkem on.
Esimese aasta vältel tegelesime põhiliselt enesemääratlusega: kas KAE Kooli on vaja või tuleks Khan Academyt eesti keelde tõlkida? Kas saame Khan Academylt heakskiidu ja nõuandeid? Milliseks saab meie organisatsioon? Millele keskendume oma tegevuses? Kes kui palju panustab? Kui palju saab oodata vabatahtlikelt panustajatelt? Mille jaoks vajame raha, kui palju ja kust selle saame? Kes on meie sihtgrupp ja kuidas selleni jõuda? Küsimusi oli palju ja ma kartsin väga midagi nässu ajada, eriti oma kogenematuse pärast. KAE Kool on start-up, mis peab surmaoru elusalt läbima. Seepärast võtsin rahulikult ja mõtlesin põhjalikult ja seepärast kardan natuke ka praegu KAE Kooli avalikuks tulemise pärast. Kui hästi inimesed selle kasutusele võtavad? Eks näis.
Praegu näen KAE Kooli arengus kõige olulisemate verstapostidena praeguse meeskonna liikmete leidmist – kõigepealt Jan, siis Siim ja siis Margus. Nad näitasid, et see, mis tundus seni ületamatu väljakutse, on tegelikult ületatav. Margus pani Khan Academy lähtekoodi tööle ühe päevaga – midagi, mida me polnud enne teda aastaga suutnud teha. Siim ja Jan tegid kergusega selliseid õppevideoid, millest ma ei osanud unistadagi. Õiged inimesed on vaieldamatult organisatsiooni kõige olulisem väärtus.
Enda kõige suurema panusena KAE Kooli näen põikpäisust, millega jätkan KAE Kooli tulevikukujutluse kuulutamist kõikjal, kuhu lähen. Eks ettevõtja peabki eelkõige uskuma oma lapsukese potentsiaali. Vaatame, mida tulevik KAE Koolile toob.
Robert Peetsalu
