Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli rektorina olen omal nahal näinud, kuidas viimase kümne aastaga on lihtsast elektronkirjade vahetamisest kasvanud välja süsteemne e-õpe.
Alustades e-õppe teemal kirjutamist, suundusin kõigepealt oma e-postkasti, et aru saada, millal oli see aeg, mil hakkasin elektrooniliselt üliõpilastöid juhendama. Jõudsin omadega välja aastasse 2002. Sellel ajal oli levinud komme, et õppejõud salvestas talle saadetud töö, kommenteeris seda ja saatis siis töö tagasi autorile. Selline töövorm säästis küll paberit, kuid mitte aega.
“Võluhobune”, Gregor Laikmaa, 5 a
Esimestel aastatel, mil elektroonilisi vahendeid kasutama hakkasime, oli üliõpilaste pahameel suur, sest ei mõistetud, miks on vaja osata saata töid elektrooniliselt, miks peab õppur oskama neid vormistada ning milleks on tarvis meiliaadressi. Teadsin alati, et esimestes loengutes saan palju nuhelda ning mul tuleb anda hulga selgitusi. Kuid jonnaka õppejõuna jätkasin elektrooniliste abivahendite kasutuselevõttu ja tänu e-Kutsekooli võidukäigule liitusin IVAga. Toon välja mõned näited, mis iseloomustavad viimast kümmet aastat ja e-õppe lugu minu õppejõu karjääris. Väljavõtted e-kirjadest ilmestavad hästi seda, kuidas kunagisest lihtsast materjalide meiliga saatmisest on kasvanud välja terve virtuaalne e-õppemaailm:
2005. aasta elektrooniline kiri üliõpilastele:
Lubasin saata slaidid, lisas tulevad!
2006. aasta kiri õpperühmale:
Esimene väljakutse on minult, olen sisestanud õppeinfosüsteemi kordamisküsimused ja tegin ka väikese miniuurimuse koostamise spikri, sellise alustava. Spikrit peaks saama ka kommenteerida ja minu palve ongi, et hakkame koos õppima selle kasutamist ja siis mina täiendan vastavalt teie kommentaaridele jne.”
2009. aasta üliõpilase kiri minule:
IVA õpikeskkonnas: “Saatsime teile oma miniuurimuse, olge hea vastake kas te saite lahti? Asi on selles, et minu arvutil oli mingi viirus peal ja see lõppes ära ja nüüd ei avane ka minul teile saadetud miniuurimustöö.”
2012. aasta september, kiri õpperühmale:
“Tere, tegin IVA-sse 27.09 ajakava ja teemade jaotuse. Ajakava lõpus on aine lõpetamise juhis ka ehk siis aine lõpeb lõputöö projekti esitamisega ja retsenseerimisega, mille ise läbi viite. Lõputöö retsensioon on ka IVA-s, ma teen selle mõõdetavaks novembriks.”
2012. aasta november, enne Skype’i teel toimuvat Kuressaare kursuse lõpuseminari:
“Kuressaare tasemeõppe õdede õpperühma lõpuseminariga peaks kõik korras olema. Kontaktid on vahetatud M.-ga ja A-ga ning ühendus skypega on 15 minutit varem. Edastan teate ka üliõpilastele.”
Möödunud on kümme aastat, osaliselt on kontaktõpe säilinud ja loodetavasti säilib ka tulevikus. See ajahulk, mida üliõpilased ja õppejõud kasutavad elektrooniliste lahenduste toel oma töö tegemiseks, aina kasvab. Usun, et ei tasu jääda juurdlema selle üle, kas sellised muutused on head või halvad, vaid tuleb tõdeda, et see on see praegune aeg, milles elame. Elame informatsiooni ülekülluse ajastul ning üks olulisi oskusi, mida iga õppija peaks kõrgkoolist kaasa saama, on informatsiooni kriitiline hindamine, sorteerimine ning allikate õige kasutus.
Ülle Ernits
